Metsa kõrvalkasutus

Jahindus

Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Jahipiirkondi (pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit) on Eestis 324 ja jahimehi üle 15 000.

Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 19 liiki imetajaid ja 37 liiki linde. Suurulukeid on kaheksa: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt, ilves ja hallhüljes. Väikeulukite nimekirja leiab jahieeskirja lisast.

Loe Eesti jahinduse head tava SIIT.

Metsamarjad ja seened

Mustikaid leidub peamiselt palumetsade niiskemates osades, rabastuvates metsades, aga ka kuivendatud rabamännikutes ja mustika-kõdusoometsades. Parim kasvukoht on üherindeline puhtmännik liitusega 0,6-0,7. Mustikas on tundlik otsesele päikesele ning kui marjade varumine on metsaomanikule oluline, tuleks neid metsi majandada turberaiega.

Pohla parimad kasvualad on liivadel asuvad nõmme- ja palumetsad, rahuldavaid tulemusi annavad ka rabastuvad või kuivendatud rabamännikud. Pohl on valguslembene taim, seega annab ta parimat saaki madala liitusega (0,3-0,5) metsas või raiesmikul. Metsade majandamine lageraiena ei ole pohla kasvatamisel
probleemiks. Seejuures tuleks jälgida, et metsavarumistööde käigus ei kahjustataks liialt pohla taimi.

Jõhvikas eelistab kasvukohana liigniiskeid turbamuldi, mis metsamajandusel suurt perspektiivi ei oma. Parim kasvukoht on lagedad sood ja puisrabad.

Meie metsad on üsna seenerikkad ning suurem osa (üle 300 liigi) neist on söömiseks kõlblikud. Seeneliigi kindlaks tegemisel on abiks liigimääraja.

Ravimtaimed

Tuntumad metsast korjatavad ravimtaimed on: angervaks, islandi käokõrv, kanarbik, kaselehed, leesikalehed, männikasvud, pohlalehed, sookail, metsvaarikavarred, must pässik (kasekäsn) jm.

Metsamesindus

Metsamaad sobivad suurepäraselt ökomesinduse arendamiseks. Metsast korjatud nektar on vaba põllumajanduskeemiast ja muudest saasteainetest. Lisaks on metsas kasvav taimestik väga hea korjeala.
Millal tarud metsa viia? Mõnede meetaimede õitsemise ajad kuude kaupa:
Aprill – pajud, raagremmelgad, lepp, sarapuu, vaher
Mai – vaher, pajud, haab, mustikas,
Juuni – vaarikas, pohl, pihlakas
Juuli – pärn, põdrakanep, nõmm-liivatee
August – põdrakanep, kanarbik

Loodusturism