Maaomaniku õigused jahipidamisel

Sissejuhatus

Hea maaomanik!

Jahihooaeg on läbi ja varsti tehakse plaanid järgmiseks perioodiks. Jahti ei saa ette kujutada ilma jahimeeste, metsloomadeta ega ilma maaomanikuta. Tõsi, maaomanik ei osale küll tihtipeale aktiivse jahipidajana, kuid on jahiga seotud oma maaressursi kaudu. Kahjuks kiputakse maaomaniku roll aeg-ajalt ära unustama. Seetõttu ongi allpool lahti räägitud, millised on maaomaniku õigused oma maal jahipidamise korraldamiseks ja mida jahimehed eramaad kasutades peavad arvesse võtma.


Jaanus Aun
SA Erametsakeskus juhatuse liige



Maaomaniku õigused jahipidamisel
 
1.Jahiõigus on  maaomaniku õigus

Siiski on see üldpõhimõte, mida seadusega on oluliselt piiratud. 
Seadusest tulenevalt saab maaomanik ise oma maal tasuta jahti pidada, kui :

-        tal on maa ühes ringpiiris enam kui 20 ha;
-        tal on jahitunnistus;
-        tal on jahiluba;
-        ta peab jahti väikeulukitele


Kommentaarid ülaltoodud tingimuste kohta:

-        ringpiir tähendab ühtse ja ilma katkeva piirijooneta maaüksuse olemasolu. Eelkõige on selliseks üksuseks katastriüksus (lahusmaatükk).
- jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ning mis peab jahipidamise ajal kaasas olema. Jahitunnistuse annab taotleja elukohajärgne keskkonnateenistus.
- jahiluba on ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mille maaomanikule annab keskkonnateenistus.
- jahiulukite liigitus on toodud keskkonnaministri määruses nr. 59, 09. oktoobrist 2002, ”Jahiulukite loetelu“. Määruse kohaselt loetakse suurulukiteks hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder ja metskits. Muud jahiloomad kuuluvad nn. teiste jahiulukite ehk väikeulukite hulka.

Seega saab maaomanik, kel on olemas jahitunnistus ja kelle maaomand on ühes ringpiiris üle 20 ha, pidada oma maal jahti näiteks rebastele või kobrastele. Suuruluki jahtimise õigust tal ei ole. Seda saab teha vastava jahipiirkonna kasutaja [1].

Ilma igasuguse loata võib surmata ilmsete marutõvetunnustega jahiuluki. Hukatud jahiulukist tuleb kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada veterinaarjärelevalve asutusele.

2. Maaomanik võib oma maal jahipidamise keelata

Maaomanik ei pea jahipidamise keeldu motiveerima, küll peaks aga keelu kirjalikult vormistama ja tegema selle teatavaks nii jahipiirkonna kasutajale, keskkonnateenistusele kui ka keskkonnainspektsioonile.

Kui eramaal keelust hoolimata jahipidamine toimub, on tegemist jahipidamisega keelatud kohas ning rikkuja suhtes saaks jahiseaduse § 57 kohaselt rakendada rahalist karistust või aresti. Loata jahipidamise avastamisel peaks maaomanik sellest koheselt teavitama keskkonnainspektsiooni.

NB! Siiski on ka juhtumid, mil maaomanik jahimehi keelata ei saa:

1)     kui jahipiirkonna kasutaja korraldab eramaal jahiulukite loendust;
2)     kui eramaad kasutatakse jahisaaduste jahipiirkonnast äraviimiseks.


Lisaks on oluline teada, et piiramata või tähistamata eramaal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, tohib jahti pidada päevasel ajal (s.o. päikesetõusust päikeseloojanguni).
Kui eramaa (kasvõi selle osa) on piiratud või tähistatud peaks jahimehed jahi pidamiseks igakordselt maaomanikult luba küsima.

3. Jahipidaja peab maaomanikuga lepingu sõlmima

Kuigi jahiseadusest ei selgu otsesõnu, et jahipidaja peab maaomanikuga ka lepingu sõlmima, on Eesti Vabariigi Õiguskantsler andnud hinnangu, et kui lepingut ei sõlmita, siis jahipiirkonna kasutaja maaomaniku maal ulukeid jahtida ei saa. Seega: selleks, et eramaal jahti pidada, tuleb jahimeestel maaomanikuga kindlasti lepinguni jõuda (või saada maaomanikult kirjalik nõusolek).

