Infopäeval räägiti toetustest ja metsaomanikest
01.12.2017
Eile toimus Toosikannu Puhkekeskuses metsanduse üleriigiline infopäev, kus räägiti metsatoetuste olevikust ja tulevikust ning metsaomandist ja omanikest. Kõigi infopäeval tehtud ettekannete materjalidega saab tutvuda SIIN.
Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt tegi ülevaate Euroopa Liidu vahenditest rahastatud metsatoetustest. Maaelu arengukava perioodil 2014-2020 on nendeks Natura hüvitis ja Metsameetme toetus. Hunt rääkis, et metsameetme toetust on seni (2015-2017. a) määratud 2600 metsaomanikule ning toetatud metsamaa pindala on umbes 32 tuhat hektarit. Täielikult on ära kasutatud metsakahjustuste kõrvaldamise ja kahjustatud metsa taastamise toetuse eelarve. Veel saab toetust taotleda metsamajandamisvõtete rakendamiseks, eelkõige noore metsa hooldamiseks. Alates 2018. aastast saab metsameetme toetust tõenäoliselt taotleda vaid e-PRIA keskkonna kaudu.
Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur rääkis infopäeval nii EL kui siseriiklike toetuste rakendamisest. 2017. aastal esitati 498 metsameetme toetuse taotlust, nendest kiideti heaks 444. Toetuseta jäädi näiteks hooldatava puistu suurema vanuse, kehtivate inventeerimisandmete puudumise, samale alale mitmendat korda toetuse taotlemise jmt tõttu. Maksetaotluste esitamisel tuletas Suur muuhulgas meelde, et harvendusraiete korral peab olemas olema metsateatis, kui taotlus esitatakse FIEna, tuleb ka maksetaotlus esitada FIEna.
Elar Neito maaeluministeeriumi maaettevõtluse büroost rääkis, miks toetusi makstakse. Peamiseks eesmärgiks on abivajajate aitamine, võrdsete võimaluste tagamine ning oluliste, kuid tegija jaoks pigem vähetasuvate tegevuste soodustamine ning turutõrgete vähendamine. Maaeluministeeriumi poolt vahendatud toetuste vahendid tulevad peamiselt EL struktuuri- ja investeerimisfondidest. Kui seni on Eesti olnud vähem arenenud regioonina pigem toetuse saaja staatuses, siis tulevikus peame ka meie ühisesse eelarvesse rohkem panustama. Mis saab metsandus- ja põllumajandustoetustest peale 2020. aastat on veel ebaselge.
Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp rääkis hiljutisest Brüsselis käigust ja seal kuuldust. Ühise põllumajanduspoliitika kontekstis räägitakse täna ühiste prioriteetide jätkusuutlikkusest, eesmärkide sidususest, subsidaarsusest, toetusskeemide ajakohastamisest ja lihtsustamisest ning eesmärgist lähtuvast eelarvestamisest. Mõistlikuks peetakse bürokraatia vähendamist ning toetuste tingimuste kehtestamisel suurema rolli andmist liikmesriikidele. Kullerkupp tuletas meelde, et mets kasvab sõltumata toetustest ning küsimus on, mida metsas teeme ja teha tahame ja kas oleme naabritega võrreldes konkurentsivõimelised.
Metsaomanik ja metsakasvataja, Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais rääkis oma kogemusest toetuste taotlemisel. Tema hinnangul ei ole vaja väga palju erinevaid toetusmeetmeid ning toetust peaks maksma kõigile metsaomanikele, olenemata omandivormist või omandi suurusest.
Helve Hunt tegi ülevaate ka välismaalaste omandis olevast Eesti maatulundusmaast. Ettekandest selgus, et välismaalastele kuulub 12,6% Eesti erametsadest. 2013. aastal oli see 11,3%. Enim on metsamaad soomlaste, rootslaste ja luksemburglaste käes. Luksemburgi päritolu on ka osaühingu Kinnistu hallatavate metsade omanikud. Oma ettevõtte tegevusest ja põhjusest, miks välisinvestorid Eesti metsa usuvad, käis rääkimas Kinnistu OÜ Mart Erik. Erik andis ülevaate, kes on suurimad metsaomanikud ning kummutas müüte, mida välisinvestorite kohta sageli kuulda on. Näiteks rääkis ta, et on alusetu süüdistada välisinvestoreid hindade “üles kruvimises” ja maade kokkuostmises nii, et eestlastele midagi ei jäägi. Tema sõnul jõuavad väikemetsaomanike maatükid nendeni harva, tavaliselt jõuavad need enne seda kohaliku raiefirma kätte, kes müüb maa välisinvestoritele edasi suuremate tükkidena.
Erametsaliidu juht Mikk Link tutvustas põgusalt juba kevadel valminud uuringut maksusüsteemi mõjust erametsaomanike käitumisele. Link rääkis, et praegune maksusüsteem soodustab metsamaa müüki, omandivormiti on maksusüsteem ebaõiglane ning see ei aita kaasa füüsilisest isikust metsaomanike aktiveerimiseks oma metsa majandamisel. Uuringu lubas Erametsaliit avaldada järgmisel nädalal.
