Alates maist rakendub kütuse biolisandi nõue

biokütused, puiduenergia

Maist hakkab Eestis kehtima üle-Euroopaline nõue, mis muudab biokütuse bensiini ja diisli kohustuslikuks komponendiks, kirjutab Autonet.

Neste Eesti hulgimüügijuhi Urmas Kuuse sõnul on biokütuste eesmärk vähendada autokasutusest tingitud keskkonnamõjusid. Kõige selgemaid tulemusi on biokütuse kasutuselevõtu järel saadud mitmel pool maailmas suurlinnade õhukvaliteedi paranemist mõõtes. „Ainuüksi Neste tootis 2017. aastal maailmas biokütuseid mahus, mis on võrreldav 3 miljoni auto ärakaotamisega teedelt terveks aastaks. Nii palju sõidab autosid Londoni suuruses linnas,“ lisas Kuuse.

Biokütuste kasutuselevõtu tulemusena hakkab vähenema ka Eesti autokasutajate ökoloogiline jalajälg. Maikuust alates on kütusemüüjad euronõudest lähtuvalt kohustatud müüma biokütuseid vähemalt 3,1 protsenti tarbimisse lubatud kütustest. Aastaks 2020 peab biokütuste osakaal moodustama vähemalt 10 protsenti tarbitud kütustest.

FAME või HVO

Täna tuntakse maailmas kahte liiki biokütuseid: FAMEt ja HVOd. Mõlema tooraineks on biomass (taimsed õlid ja loomsed rasvad), kuid nende tootmise tehnoloogiad on erinevad ning seetõttu on tegemist täiesti erinevate ainetega.

FAME (Fatty Acid Methyl Ester), mida hakati tootma 1990ndatel, on olnud teerajajaks keskkonnasõbralikumate alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisel. Täna on FAME maailmas kõige rohkem kasutatav kütuse biolisand. FAME tooraineks on puhastatud orgaanilised biojäätmed, selle puudusteks loetakse probleeme külmakindlusega ning säilivusega. Seetõttu kasutatakse FAMEt alati segatuna fossiilkütusesse, kus selle osakaal jääb alati alla 7%.

2000ndatel töötasid kütusetootjad välja järgmise põlvkonna kütuselisandi – HVO (Hydrotreated Vegetable Oil). Neste Porvoo tehases alustati selle tootmisega 2007. aastal. HVO tooraineks on samuti orgaanilised jäätmed ja jäägid, kuid selle kütuselisandi valmimisprotsess on FAMEst erinev: toorainet kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel, eraldub mustus ning tulemuseks on värvitu ja lõhnatu aine, mille keemiline koostis ja kvaliteet on identne fossiilkütusega. HVO on miinuskraadide suhtes vastupidav ja sobib kasutamiseks ka talveperioodil. HVOd võib kütusena kasutada 100%-lisena, kuid kuna hind on kõrge, siis tavaliselt segatakse seda fossiilkütusesse.

Eestis on biolisandiga kütus olnud seni keskkonnateadlike autokasutajate valik. 2017. aprillis tõi Neste esimesena Eestis müügile biokütuse Pro Diesel, mis sisaldab 15% ulatuses HVO lisandit.

0Shares