EMK toetuste kord 2011

ERAMETSANDUSE TOETUSE TAOTLEMISE, TAOTLUSE MENETLEMISE JA TOETUSE MAKSMISE KORD 2011. aastaks
 
Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord kehtestatakse „Metsaseaduse“ § 10 ja keskkonnaministri 11.02.2009. a määruse nr 11 „Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad“ § 1 lg 3 (edaspidi Määrus) alusel.

I ÜLDSÄTTED

1.    Reguleerimisala
1.1.    Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korraga (edaspidi Kord) kehtestatakse toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemad alused,  taotluse vorm, määratakse toetuse saamiseks taotluse esitamise tähtpäev, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise tähtajad ning kord. Korras määratakse ka SA Erametsakeskus poolt (edaspidi: EMK) toetuse määramise, maksmise ja tagasimaksmise otsuse, taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud taotlejale toetuse andmisega seotud otsuste tegemise protseduur ning kontrollide läbiviimise kord.
1.2.    Toetuse liigid, toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud on sätestatud Määruses.

2.    Mõisted
2.1.    Käesolevas Korras kasutatakse järgmiseid mõisteid:
2.1.1.    Toetus – toetus, mida on võimalik taotleda EMK-st „Metsaseaduse“ § 10 alusel.
2.1.2.    Erametsaomanik – „Metsaseaduse“ § 10 lõike 4 kohaselt füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa.
2.1.3.    Metsaühistu – „Metsaseaduse“ § 10 lõike 5 tähenduses mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa.
2.1.4.    Metsaühistu esindajana – „Metsaseaduse“ tähenduses metsaühistu, kes esitab oma liikmest erametsaomaniku esindajana taotluse (edaspidi: ühistaotlus) toetuse saamiseks ja kus toetuse saajaks on erametsaomanik.
2.1.5.    Metsamaa – „Metsaseaduse“ § 3 lõigete 2–4 tähenduses maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
- on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
- on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
2.1.6.    Rühmanõustamine – erametsaomaniku  nõustamine erametsandust puudutavates küsimustes, mida korraldatakse seminari vormis ning mis võib hõlmata teoreetilist-, praktilist- või rühmatööd.
2.1.7.    Taotlus – toetuse saamiseks taotleja poolt EMK-le esitatud lisas 1 toodud vormikohane dokument koos lisadokumentidega.
2.1.8.    Taotleja – erametsaomanik või metsaühistu esindajana, kes on esitanud taotluse erametsanduse toetuse saamiseks.
2.1.9.    Ühistaotlus – taotlus, mille esitab metsaühistu oma liikmete esindajana.
2.1.10.    Toetuse saaja – taotleja või ühistaotlusega toetust taotlenud erametsaomanik, kelle osas on tehtud toetuse määramise ja maksmise otsus, on sõlmitud toetuse andmise leping või allkirjastatud kinnituskiri.
2.1.11.    Broneeringupõhine menetlus – toetuse menetluse liik, mille puhul on esitatud taotlus toetuse saamiseks planeeritavatele töödele ja tegevustele või mille kohaselt soovitakse soetada või rajada investeeringuobjekt.
2.1.12.    Tehtud tööde põhine menetlus – toetuse menetluse liik, mille puhul on esitatud taotlus toetuse saamiseks tehtud töödele ja tegevustele või soetatud/rajatud investeeringuobjektile.
2.1.13.    Toetuse andmise leping – EMK ja toetuse taotleja vahel sõlmitud leping, milles sätestatakse toetuse andmise täpsemad nõuded ja tingimused.
2.1.14.    Toetuse otsus – EMK juhatuse liikme käskkirjaga tehtud toetuse määramise ja maksmise või tagasimaksmise otsus, taotluse rahuldamata jätmise otsus või muud taotlejale toetuse andmisega seotud otsused.
2.1.15.    Toetuse määr – Määruse §-des 7-15 sätestatud toetuse maksimaalne või minimaalne summa.
2.1.16.    Toetuse summa – pärast EMK poolt tehtud kontrolli tegevuste või investeeringute üle taotlejale toetuse määra alusel väljamaksmisele kuuluv summa.
2.1.17.    Konsulent – Määruse § 9 tähenduses atesteeritud konsulent või isik, kes omab konsulendi IV või V kutsekvalifikatsiooni metsamajanduse  valdkonnas. 
2.1.18.    Individuaalnõuanne – erametsaomanike individuaalne nõustamine, kus konsulent nõustab erametsaomanikku eesmärgiga tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine. 
2.1.19.    Pärandkultuuri objekt – Määruse lisas 2 „Toetatavad pärandkultuuriobjektid“ nimetatud pärandkultuuri objektid, millele saab taotleda pärandkultuuri säilitamise toetust.
2.1.20.    Omatöö – Määruses sätestatud taotleja  või toetuse saaja enda poolt tehtud töö.
2.1.21.    Investeeringuobjekt – toetuse abil soetatav asi, sh vahend, masin, seade, rajatis vms.
2.1.22.    Halduskontroll - taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll.
2.1.23.    Rahastamise määr – Määruse § 6 lõike 21 alusel kehtestatud metsa uuendamise ning erametsaomanike metsa inventeerimise ning metsamajandamiskavade koostamise toetuse rahastamise määra arvutusvalemi kohaselt arvutatud toetuse liigi rahastamise määr.
Kui kõigi nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste rahastamise summa ületab vastava toetuse liigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, arvutatakse rahastamise määr ja rahuldatakse taotlused järgmistel alustel:
a)    nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milles taotletud toetuse suurus on väiksem kui toetuse liigi rahastamise määr, kuuluvad rahuldamisele taotletud toetuse ulatuses;
b)    nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milles taotletud toetuse suurus on toetuse liigi rahastamisemäärast suurem või sellega võrdne, kuuluvad rahuldamisele toetuse rahastamisemäära ulatuses.

