Arhiiv

Kutse 27.11.2008 Eesti Erametsaliidu üldkoosolekule

EEML.Yldkoos.KUTSE.27.11.08.doc

Õiguskantsleri vastus tehnovõrkude ja -rajatiste eest makstava tasu asjus

Õiguskantsleri esialgne vastus EEML-i oktoobrikuisele avaldusele tehnovõrkude ja -rajatiste eest makstava tasu asjus:
Õiguskantsleri_vastus_EEMLile_26022008

 
Eesti maksusüsteemi mõju eesti metsandussektorile ja erametsaomaniku käitumisele

Analüüsi eesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada Eesti maksusüsteemi mõju Eesti metsasektorile tervikuna ning erametsaomanike otsustele ja käitumisele.
 
Analüüsi läbiviimise allikateks on seadusandlus (metsandust reguleeriv seadusandlus ja maksuseadusandlus), erialane kirjandus ning intervjuud metsanduse spetsialistidega. Analüüsi käigus viidi intervjuud läbi 31 isikuga, eesmärgiga välja selgitada, milline on maksusüsteemi mõju metsaomanike käitumisele praktilisel tasandil. Intervjueeritavate hulgas oli metsaomanikke, puidutööstuses tegutsevaid äriühinguid ning valitsusasutuste esindajaid. Võimalikult ülevaatlikuma analüüsi koostamiseks valiti intervjueeritavad metsaomanikud välja põhimõttel, et nende hulgas oleksid nii füüsilisest isikust ja FIE-st metsaomanikud kui ka isikud, kes esindavad juriidilisest isikust metsaomanikke, samuti et valitud metsaomanike omanduses olevad metsamaad asuksid üle terve Eesti.

Analüüs on jaotatud kolmeks peatükiks, millest esimeses antakse lühiülevaade Eesti metsandussektorist ja metsaomanikest. Teine peatükk analüüsib Eesti maksusüsteemi metsaomanike maksustamisel ja on jaotatud omakorda viieks alapeatükiks. Esimene alapeatükk annab ülevaate Eesti maksusüsteemist, teine alapeatükk uurib maamaksu kui omandil põhineva maksu regulatsiooni. Kolmas ja ühtlasi mahukaim alapeatükk käsitleb vara võõrandamisest ja kasutamisest saadud tulu maksustamist. Eraldi analüüsitakse metsaomanike maksustamist omandivormi lõikes (s.t füüsilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku tulu maksustamist) ja tehingute lõikes (s.t vara võõrandamise tehingute maksustamist ja vara kasutamise tehingute maksustamist). Peatüki neljas alapeatükk käsitleb käibemaksu kui tarbimismaksuga seonduvat ja viies alapeatükk metsandussektoris toimepandavaid maksualaseid süütegusid.

Analüüsi kolmandas peatükis analüüsitakse maksusüsteemi võimalikku ja tegelikku mõju metsaomanike käitumisele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ning seeläbi metsandussektorile tervikuna. Esmalt on esitatud kokkuvõte intervjuude käigus esile kerkinud probleemidest rõhuasutusega sellel, kuidas probleemid lõpptulemusena mõjutavad Eesti metsaomaniku käitumist. Seejärel on esitatud üldised järeldused maksusüsteemi mõjust tuginedes läbiviidud maksusüsteemi analüüsile ja intervjuudes üles kerkinud probleemkohtadele. Eraldi on välja toodud maksusüsteemi mõju füüsilisest isikust, FIE-st ja juriidilisest isikust metsaomanikele, puidutööstusettevõtetele, looduskeskkonnale ning lõppkokkuvõttes metsandussektorile tervikuna.

Analüüs on koostatud MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsatööstuse Liit ja Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond tellimusel.

Analüüsi leiad siit:
Metsamaksud.pdf

Noorendike maamaksust vabastamisest

MINISTEERIUMI VASTUS ERAMETSALIIDU JÄRELEPÄRIMISE PEALE

Keskkonnaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et eeskujulikult uuenenud metsaosade maamaksust vabastamine on oluline. Seetõttu lisasime metsaseaduse eelnõule ettepaneku maamaksuseaduse muutmiseks. Nimetatud muudatuse arutelul Riigikogu Keskkonnakomisjonis leiti, et muudatusettepanek peaks tulema Rahandusministeeriumilt.

Tänaseks on Rahandusministeeriumis maamaksuseaduse muutmise eelnõu majasisesel kooskõlastusringil, mille järgselt see saadetakse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Eelnõu järgi kohaldatakse maamaksu muutmise seaduse parandused tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuarist. 

KKM_kiri_09_08_06.doc

 
Eesti metsaomanike (majandus)koostöö analüüs

Eesti hinnanguliselt 50 000 metsaomanikku on endiselt halvasti organiseerunud. Kuigi metsaomanike katusorganisatsiooni (Eesti Erametsaliit) liikmete arv on pidevalt kasvamas, on ühinenud metsaomanike hulk arvestades nende üldarvu endiselt marginaalne. Samamoodi ei saa arvuka liikmeskonnaga kiidelda teised maamajandussektori esindusorganisatsioonid. Teades, et Põhjamaades on laialdast koostööd tegevatel metsaomanikel tugev positsioon mitte ainult metsapoliitiliste otsuste kujundamisel, vaid ka puidukaubanduses, on käesolevas töös analüüsitud mitut aspekti, millega seonduks metsaomanike organisatsioonide liikmeskonna kasv. Nii on töö esimeses osas käsitletud  metsaomanike senist puidukaubanduslikku koostööd ning tehtud ettepanekuid edasiseks tegevuseks, teises peatükis on analüüsitud, milline peaks olema metsaomanike kohaliku tasandi organisatsiooni ressursivajadus ja võiks olla tema liikmeskonna optimaalne suurus, kolmandas osas on vaagitud Eesti Erametsaliidu kui katusorganisatsiooni tugevnemise võimalusi maamajandussektori teiste organisatsioonidega koostegutsemise kaudu.

Töö autoriteks on Jaanus Aun (I ja III osa), Sulev Ðvilponis (I ja II osa) ning Tiit Matson (II osa).

Teemade valik ja käsitlemise laad on valitud ainuisikuliselt Eesti Erametsaliidu poolt ja võivad seetõttu tunduda kõrvaltvaatajale mõnevõrra raskesti seostatavad. Siinkohal tuleb aga arvestada, et analüüs on ennekõike töövahendiks erametsaliidule tema edasise arengupoliitika kujundamisel ning seepärast lähtub probleemide püstitus pelgalt Eesti Erametsaliidu soovist.

Jaanus Aun
Eesti Erametsaliit
Jaanuar 2006

Eesti_metsaomanike_(majandus)koostöö_analüüs.pdf