Eesti Energia võiks kasutada pool miljonit tm puitu
29.01.2018
Jaanuaris sai Euroopast rohelise tule Eesti taastuvenergiatoetuste muutmise kava, mis lubab puidu põletamise põlevkivikateldes. Postimees kirjutab, et see suurendab nõudlust hakkpuidu järele viiendiku võrra, tõenäoliselt kasvab ka puidu hind.
Oponentide kired vaibusid, kui Euroopa Komisjon nõustus toetusskeemiga, millega Eesti Energia hakkab kahes Ida-Virumaa põlevkivienergiaplokis elektri tootmiseks põletama aastas 500 000 tihumeetrit puitu.
“Selline kogus ei löö turgu paigast ära,” ütles Utilitas Tallinna Elektrijaama juht Andres Taukar, kelle sõnul seisneb nende huvi selles, et ei tekiks korraga maksimaalselt tarbijaid. Olukorras, kus Eesti Energia suudaks põletada aastas kolm miljonit tihumeetrit puitu, oodatakse mõistlikku kompromissi.
Eesti Taastuvenergia Koda, kuhu kuulub ka Utilitas, näeb ohtu, et riigikogu ei sea vastuvõtmist ootava elektrituru seadusega Eesti Energiale piire ning riigile kuuluv ettevõte võib hakata tekkinud olukorda kuritarvitama.
“Kui kõik Eesti puidusektoris kavandatavad investeeringud teostuvad, siis muutub Eesti puitu eksportivast maast importijaks,” jagas Taukar oma kahtlusi. Ta arvab, et kuna ilm ei võimalda metsas tööd teha, on see tõenäoliselt juba juhtunud.
Tööstuse esindajad ohtu ei näe
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu arvates ei sea poole miljoni tihumeetri puidu masspõletus elektrijaamades ohtu juba tegutsevaid ja püsti panna kavatsetavaid tööstusi. Kuna sooja ilma tõttu ei saa metsas tööd teha ja küttepuidu hinnad püsivad seetõttu niigi laes, siis mõjutab Eesti Energia plaan puidu hinda suhteliselt vähe, selgitas liidu tegevjuht Henrik Välja.
Ida-Virumaale, kus peale põlevkivikaevanduste muid tööstusi eriti pole, mõjub kavandatav puidupõletamine Välja kinnitusel isegi hästi. Kuna Euroopas hakatakse üha rohkem pöörama tähelepanu keskkonnamõjule, mida toob kaasa puidu transportimine pikkade vahemaade taha, siis on puidu põletamine või väärindamine Välja visiooni järgi õigem kohapeal.
Töösturite arvates on lood metsa kaitsmisega niigi hästi, sest juba praegu on kümnendik metsadest kaitse all ja kaitsealasid tuleb üha juurde. Metsa majandamisel leidub aga arenguruumi, et saavutada ootuspärane 12–15 miljoni tihumeetrine aastane tootmismaht. Praegu raiutakse aastas ligi kümme miljonit tihumeetrit.