 
II TOETUSE LIIGID JA TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTPÄEVAD

3.    Toetuse liigid, taotlejad, menetluse liigid ja taotluse esitamise tähtpäevad
3.1.    Erametsandust toetatakse järgmiselt:
 

  Toetuse liik  Taotleja Menetluse liik Taotluse esitamise tähtpäev(ad) Eelarve jaotumine tähtpäevade lõikes
3.1.1. Erametsaomanike nõustamise toetus Metsaühistu Tehtud tööde põhine iga kuu 15. kuupäev -
3.1.2. Erametsaomanike koolitamise toetus - Korraldab EMK EMK teavitab jooksvalt -
3.1.3. Konsulentide koolitamine ja konsulentidele metsa-majandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus Konsulent Korraldab EMK EMK teavitab jooksvalt -
3.1.4. Metsa uuendamise toetus Metsaühistu esindajana või erametsaomanik Tehtud tööde põhine 14.juuni 75 %,
19.nov 25%
3.1.5. Pärandkultuuri säilitamise toetus Metsaühistu esindajana või erametsomanik Broneeringu- põhine 1.mai 100%
3.1.6. Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus Metsaühistu esindajana või erametsaomanik Tehtud tööde põhine 21.märts 30%,
8.aug 35%,
5.dets 35%
3.1.7. Metsaühistu toetus Metsaühistu Broneeringu- põhine EMK teavitab vähemalt 30 päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva 100%
3.1.8. Piirkondliku tugiisiku toetus Metsaühistu EMK korraldab avaliku konkursi Korra p 17.5. kohaselt 100%

 


3.2.    EMK nõukogul on õigus muuta Korra punktis 3.1. loetletud tähtpäevi, neid ära jätta või kuulutada välja täiendavaid taotluse esitamise tähtpäevi, teavitades sellest avalikkust vähemalt 30 kalendripäeva enne tähtpäeva saabumist (va piirkondliku tugiisiku toetuse korral kui rakendatakse Korra punkti 16.5.).
 
III TOETUSE TAOTLEMINE

4.    Taotlejale esitatavad nõuded
4.1.    Toetust võib taotleda ja saada:
4.1.1.    erametsaomanik tema omandis oleva metsamaa kohta;
4.1.2.    metsaühistu;
4.1.3.    metsaühistu oma liikmete esindajana erametsaomanike omandis oleva metsamaa kohta.
4.2.    Kui metsaühistu esitab ühistaotluse, laienevad erametsaomanikule taotleja kohustused.
4.3.    Taotleja peab vastama “Metsaseaduse“ § 10 lõikes 6 sätestatud tingimustele ja täitma muid Korrast, Määrusest jt asjakohastest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5.    Taotlusele esitatavad nõuded
5.1.    Taotleja esitab toetuse taotlemiseks määratud tähtpäevaks lisas 1 toodud vormikohase taotluse (edaspidi taotlus) ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
5.2.    Taotleja võib esitada ühte taotlusvooru ühe taotluse.
5.3.    Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
5.3.1.    taotletava toetuse suurus ei ületa Määruse §-des 7-15 sätestatud toetuse määra;
5.3.2.    taotluse eelarves on näidatud oma- või kaasfinantseering, arvestades, et oma- ja kaasfinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi;
5.3.3.    taotluses esitatud andmed on piisavad ja õiged;
5.3.4.    taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindaja,
5.3.5.    taotlus vastab muudele Määruses ja Korras nimetatud nõuetele.
5.4.    Taotlus esitatakse posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50 Tallinn 10621 (II korrus), elektrooniliselt (so digitaalselt allkirjastatuna) aadressile siseriiklik@eramets.ee või e-PRIA portaali kaudu Korra punktis 3.1. nimetatud tähtpäevaks ühes eksemplaris. Kui taotleja ei esita taotlust määratud tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja tagastatakse taotlejale.
5.5.    Kui taotluse esitab taotleja esindaja või metsaühistu esindajana, lisatakse taotlusele esindamisõigust tõendava dokumendi ärakiri. Ühistaotluse esitamise korral tuleb taotlusele lisada ärakiri erametsaomaniku ja metsaühistu vahelisest kokkuleppest või lepingust, volikirjast vms seda tõendavast dokumendist.
5.6.    Kui toetuse saaja on ettevõtja peab ta esitama vastavalt Määruse §-le 2 ja Korra lisas 2 toodud vormikohase tõendi vähese tähtsusega abi saamise kohta ning piiratud summas antud riigiabi kohta. Kui taotluse esitab taotleja esindaja või metsaühistu esindajana, peab olema taotlusele lisatud eelpool nimetatud lisa toetuse saaja kohta.