Kui lepingut sõlmitud ei ole, aga eramaal jahipidamine käib, võiks maaomanik kohaliku jahiseltsiga ühendust võtta. Kui ilmneb, et lepingut sõlmida ei soovitagi, peaks asjast teavitama keskkonnainspektsiooni ja keskkonnateenistust.

Lepingus tuleks kokku leppida sellised asjad nagu maaomaniku informeerimine jahipidamisest, ulukikahjude hüvitamise kord, samuti see kas leping on tasuline või antakse jahimaa tasuta kasutamiseks.

4. Maaomanikul on õigus kasutada jahindusrajatisi

Seadusest tuleneb, et jahipidaja peab võimaldama sellel maaomanikul, kes ka ise jahti peab kasutada tema kinnistule rajatud jahindusrajatisi (näit. varitsustornid, söödapõllud). Maaomanikul on ka endal õigus jahindusrajatisi püstitada. Sellest peab ta aga viivitamatult jahipiirkonna kasutajat informeerima.

5. Maaomanikule peab kahjud hüvitama

Seadus määrab, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud vältima maaomaniku vara kahjustamist ja teatama talle viivitamatult jahipidamise käigus tekitatud kahjustustest. Kui jahipidaja oma tegevusega maaomanikule kahju tekitab, peab ta maaomanikule ka kahju hüvitama.

Eraldi on reguleeritud ulukite poolt tekitatud kahju hüvitamine. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;
2) ta ei ole hooldustöid teinud kasutusõiguse loaga määratud mahus;
3) ta on jätnud täitmata kasutusõiguse loas nimetatud kohustused jahiulukikahjustuste vältimiseks.

Seega kui eeltoodud põhjustel on metsloomad omaniku varale kahju tekitanud, peavad jahimehed juba seadusest tulenevalt omanikule kahju hüvitama.

Ulukikahjustuste ilmnemisel on ka keskkonnateenistusel õigus jahipidamist pärast jahihooaega korraldada.

Eraldi on reguleeritud koprakahjude ärahoidmine.

Nimelt on praktikas ette tulnud probleeme seoses kobraste poolt vee paisutamisega, mille tulemusena hukub nii selle maaomaniku mets, kelle kraavidele on kobras tammid rajanud kui ka naabruses olevad puistud.

Jahiseaduse kohaselt on maaomanikulkaks võimalust kopratammidest lahti saamiseks:

1) paluda keskkonnateenistust, et jahimeeste organisatsiooni kohustataks kopratamme likvideerima;
2)   taotleda endale keskkonnateenistuselt luba kopratammide likvideerimiseks.

Lisaks on jahiseaduses sätestatud, et jahi korraldamise käigus ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi ega takistada maaomanikku või tema volitatud esindajat kinnisasja kasutamast. See tähendab, et hoolimata sellest, kas jaht parasjagu käib või mitte, peab maaomanik saama näiteks metsas raiet teha või põllul vilja külvata.

6. Metsaomanik peaks ulukikahjustustest teatama

Kui omanik avastab oma metsas metsloomade poolt tekitatud kahjustuse, ei tohiks ta seda informatsiooni ainult enda teada jätta. Nimelt kohustab metsaseadus metsaomanikku esitama keskkonnateenistusele metsakahjustuste kohta metsateatise. Teatis tuleb esitada kui metsas on ulukite poolt värskelt kooritud või murtud esimese rinde puid rohkem kui 5%. Seega juba üsna väikese kahju korral tuleb metsateatis täita ja keskkonnateenistusele saata.

Kahjuks enamus metsaomanikke ulukikahjustustest riiki ei informeeri, mistõttu ka levib arvamus, et ulukikahjud ei olegi metsadele probleemiks. Siinkohal peaksid metsaomanikud info levitamisel küll aktiivsemad olema.

27.09.2005

[1]Jahipiirkonna kasutajaks on tavaliselt kohalik jahiselts.  Kui maaomanik ei tea, kuidas nendega ühendust saada, võib info saamiseks pöörduda kohaliku keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti poole.