Külv

Külvata tasub vähem viljakatel raiesmikel enne ette valmistatud maapinna kamardumist ning kivisel ja tugevasti kruusasel mullal, kus istutamine on raskendatud

Külvi on võimalik ühildada maapinna ettevalmistamisega. Foto:RMK

Külvi on võimalik ühildada maapinna ettevalmistamisega. Foto:RMK

Külvi eelisteks on:

  • selle tegemise kiirus;
  • võimalus mehhaniseerida, ühildades külv maapinna ettevalmistamisega. Metsaäkkele (ketasadrale) on võimalik lisada külviaparaat;
  • toimub edukamalt looduslik valik ning kasvukohal paremini kohastuda suutvad puutaimed moodustavad metsa;
  • odavus (võrreldes istutamisega).

Külvi puudusteks on suurem hooldamisvajadus (eriti viljakamatel aladel, mis nõuab tegijalt nii aega kui raha) ning suurem seemnekulu.

Külviks vajaliku seemne võib ise varuda või osta. Sobivaim on kohalikku päritolu seeme. Tähtsamate metsapuude (kuusk, mänd, kask, sanglepp, saar) seemet müüb RMK. Seemet on arukas osta vajaminev kogus, sest mõned seemned (näiteks kask) kaotavad sobimatul hoidmisel kiiresti idanevuse. Eestis rajatakse külvikultuure peamiselt männi ja kase puhul.

Mändi külva varakevadel pärast lume sulamist, aru- ja sookaske varakevadel või hilissuvel.
Tamme ja saart võib külvata nii kevadel kui ka sügisel, kuid sügisesi külve võivad kahjustada närilised.

Kasutada võid erinevaid külviviise:

  • Ridakülvil külva seeme pidevate või katkendlike ridadena. Maapind peab olema ette valmistatud kas ülepinnaliselt, ribadena või vagudena. Otstarbekam on külvata katkendlike ridadena – iga meetri järel 0,5 m külvi.
  • Lapikülvi eelista juurimata raiesmikel. Külvilapp tee käsitsi või masinaga. Lapile külva 15…25 okaspuuseemet. Seemned külva hajali kogu lapile. Seemnete kulu sõltub seemnete kvaliteedist ja planeeritud külvikohtade arvust hektaril.

UURI LISAKS:
  

0Shares