6.    Toetuse saaja kohustused
6.1.    Toetuse saaja on kohustatud:
6.1.1.    viima läbi riigihanke toetatavate tööde tellimiseks või asjade ostmiseks, kui ta on hankija „Riigihangete seaduse“ tähenduses ja tellitava teenuse või ostetava asja maksumus ületab nimetatud seadusega kehtestatud piirmäära. Riigihanke läbiviimise korral peab taotleja või toetuse saaja esitama EMK-le riigihanke aruande ärakirja;
6.1.2.    kui tegevuse kogumaksumus on alla 5 000 eurot, esitama vähemalt ühe tööde teostaja või investeeringuobjekti pakkuja hinnapakkumise. Nimetatud nõue kehtib pärandkultuuri säilitamise toetuse (Korra punkt 13.) ja metsaühistu toetuse puhul, v.a. rühmanõustamise ja metsaühistu baasraha tegevuste korral (Korra punkt 15.);
6.1.3.    kui tegevuse kogumaksumus on üle 5 000 eurot, esitama vähemalt kolme võrreldavate tööde teostaja või investeeringuobjekti pakkuja hinnapakkumised, märkides ära, millist hinnapakkumist on arvestatud. Hinnapakkumised ja põhjendus esitatakse lisas 10 toodud vormikohases hinnapakkumiste võrdlustabelis. Nimetatud nõue kehtib pärandkultuuri säilitamise toetuse (Korra punkt 13.) ja metsaühistu toetuse, puhul, v.a. rühmanõustamise ja metsaühistu baasraha tegevuste korral (Korra punkt 15.).
6.1.4.    investeeringuobjekti soetamisel, kui tegemist on põhivara tunnustele vastava varaga, selle arvele võtma raamatupidamises põhivarana;
6.1.5.    kinnitama,  et investeeringuobjekti hind ei ületa selle turuväärtust ja et soetatav investeeringuobjekt vastab tehnilise spetsifikatsiooni järgi kehtivatele normidele ja standarditele;
6.1.6.    säilitama selle metsamaa, mille kohta toetust saadud, sihtotstarbe vähemalt viie aasta jooksul arvates EMK poolt toetuse otsuse tegemisest;
6.1.7.    säilitama või tagama toetuse abil soetatava asja sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul EMK poolt toetuse otsuse tegemisest arvates;
6.1.8.    saadud toetuse mittesihipärase kasutamise või metsamaa sihtotstarbe muutmise korral EMK nõudmisel toetuse tagasi maksma;
6.1.9.    teavitama toetuse abil korraldatud üritustel ja muudel asjakohastel juhtudel, et tööde rahastamist on toetanud EMK ning eksponeerima EMK logo;
6.1.10.    säilitama toetusega seotud dokumente ja teisi materjale (sh koolitusmaterjalid) 7 (seitse) aastat toetuse määramise ja maksmise otsuse tegemisest arvates;
6.1.11.    lubama EMK-l kontrollida toetuse sihipärast kasutamist erametsaomaniku kinnistul või hoones ning lubada tutvuda kõigi asjassepuutuvate dokumentidega kohapeal;
6.1.12.    sõlmima lepingud või kehtestama korra, mis tagab, et Korra punktides 13. ja 15. nimetatud toetuse liikide puhul säiliks investeeringuobjekt vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse määramise ja maksmise otsuse tegemisest;
6.1.13.    metsaühistu esindajana tagama ühistaotluse korral toetuse summa ülekandmise erametsaomaniku või töö teostaja (nt konsulendi) arveldusarvele 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse laekumisest metsaühistu arvelduskontole;
6.1.14.    teavitama EMK-d viivitamatult kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest „Käibemaksuseaduse“ § 19 alusel.
6.1.15.    alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni EMK poolt toetuse määramise otsuse tegemisest arvates, teavitama EMK-d viivitamata kirjalikult:
6.1.15.1.    oma postiaadressi ja kontaktandmete muutumisest;
6.1.15.2.    toetuse abil soetatud, ehitatud (sh renoveeritud) investeeringuobjekti võõrandamisest;
6.1.15.3.    toetusega rajatud või soetatud investeeringuobjekti hävimisest;
6.1.15.4.    muude andmete, millega kaasnevad Korrast tulenevate kohustuste üleandmine teisele isikule, seal hulgas juriidilise isiku ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine, muutumisest,
6.1.15.5.    toetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
6.2.    Taotleja või toetuse saaja ühelt poolt ning hinnapakkuja või teenuse osutaja teiselt poolt ei tohi olla üks ja sama isik. Kui investeeringuobjekt soetatakse metsaühistu juhtimis-või kontrolliorgani liikmelt või metsaühistu enda liikmelt, peab nimetatud isik ennast pakkumiste võrdlemisel pakkuja valiku otsuse tegemiselt taandama ning sellest EMK-d teavitama.
6.3.    Toetuse saaja on kohustatud toetuse abil soetatud, ehitatud (sh renoveeritud) investeeringuobjekti võõrandamisel sõlmima toetuse objekti üleandmise kohta vormikohase kohustuste üleandmise akti (Lisa 16). Kui võõrandatava objekti uus omanik (vastuvõtja) ei
soovi kohustusi üle võtta, nõutakse toetus tagasi.

7.    Toetuse liikide rahastamine ning  hindamiskriteeriumite ja rahastamise määra rakendamine
7.1.    Toetuse liigi ja taotlusvooru rahastamisel lähtutakse Määruse §-st 6.
7.2.    Hindamiskriteeriumid kuuluvad rakendamisele vastavalt Määruse § 6 lõikele 2 järgmiste toetuse liikide puhul:
7.2.1.    pärandkultuuri säilitamise toetus;
7.2.2.    metsaühistu toetus.
7.3.    Rahastamise määra arvutamist rakendatakse vastavalt Määruse § 6 lõikele 21 järgmiste toetusliikide puhul:
7.3.1.     metsa uuendamise toetus;
7.3.2.    erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus.
7.4.    Piirkondliku tugiisiku toetuse korral avaliku konkursi korraldamise puhul kohaldatakse Määruse § 15 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriume ja Korra punktis 17. sätestatud hindepunkte.
 
8.    Taotluse tagasivõtmine ja muutmine
8.1.    Taotleja võib taotlemisest loobuda kuni toetuse määramise ja toetuse maksmise otsuse tegemiseni, kui teda ei ole teavitatud kohapealse kontrolli teostamisest või kohapealse kontrolli käigus leitud toetuse taotlemise või saamise nõuete rikkumistest.
8.2.    EMK-le esitatud taotlust võib muuta kuni  toetuse määramise või toetuse maksmise otsuse tegemiseni juhul, kui taotlejal selguvad asjaolud, mille puhul pole võimalik taotletud tegevust ellu viia või kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi. Muudel juhtudel võib taotleja taotlust muuta ainult EMK juhatuse liikme kirjalikul loal.
8.3.    Taotlust ei saa muuta, kui taotleja soovib suurendada toetuse summat.
 
IV TOETUSE LIIKIDELE ESITATAVAD NÕUDED

9.    Erametsaomanike nõustamise toetus
9.1.    Erametsaomanike nõustamise (edaspidi: individuaalnõuanne) toetuse taotlust menetletakse Korra punkti 19. alusel tehtud tööde põhise menetlusena.
9.2.    Individuaalnõuande toetuse alused, määr ning abikõlblikud kulud on sätestatud Määruse §-s 7.
9.3.    Konsulent peab olema sõlminud nõuande saajaga lisas 3 toodud vormikohase individuaalnõustamise lepingu kahes eksemplaris, millest üks jääb nõuande saajale ja teine konsulendile.
9.4.    Erametsaomanike individuaalnõustamisel osutatav nõuanne vormistatakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb nõuande saajale ja teine individuaalnõustamist korraldavale metsaühistule.
9.5.    Erametsaomanike individuaalnõustamise toetust võib taotleda metsaühistu, sealjuures, individuaalnõuande toetuse taotlemise eelduseks on metsaühistu ja konsulendi vahel eelnevalt sõlmitud leping. Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused ning aruandluse esitamise kord. Nõuande saajaks ehk toetuse saajaks on erametsaomanik.
9.6.    Metsaühistu esitab lisaks vormikohasele taotlusele Korra lisas 4 toodud vormikohase individuaalse nõustamise aruande.
9.7.    EMK aktsepteerib vormikohaste individuaalnõustamise toetuse taotlustena ainult e-PRIA portaali (https://epria.eesti.ee/epria/) vahendusel esitatud elektroonilisi taotlusi.

