Põllumajandusmetsad ja nende majandamine aastail 1944-1990
Põllumajandusmetsad ja nende majandamine aastail 1944-1990
Kui sõjajärgse (nõukogude) perioodi riikliku metsamajanduse areng on üldjoontes jälgitav kaasaegse kirjanduse taustal (vähemalt 1950ndate lõpust), samuti tagasivaatavatele uurimustele ja tänaseks ka üldistavamatele töödele toetuvalt, siis täiesti uurimata on jäänud põllumajandus-, s.o kolhoosi- ja sovhoosimetsade majandamises toimunu. Ometi kuulus erineval ajal kolhoosidele ja sovhoosidele 20–40% metsamaast, millele lisandusid veel ulatuslikud ebamäärase seisuga võsastikud. Põhjuseid selleks on mitmeid. Üks olulisemaid on ilmselt see, et põllumajandusmetsade majandamine oli sovhooside-kolhooside kõrvaltegevusharu ega pälvinud seega muu põllumajandusliku tegevuse kõrval ei juhtorganeis ega majandeis endis vajalikku tähelepanu. Puudus järjepidev, ühtne ja kindel struktuur põllumajandusmetsade majandamiseks, eriti kui seda võrrelda pika traditsiooniga riikliku metsamajandusega. Ka hakati põllumajandussüsteemi kõrgharidusega metsandusspetsialiste arvestatavamalt suunama suhteliselt hilja, nende arv ja mõju jäi tagasihoidlikuks. On iseloomulik, et põllumajandusmetsi käsitlev ning puudutav kirjasõna pärineb valdavalt riikliku metsandussüsteemi töötajailt ning metsateadlastelt.
Edasi loe siit:
