Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine

Loodusliku uuenduse suurim eelis on, et raiesmik uueneb kasvukohale paremini kohastunud puuliigiga. Tähelepanekud näitavad, et optimaalse ulukite arvukuse korral maitsevad metsloomadele kultiveeritud puutaimed rohkem kui looduslikud.

RMK Männi looduslik uuendus

Männi looduslik uuendus. (Foto:RMK)

Loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks jäta lageraiel kasvama 20-70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud ühe hektari kohta, kui vanas metsas on selleks sobivaid puid. Seemnepuudeks vali hea tüvevormi ja võra kujuga terved hea seemnekandevõimega puud.
Viljaka mullaga männiraiesmikel tekib männi seemnepuudelt uuendust peamiselt mineraliseeritud maapinnal. Lehtpuu uuenduse vaoshoidmiseks raiu mände lämmatavad lehtpuud välja hooldamisel või järgneval valgustusraiel.
Pika elusvõra ja rohkete okastega parimad seemnepuud võid jätta kasvama säilikpuudena, mis pakuvad elupaika metsaelanikele ja kena vaatepilti maastikus.

Loodusliku uuenduse häiludesse (uuenduseta alad läbimõõduga üle 4 m) ja metsa-kultuuride hukkunud osadele istuta täienduseks kuuse 4- või 5-aastaseid istikuid või looduses kasvanud mätastaimi.

Looduslik uuendus on kultiveerimisest odavam, sest seemne eest ei pea maksma. Kuid pikas perspektiivis ei pruugi siiski nii olla − kui ilmastik pole soodne, kui seemet ei jätku, kui maapinda tuleb mitu korda ette valmistada ning uuendust suurte ja kallite taimedega täiendada.
Looduslikule uuenemisele panust tehes tuleks metsaomanikul ennekõike teha selgeks, millist puuliiki ta soovib raiesmikule saada. Seejärel tuleks hinnata, kuidas see oleks võimalik ja kolmandaks vaadata, kas raiesmik uueneb plaanikohaselt.
Mööda vaadata ei tohi ka raiesmiku uuenemise seadusega nõutud tähtajast (mets peab olema uuenenud hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist).

Puuliigi valikul on tähtis teada, kas raiutud puistu oli terve ja kas tegu oli n-ö korralise planeeritud raiega või tuli puud maha võtta halva tervisliku seisu tõttu. Raie järel jääb omaniku otsustada, kas ta soovib raiesmikule seal kasvanud puuliiki (-liike) või puuliigi vaheldust. Hea tervise juures olnud puude raie järel on valikuvõimalus suurem, haigete puude puhul on sõltuvalt kahjustajast valikuvõimalusi vähem.

Olulisim eeldus looduslikult uue metsa saamiseks on soovitud puuliigi seemneaasta. Seega tuleks enne raiuma asumist taas kindlasti kiigata puulatva või uurida raieala ümber kasvavaid puid. Seemneaastate vaheaastal metsa raiudes võib raiesmik rohtuda ja hiljem tuleb uuesti teha maapinna ettevalmistamist ning ala ikkagi kultiveerida.

UURI LISAKS:

Loodusliku uuenduse kohta kirjutas õppeleht Sinu Mets:
Kui veab uueneb raiesmik odavalt. Sinu Mets nr 30, märts 2013
0Shares