10.     Erametsaomanike koolitamise toetus
10.1.    Erametsaomanike koolitamise toetamise alused ja abikõlblikud kulud on sätestatud Määruse §-s 8.
10.2.    Erametsaomanike koolitamist viib läbi EMK või tellib teenuse, lähtudes „Riigihangete seadusest“.
10.3.    EMK korraldab erametsaomanike koolitusi koolitusplaani alusel. Koolitusplaan koostatakse peale toetuste eelarve kinnitamist EMK nõukogu poolt koostöös Eesti Erametsaliit MTÜ-ga ning piirkondlike metsaühistute ja tugiisikutega.
10.4.    EMK teavitab erametsaomanikke koolitustest ja koolituste sihtrühmadest erametsanduse portaali (www.eramets.ee) vahendusel ja vajadusel meediakanalite kaudu.
10.5.    EMK tagab koolituste materjalide kättesaadavuse erametsanduse portaalis.

11.     Konsulentide koolitamise ja neile kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus
11.1.    Konsulendi koolitamise ja neile kutsekvalifikatsiooni omistamise toetamise alused ja abikõlblikud kulud on sätestatud Määruses §-s 9.
11.2.    Konsulentide koolitamist viib läbi EMK või tellib teenuse lähtudes „Riigihangete seadusest“.
11.3.    EMK viib läbi uute konsulentide koolitused ja konsulentide täiendkoolitused koolitusplaani alusel, mis koostatakse koostöös Eesti Erametsaliit MTÜ-ga ning metsanduse konsulentidega, piirkondlike metsaühistutega ja tugiisikutega peale EMK nõukogu poolt toetuse eelarve kinnitamist.
11.4.    Koolitustest ja selle sihtrühmast teavitatakse avalikkust erametsanduse portaali (www.eramets.ee) vahendusel ja vajadusel meediakanalite kaudu.
11.5.    Konsulendi kutsekvalifikatsiooni omistamise toetust saab taotleda konsulent peale kutsekvalifikatsiooni omistamist.
11.6.    Konsulendi kutsekvalifikatsiooni omistamise toetuse saamiseks peab konsulent   lisaks vormikohasele taotlusele esitama kutsekvalifikatsiooni omistamist tõendava dokumendi ärakirja.
11.7.    Kui uute konsulentide koolituse läbinud isikule ei omistata kutsekvalifikatsiooni ühe aasta jooksul arvates koolituse viimasest päevast, peab see isik EMK nõudmisel koolituskulud ise tasuma.

12.     Metsa uuendamise toetus
12.1.    Metsa uuendamise toetust menetletakse Korra punkti 19. alusel tehtud tööde põhise menetlusena.
12.2.    Metsa uuendamise toetuse alused, määr ning abikõlblikud kulud on kehtestatud Määruse §-s 10.
12.3.    Taotleja esitab metsa uuendamise toetuse saamiseks lisaks taotlusele järgmised dokumendid:
12.3.1.    lisas 6 toodud vormikohane nimekiri metsa uuendamistööde kohta;
12.3.2.    selle isiku, kellelt osteti kultiveerimismaterjali, väljastatud arve koopia ning selle tasumist tõendava dokumendi koopia.
12.3.3.    metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba omava isiku poolt allkirjastatud kehtiv hinnakiri, kui metsaühistul või erametsaomanikul on tegevusluba ja ta istutab endale kuuluvale metsamaale enda kasvatatud metsapuutaimi;
12.4.    Toetuse abil uuendatud metsas peab istutatud taimede algtihedus vastama keskkonnaministri 27.12.2006. aasta määrusele nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §14 sätestatud piirmäärale. Nimetatud nõude täitmist kontrollitakse EMK poolt enne toetuse otsuse tegemist või Korra VI peatükis sätestatud aja jooksul. Kui toetuse abil istutatud taimede arv hektari kohta on suurem või võrdne õigusaktides sätestatud piirmäärast, peab toetuse saaja tagama kasvama läinud taimede arvu säilimise Korra VI peatükis sätestatud aja jooksul järgmiselt:
12.4.1.    otsuse tegemise aastast kuni kolmanda aastani peale otsuse tegemist peab olema säilinud vähemalt 65% istutatud hariliku männi taimede arvust ja 80% teistest istutatud metsauuendamiseks kasutada lubatud puuliikide taimede arvust.
12.4.2.    neljandal kuni viiendal aastal peale toetuse otsuse tegemist peab olema säilinud vähemalt 55% istutatud hariliku männi taimede arvust ja 75% teistest istutatud metsauuendamiseks kasutada lubatud puuliikide taimede arvust;
12.5.    Toetust ei maksta taotluses näidatud metsaeraldise pinna kohta või väljamakstud toetus kuulub selle metsaeraldise osas täielikult või osaliselt  tagasimaksmisele, kui uuendatud metsa pindala on taotluses esitatud pindalast üle 30% väiksem. Kui kontrollimisel selgub, et uuendatud metsa pindala on taotluses esitatud metsaeraldise pindalast kuni 30% väiksem, makstakse toetust tehtud tööde alusel või väljamakstud toetus kuulub osaliselt tagasimaksmisele.
12.6.    EMK võib jätta toetuse täielikult või osaliselt välja maksmata või väljamakstud toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda, kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks määratud, et toetuse abil istutatud kasvama läinud taimede arv ei vasta korra punktis 12.4 toodud määradele.
12.7.    Määruse § 10 lõike 7 punktis 4 sätestatud metsakultuuri vanuse arvestamisel lähtutakse  keskkonnaministri 16. jaanuari 2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 12 lõikest 4.
12.8.    Kui metsakultuur on hävinud Määruse § 10 lõigete 10 ja 11 tähenduses loodusõnnetuse tõttu pärast selle rajamist ja enne taotluse esitamise tähtpäeva või kui metsakultuur on hävinud 5 aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates  esitab  taotleja või toetuse saaja EMK-le Korra lisa 15 vormikohase teatise kultuuri hukkumise kohta. Teatise alusel viib EMK läbi kohapealse kontrolli ja maksab toetuse välja või ei alusta välja makstud toetuse tagasinõudmise menetlust.
12.9.    Hävinenud metsakultuuri taastamiseks ja sellega kaasnevateks muudeks metsa uuendamise tegevusteks täiendavalt toetust ei maksta.

13.     Pärandkultuuri säilitamise toetus
13.1.    Pärandkultuuri säilitamise toetuse taotlust menetletakse Korra punkti 18. alusel broneeringupõhise menetlusena.
13.2.    Pärandkultuuri säilitamise toetuse alused, määr ning abikõlblikud kulud on kehtestatud Määruse §-s 11.
13.3.    Taotleja esitab toetuse saamiseks lisaks taotlusele järgmised dokumendid:
13.3.1.    lisas 11 toodud vormikohane eelnevalt tehtud konsulendi hinnang;
13.3.2.    pärandkultuuri objekti asukoha ja ala skeem, milles on näidatud objekti  piirid, kinnistu nimi, katastriüksuse tunnus ja metsaeraldise number;
13.3.3.    vajadusel võrreldavad hinnapakkumised arvestades Korra punktide 6.1.2. ja 6.1.3. nõudeid.
13.4.    Toetuse saaja esitab EMK-le hiljemalt kuue kuu jooksul toetuse andmise lepingu kättesaamisest arvates tehtud tööde kohta lisas 5 toodud vormikohase aruande ning:
13.4.1.    tehtud tööde kvaliteedile antud lisa 11 alusel vormistatud konsulendi hinnangu;
13.4.2.    omatöö puhul lisas 12 toodud vormikohase kulude kalkulatsiooni;
13.4.3.    väljastatud arve koopia ning selle tasumist tõendava dokumendi koopia.
13.5.    EMK-l on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui kulude kalkulatsioonis esitatud tunnitasu või tööde maksumus ei vasta maakonnas, kus pärandkultuuri objekt asub, tegelikult välja kujunenud maksumustele.
13.6.    Toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima (sh lubama avalikkusel külastada) vähemalt viie aasta jooksul EMK poolt toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

14.     Erametsaomanike metsa inventeerimine ja metsamajandamiskava koostamise toetus
14.1.     Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse taotlust menetletakse Korra punkti 19. alusel tehtud tööde põhise menetlusena.
14.2.    Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse alused, määr ja abikõlblikud kulud on kehtestatud Määruse §-s 12.
14.3.    Toetuse saamiseks esitab taotleja lisaks taotlusele järgmised dokumendid:
14.3.1.    lisas 13 toodud vormikohane nimekiri;
14.3.2.    metsa inventeerimise või metsamajandamiskava koostamise eest väljastatud arve koopia ning selle tasumist tõendava dokumendi koopia;
14.3.3.    metsamajandamiskava koostamise eest toetuse taotlemisel metsamajandamiskava tiitellehe koopia.

15.     Metsaühistu toetus
15.1.    Metsaühistu toetuse taotlust menetletakse Korra punkti 18. alusel broneeringupõhise menetlusena.
15.2.    Metsaühistu toetuse alused, määr ja abikõlblikud kulud on kehtestatud Määruse §-s 13.
15.3.    Metsaühistu toetuse saamiseks esitab taotleja lisaks taotlusele järgmised dokumendid:
15.3.1.    lisas 8 toodud vormikohane toetatava tegevuse kirjelduse;
15.3.2.    metsaühistu juhatuse poolt kinnitatud  Korra lisas 14. toodud vormikohane metsaühistu liikmete nimekiri taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsembri seisuga, mille alusel otsustatakse maksimaalne toetuse summa vastavalt Määruse § 13 lg 4 sätestatud määrale.
15.4.    Metsaühistu toetuse saajal on võimalus saada ettemaksu 50% ulatuses toetuse andmise lepingu summast. Järgmised maksed tehakse EMK poolt peale ettemaksu kasutamist ning selle tõendamist vastavalt Korra punktile 15.6..
15.5.    Metsaühistu viib tegevuse ellu taotluse esitamise kalendriaastal ja esitab aruande tegevuse kohta kuni kolmes osas, aruande viimane osa esitatakse mitte hiljem kui taotlemise aastale järgneva aasta 15. jaanuariks.
15.6.    Metsaühistu toetuse toetuse saaja esitab tehtud tööde kohta EMK-le lisas 5 toodud vormikohase aruande ning olenevalt tegevustest  järgmised dokumendid:
15.6.1.    vajadusel võrreldavad hinnapakkumised arvestades Korra punktide 6.1.2. kuni 6.1.3. nõudeid;
15.6.2.    väljastatud arve koopia ning selle tasumist tõendava dokumendi koopia;
15.6.3.    metsaühistu juhatuse poolt kinnitatud investeeringuobjekti kasutamise kord, millest nähtuvad selle hoidmise ja kasutamise või teenuse osutamise tingimused ühistu liikmetele ning teistele erametsaomanikele;
15.6.4.    erametsaomanike rühmanõustamise korral lisas 9 toodud vormikohane rühmanõustamisel osalenute nimekiri, milles on märgitud, rühmanõustamise toimumise koht ja aeg, käsitletud teemad, lektorid ja nõustamise vorm (teoreetiline-, praktiline- või rühmatöö) ning õppematerjalid või kokkuvõte käsitletavatest teemadest;
15.6.5.    koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamise puhul esitab taotleja koolimetsa asukoha kaardi või skeemi.
15.7.    Metsamajandusalase koostööprojekti teostamisel määratakse toetuse andmise täpsemad tingimused toetuse andmise lepingus.
15.8.    Erametsaomanike rühmanõustamise korral tagab toetuse saaja koolituse materjalide kättesaadavuse erametsanduse portaalis aadressil www.eramets.ee.
15.9.    Erametsaomanike rühmanõustamise korral tagab toetuse saaja, et toimuvast rühmanõustamisest teavitatakse avaliku meediakanali või erametsanduse portaali (www.eramets.ee) vahendusel vähemalt 10 kalendripäeva enne ürituse toimumist.

16.     Piirkondliku tugiisiku toetus
16.1.    Piirkondliku tugiisiku (edaspidi: tugiisik) toetuse maksmiseks korraldab EMK avaliku konkursi (edaspidi: konkurss).
16.2.    Piirkondliku tugiisiku toetuse alused ja abikõlblikud kulud on kehtestatud Määruse §-s 15 ning tugiisiku töö hindamise kriteeriumid, metoodika ja toetuse määr on toodud Määruse lisas 3.
16.3.    Piirkondliku tugiisiku ülesanded on järgmised:
16.3.1.    metsaühistute tegevuse edendamine (sh liikmeskonna suurendamine, nõustamiste korraldamine jms)
16.3.2.    suhtlemine avalikkusega, artiklite avaldamine valla- ja maakonnalehtedes,
16.3.3.    teabepäevade, koolituste ja rühmanõustamise kavandamine ja korraldamine;
16.3.4.    metsakasvatustööde vajaduse ja mahu väljaselgitamine;
16.3.5.    erametsaomanike vahelise metsamajandusalase koostöö korraldamine  ja  metsaomanikele selle tegevuse vajaduse selgitamine,
16.3.6.    erametsanduse valdkonna alaste projektide või taotluste koostamine ja esitamine  ning administreerimine,
16.3.7.    erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise korraldamine,
16.3.8.    maakonna metsaühistute erametsaomanikest liikmete  ja nendele kuuluva metsamaa pindala arvestuse pidamine,
16.3.9.    aruandluse esitamine EMK-le tehtud tööde kohta;
16.3.10.    muude metsaühistute tegevuse edendamisele ja erametsaomanike teenindamisele suunatud tegevuste korraldamine (sh metsa sertifitseerimise edendamisele kaasaaitamine, metsaomanike poolt loodud tulunduslike organisatsioonide tegevuse edendamine, suhtlemine ametnikega jne).   

16.4.    Piirkondliku tugiisiku õigused ja kohustused täpsustatakse Korra punktis 16.10. nimetatud lepingus.
16.5.    EMK teavitab avalikkust konkursi toimumise ajast, tingimustest, piirkonnast ja konkursi läbiviimise korrast vähemalt 10 kalendripäeva enne konkursi tähtpäeva erametsanduse portaalis (www.eramets.ee) või meediakanalite vahendusel.
16.6.    Konkursil osalemiseks esitab metsaühistu järgmised dokumendid: 
16.6.1.    avaldus konkursil osalemiseks;
16.6.2.    tugiisiku kandidaadi eluloo kirjeldus (Curriculum Vitae), milles on muuhulgas näidatud kandidaadi varasem tugiisikuna tegutsemise kogemus ja/või töökogemus;
16.6.3.     piirkonna metsaühistu(te) soovitus(ed) tugiisiku kandidaadi ülesseadmiseks ja soovitaja metsaühistu juhatuse poolt allkirjaga kinnitatud  Korra lisas 14 toodud vormikohane metsaühistu liikmete nimekiri;
16.6.4.    tugiisiku kandidaadi kinnitus tugiisikuna töötamise ajalise mahu kohta nädalas. Kui tugiisik on seotud muude töökohustustega, tuleb kinnituses näidata töökoht või -kohad ja tööaeg;
16.6.5.    tugiisiku kandidaadi nägemus (kuni 3000 tähemärki) piirkonna erametsanduse olukorrast ja seal erametsaomanikele suunatud tugisüsteemi arendamiseks rakendatavatest tegevustest, sealhulgas  konkreetsetest projektidest, mida tugiisiku tegevuse perioodil kavatsetakse ellu viia (edaspidi: analüüs);
16.7.    EMK hindab konkursile laekunud avalduste nõuetele vastavust, ning nõuetele vastavaid avaldusi hindab EMK juhatuse liikme käskkirjaga moodustatud 5 liikmeline hindamiskomisjon (kaks esindajat EMK-st, kaks esindajat Eesti Erametsaliit MTÜ-st ja üks esindaja Keskkonnaministeeriumi metsaosakonnast) Korra punktis 16.8. sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
16.8.    Hindamiskriteeriumid ja hindepunktid on järgmised:

 

  Hindamiskriteerium Hindamise alus Maksimaalsed hindepunktid
1 2 3 4
16.8.1.   Tööpiirkonna toetus Enim punkte saab piirkonna  suurema liikmeskonnaga metsaühistu poolt soovitatud tugiisiku kandidaat. Kui tugiisiku kandidaati soovitab mitu ühistut, summeeritakse nende ühistute liikmete arv 35*
16.8.2.    Tugiisiku eelnev töökogemus Hinnatakse tugiisiku eelnevat töökogemust metsandussektoris vm sarnases valdkonnas  (tööstaaž). Enim hindepunkte saab pikema tööstaažiga tugiisiku kandidaat. Kogemuseta – 0
kuni 5 aastat – 5
üle 5 aasta – 10
16.8.3.    Tugiisiku pädevus Hinnatakse tugiisiku kandidaadi hariduslikku tausta, eelistades metsandusliku kõrgema- või eriharidusega kandidaati. Metsanduslik kõrg-haridus - 10;
metsanduslik kesk-eri haridus - 7;
muu kõrgharidus - 6;
muu (keskharidus, muu eriharidus jne) - 3
16.8.4.   Tugiisiku võimalik ajaline tööpanus Hinnatakse tugiisiku kandidaadi võimalust panustada tugiisiku töösse ja ajalist hõivatust muu tööga. Enim hindepunkte saab kandidaat, kes ajaliselt rohkem panustab tugiisiku töösse. 15*
16.8.5.   Tugiisiku võimekus Tugiisiku võimekust hinnatakse Korra punktis 16.6.5. nõutud tugiisiku analüüsi alusel, samuti eelnevate tugiisikuna tegutsemise perioodide töö tulemuslikkuse alusel, kui kandidaat eelnevalt tugiisikuna tegutsenud. 25*

 

*Hindepunktide arvestatakse järgmise valemi alusel:

 
kus Ht on kandidaadi hindepunktid, Hm on maksimaalsed hindepunktid, Vk on parima kandidaadi väärtus punktid ja Vj  on järgmise kandidaadi väärtus punktid.   

16.9.    Tugiisiku kandidaate hinnatakse Korra punktis 16.8. toodud hindamiskriteeriumite alusel järgmiselt:
16.9.1.    Korra punktis 16.8.1. kuni 16.8.4. sätestatud hindepunktid arvestatakse tugiisiku kandidaadi esitatud avalduses ja selle lisades toodud andmete alusel ning tema kohta saadud hindepunktid summeeritakse;
16.9.2.    komisjoni liikmed hindavad tugiisiku kandidaati punktis 16.8.5. toodud kriteeriumi alusel ning iga tugiisiku kandidaadi kohta summeeritakse kõigi komisjoni liikmete poolt talle antud hindepunktid .
16.9.3.    tugiisiku kandidaadi kohta Korra punktides 16.9.1. ja 16.9.2. saadud hindepunktid summeeritakse. Kui ühest piirkonnast on esitatud rohkem kui üks kandidaat, loetakse piirkonna parimaks selles piirkonnas enim punkte saanud tugiisiku kandidaat .
16.10.    Peale kandidaatide hindamist 30 kalendripäeva jooksul alates avalduste esitamise tähtajast teeb hindamiskomisjon ettepaneku EMK juhatuse liikmele konkursi tulemuste kinnitamiseks ja iga piirkonna tugiisiku määramiseks. EMK juhatuse liikme käskkirja alusel sõlmitakse EMK, avalduse esitanud metsaühistu ja tugiisiku vahel kolmepoolne leping, milles  sätestatakse olulised lepingu tingimused, sh osapoolte õigused ja kohustused, abikõlblikud kulud, aruandluse kord, ellu viidud tegevuste dokumenteerimise nõuded  jms.
16.11.    EMK teavitab konkursi tulemustest vähemalt 10 kalendripäeva peale tulemuste kinnitamise käskkirja vastuvõtmist erametsanduse portaalis (www.eramets.ee) või meediakanalite vahendusel.
16.12.    EMK võib jätta piirkondliku tugiisiku toetuse andmata, kui piirkonnast pole konkursile esitatud ühtegi tugiisiku kandidaati või kui hindamise tulemusena saab tugiisiku kandidaat alla 100 hindepunkti. Sellisel juhul kuulutatakse konkurss vastavas piirkonnas nurjunuks ning EMK võib välja kuulutada uue konkursi tugiisikute kandidaatide leidmiseks vastavasse piirkonda.
16.13.    Määruse § 15 lõike 4 kohaselt arvestatakse piirkondliku tugiisiku toetuse määr ja summa vastavalt Määruse lisas 3 toodud kriteeriumitele, metoodikale ja määradele. Toetuse aruande periood on kolm kuud. Toetuse aruande esitamise ja toetuse maksmise kord kehtestatakse Korra punktis 16.10. nimetatud lepingus.

 

V TAOTLUSE MENETLEMINE, TOETUSE OTSUSTE VASTUVÕTMINE NING TOETUSE VÄLJAMAKSMINE
 
17.     Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
17.1.    Peale taotluse laekumist kontrollib EMK taotluse ja taotleja vastavust (sh abikõlblikkust) Korras ja õigusaktides sätestatud toetuse saamiseks kehtestatud tingimustele (edaspidi halduskontroll). Halduskontroll viiakse läbi olenevalt menetluse liigist üheetapilisena (tehtud tööde põhine menetlus) või kaheetapilisena (broneeringupõhine menetlus).
17.2.    Taotlust menetletakse Korras sätestatud menetlustähtaegade jooksul. EMK võib mõjuvatel põhjustel juhatuse liikme käskkirjaga taotluse menetlemise tähtaegu pikendada, teavitades tähtaja pikendamisest koos põhjendustega taotlejat erametsanduse portaali kaudu.
17.3.    Kui halduskontrolli läbiviimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat „Haldusmenetluse seaduse“ § 15 sätestatud korras ning antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
17.4.    EMK-l on õigus nõuda taotlejalt taotluse kohta täiendavaid selgitusi ja lisadokumente. Kui taotleja EMK poolt määratud tähtaja jooksul nõutud selgitusi ei anna või dokumente ei esita või taotluses olevaid puudusi ei likvideeri, on EMK-l õigus jätta taotlus rahuldamata.
17.5.    Halduskontrolli läbiviimisel täidab EMK projektispetsialist kontroll-lehe(d).

18.     Broneeringupõhine menetlus
18.1.    Broneeringupõhise menetluse puhul menetletakse taotlust, mis on esitatud toetuse saamiseks planeeritavatele töödele, tegevustele või investeeringuobjektidele. Halduskontrolli esimene etapp lõpeb lisas 7 toodud vormikohase toetuse andmise lepingu (edaspidi leping) ettevalmistamisega. Leping allkirjastatakse EMK juhatuse liikme poolt ja edastatakse taotlejale või toetuse saajale kahes eksemplaris väljastusteatega tähtkirjaga allkirjastamiseks.
18.2.    Lepingus sätestatakse toetuse andmise tingimused ja määratakse toetuse summa. EMK võib olenevalt toetuse liigi või toetuse tegevuste eripärast lepingu vormi muuta.
18.3.    Halduskontrolli esimene etapp viikse läbi 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
18.4.     Kui taotleja või toetuse saaja on nõus lepingus sätestatud tingimustega ja toetuse summaga ning soovib toetust vastu võtta, kirjutab ta lepingule alla, märkides allkirjastamise kuupäeva, ja tagastab allkirjastatud lepingu EMK-le hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest posti teel või tuues isiklikult EMK-sse, vastutades täielikult lepingu tähtaegse EMK-sse laekumise eest. Kui toetuse saaja poolt allkirjastatud leping ei laeku EMK-sse tähtaegselt, võib EMK teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
18.5.    Peale lepingu tagastamist teeb toetuse saaja taotluses nimetatud tööd või soetab või rajab investeeringuobjekti vastavalt lepingus sätestatud tähtajale ja korras.
18.6.    Peale tööde tegemist esitab taotleja lisas 5 toodud vormikohase aruande koos muude nõutud dokumentidega. EMK kontrollib edastatud aruande vastavust nõuetele (halduskontrolli teine etapp), täites kontroll-lehe.
18.7.     Halduskontrolli teise etapi käigus arvutab EMK toetuse summa ning teeb toetuse otsuse hiljemalt aruande esitamise tähtpäevale järgneva 120 kalendripäeva jooksul.
18.8.    Kui taotleja soovib edastatakse toetuse otsuse koopia või väljavõte talle elektrooniliselt või posti teel taotluses näidatud aadressil. Muul juhul avaldatakse info toetuse otsuste kohta erametsanduse portaalis (www.eramets.ee).   
18.9.    Taotluse rahuldamata jätmise või taotluse osalise rahuldamise puhul saadetakse toetuse otsuse koopia või väljavõte taotlejale posti teel taotluses näidatud aadressil tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui taotleja on seda soovinud (taotlusevormil esitatud märge vm teade).
18.10.    Toetuse saajal on toetuse otsusega mittenõustumisel õigus esitada EMK juhatusele vaie või pöörduda halduskohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse otsuse saamisest.
18.11.    EMK kannab toetuse summa taotleja poolt taotluses näidatud arvelduskontole toetuse määramise ja maksmise otsuse tegemisele järgnevast päevast hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul.
18.12.    Toetust ei maksta, kui taotluse hindamisel ilmneb Määruse § 17 lõigetes 2 või 3 sätestatud alus. Väljamakstud toetus nõutakse tagasi, kui on ilmnenud Määruse §-st 19 tulenev alus.

19.     Tehtud tööde põhine menetlus
19.1.    Tehtud tööde põhise menetluse puhul menetletakse taotlust, mis on esitatud tehtud tööde ja tegevuste kohta.
19.2.    EMK viib läbi halduskontrolli Korra punkti 17. alusel (sh kuludokumentide kontroll)  ja täidab selle kohta kontroll-lehe.
19.3.    EMK teeb toetuse otsuse hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevale järgneva 120 kalendripäeva jooksul. Kui taotleja soovib edastatakse toetuse otsuse koopia või väljavõte talle elektrooniliselt või posti teel taotluses näidatud aadressil. Muul juhul avaldatakse info toetuse otsuse kohta erametsanduse portaalis (www.eramets.ee)
19.4.    Taotluse rahuldamata jätmise või taotluse osalise rahuldamise puhul saadetakse toetuse otsuse koopia või väljavõte taotlejale posti teel taotluses näidatud aadressil tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui taotleja on seda soovinud (taotlusevormil esitatud märge vm teade).
19.5.    Toetuse saajal on toetuse otsusega mittenõustumisel õigus esitada  EMK juhatusele vaie või pöörduda halduskohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse otsuse saamisest.
19.6.    EMK kannab toetuse summa taotleja poolt taotluses näidatud arvelduskontole toetuse määramise ja maksmise otsuse tegemisele järgneva 30 kalendripäeva jooksul.
19.7.    Toetust ei maksta, kui taotluse hindamisel ilmneb Määruse § 17 lõigetes 2 või 3 sätestatud alus. Väljamakstud toetus nõutakse tagasi, kui on ilmnenud Määruse §-st 19 tulenev alus.

20.     Taotluse rahuldamata jätmine
20.1.    Taotluse rahuldamata jätmise otsus või taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse tulenevalt Määruse §-st 17 sätestatud järgmistest asjaoludest:
20.1.1.    taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele;
20.1.2.    toetuse saaja ei vasta ”Metsaseaduse” § 10 lõikes 6 sätestatud tingimustele;
20.1.3.    taotluses esitatud andmed pole õiged;
20.1.4.    toetuse finantseerimiseks puuduvad vajalikud rahalised vahendid;
20.1.5.    taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust;
20.1.6.    taotlus on esitatud puudustega ja taotleja ei ole EMK poolt määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud;
20.1.7.    taotleja ei ole Korra punktis 22. kehtestatud korras varem saanud toetust tagasi maksnud;
20.1.8.    taotluses näidatud eesmärgid ei ole ellu viidud.
 
VI TOETUSE SIHIPÄRASE KASUTAMISE KONTROLL JA TOETUSE TAGASINÕUDMINE

21.     Toetuse sihipärase kasutamise kontroll
21.1.    Kontrolli toetuse sihipärase kasutamise üle teostab EMK Määruse §-s 18 sätestatud korras.
21.2.    Kontrolli läbiviimise üksikasjaliku korra kehtestab Määruse § 18 lõike 5 kohaselt EMK juhatus.
21.3.    EMK üksuste poolt viiakse läbi järgmised kontrollid:
21.3.1.    EMK siseriiklike toetuste üksus viib läbi halduskontrolle, kontrollides taotleja ja taotluse toetuse saamise nõuetele vastavust (Korra punkt 17.);
21.3.2.    EMK kontrolliüksus ja piirkondlikud kontrollispetsialistid viivad läbi kohapealse kontrolli ja lisakontrolli;
21.4.    Kohapealset kontrolli koolituste ja rühmanõustamiste üle võib teha ka siseriiklike toetuste üksuse koolitusspetsialist, osaledes koolitustel või rühmanõustamisel.
21.5.    Kontrolli läbiviimiseks määrab  üksuse juht kontrolli teostaja.
21.6.    Kontrolli teostaja kohustub täitma EMK juhatuse 06.veebruari 2008 otsusega nr 1-4/08/3 „Töötajate sõltumatuse ja erapooletuse tagamine ning huvide konflikti vältimise kord“ sätestatut, sh allkirjastama sõltumatuse ja erapooletuse deklaratsiooni.
21.7.     Taotlejat või toetuse saajat teavitatakse kontrolli teostamise ajast ja kohast mitte varem kui 120 tundi enne kontrollimist.
21.8.    Kontrollvalim koostatakse juhuvaliku või riskianalüüsi meetodil.
21.9.    Kontrolli läbiviimisel täidetakse kontroll-leht (lehed).
21.10.    Kontrolli läbiviimisel toetusõigusliku ala kindlaksmääramisel rakendatakse mõõtetolerantsi vastavalt EMK juhatuse poolt kinnitatud seadme valideerimistulemusele;
21.11.    Kontrolli läbiviimisel lähtutakse looduses hinnatava objekti piiride kindlaksmääramisel keskkonnaministri 09.06.2010.a käskkirjaga nr 821 kinnitatud „Metsa hindamise metoodilisest juhendis“ toodud metoodikast. Metsaeraldise piirid looduses võivad digitaalsel kujul metsaeraldise piiridest erineda +/- 10 meetrit.

22.     Toetuse tagasinõudmine
22.1.    EMK nõuab toetuse tagasi Määruse §-s 19 sätestatud alustel.
22.2.    Toetuse tagasinõudmisel peab toetuse saaja „Metsaseaduse“ § 10 lõike 9 alusel toetuse tagasi maksma riigieelarvesse hiljemalt kuu aja jooksul arvates EMK-lt vastavasisulise nõude saamisest.
 
VII RAKENDUSSÄTTED
23.     Kord jõustub peale EMK nõukogu poolt kehtestamist, va Korra punkt 9.1., mis jõustub alates 16.02.2011.
24.     Enne käesoleva Korra jõustumist esitatud taotluseid menetletakse EMK nõukogu 10.02.2010.a otsusega kehtestatud “Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord 2010. aastaks” korra kohaselt.
25.     EMK nõukogu 10.02.2010.a otsusega kehtestatud  kord “Erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord 2010. aastaks” tunnistatakse kehtetuks.
26.    Tunnistada kehtetuks käesoleva Korra punkt 9.6. alates 16.02.2011.

 
VIII LISAD

Lisa 1 Taotlus
Lisa 2 Vähese tähtsusega abi teatis
Lisa 3 Individuaalnõustamise leping
Lisa 4 Individuaalnõustamise aruanne
Lisa 5 Aruanne
Lisa 6 Metsa uuendamise toetuse nimekiri
Lisa 7 Toetuse andmise leping
Lisa 8 Metsaühistu toetuse tegevuse kirjeldus
Lisa 9 Rühmanõustamises osalejate nimekiri
Lisa 10 Hinnapakkumiste võrdlustabel
Lisa 11 Konsulendi hinnang
Lisa 12 Kulude kalkulatsioon
Lisa 13 Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse nimekiri
Lisa 14 Metsaühistu liikmete nimekiri
Lisa 15 Teatis kultuuri hukkumisest
Lisa 16 Kohustuste üleandmise akt