Investeering koostootmisjaama toob kuhjaga tagasi

ÄRIPÄEV (metsaduse lisa), Kairi Oja:

Maailmas koguvad üha suuremat poolehoidu koostootmisjaamad, mis suudavad toota nii tootmiseks vajamineva elektri kui ka soojuse. Ülejääva energia saab müüa elektrivõrku, soojuse aga kohalikele elanikele – linnale-vallale, kus ettevõte tegutseb.
Ainus praegu Eestis töötav piiritusetehas on Rakveres. Rakvere piiritusetehas tegi möödunud aastal ulatusliku investeeringu – vabrikuga integreeriti mahukas koostootmisjaam, mis katab ettevõtte kogu energiavajaduse ning kuhjaga jääb veel ülegi. Kohalikul puiduhakkel töötava jaama võimsuseks on 10 MW soojust ja 1MW elektrit.

Koostootmisjaama omanikfirma ES Bioenergia juhi Sven Ivanovi sõnul tehti projektiga algust aastal 2010, mil tehti esimesed tasuvusarvutused, koostati eelprojektid ning kaaluti võimalikke alternatiive. “Taotluse KIKile tegime novembris 2010, positiivne otsus saabus neilt 2011 suve alguses ning reaalse rahastamislepinguni KIKiga jõudsime augustis 2011,” meenutab Ivanov toonast sündmuste käiku. Seejärel viidi läbi hange ning sõlmiti leping jaama ehituseks 2012 alguses. “Veebruaris 2013 sai paika nurgakivi ja sama aasta novembriks oli jaam püsti,” lisas ta. Peatöövõtja oli Filter AS.

Ivanovi sõnul piisab koostootmisjaama võimsusest täiesti, et katta Rakvere piiritusetehase energiavajadus ning varustada soojusega lisaks ka Rakvere linna kaugküttevõrku.

Kokku läks investeering maksma 4,4 miljonit, mida toetas 1,72 miljoni euroga ka Eesti riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) näol. Ivanov rääkis, et kohalik puiduhake on märkimisväärselt soodsam ja keskkonnasõbralikum kütus kui varasemalt Rakvere piiritustehases ja linna soojatootmises kasutusel olnud Vene gaas.

Nüüdseks pea poolteist aastat töös olnud jaam aitab hinnanguliselt vältida aastas 22 000 tonni CO2 paiskumist atmosfääri. Rakvere koostootmisjaam on üks viiest jaamast, mille ehitamist on KIK Ivanovi kinnitust mööda toetanud CO2 kvoodimüügi tulu eest.

Taastuvenergeetikaga seotud projektide arendamisele suunatud ES Bioenergia OÜ kuulub Eesti kapitalil baseeruvasse ettevõtete gruppi, mille omanikud on endised metsanduskontserni Sylvester aktsionärid. Grupi tuntumate ettevõtete hulka kuuluvad veel Rakvere ja Moe piiritusetehased koos Moe peenviinavabrikuga ning transporditeenuste osutamisele spetsialiseerunud ettevõtteid koondav Cargohunters.

Ilma koostootmisjaamata poleks plussi jäädud. Ivanovi sõnul mõistnud ta enne koostootmisjaama projektiga alustamist, et kui ise energiat tootma ei hakata, ei jõua vabrik iialgi plussi. Praeguseks on jaama kasutegur juba silmanähtav – primaarenergia koos tegevuskuludega on kaks ja pool korda odavam kui enne, mil töötati maagaasikateldega.

Kogu projekt sai Ivanovi sõnul seotud ka Rakvere linna ja selle üldise fooniga -et saada toetusi, oli mõistlik müüa elektrienergia võrku ja soojus linna kaugküttese. Ivanov kirjeldas jaama rajamise projekti kui ühte rasket ja keerulist, kuid samas väga motiveerivat ja perspektiivikat. “Suurt kuubikut kesklinna kaitsevööndialale paigutada polnud bürokraatia mõistes kahtlemata lihtne,” muigas Ivanov.

Samas läks tema sõnul igasugune dokumentatsiooni, kooskõlastuste ja litsentside asi oodatust kergemini. “Ilmselt soodustas seda meie puhul aktsiisikaupade tootmise kogemus, kus erinevaid lube, litsentse jms on kaunis suurel hulgal,” lisas ta.

Piiritus, elekter ja soojus – kõike pidi tootma samaaegselt. Kogu protsessile lisas pisut adrenaliini, kuid samavõrra lisandus ka projekti eelarvesse mahtu, vahepeal maakonnas toimunud tulekahju, mille tõttu hoone tulepüsivusklassi keset projekteerimisel muudeti. “Sisuliselt oli tegemist nö “võtmed kätte” projektiga – saime jaama oma valdusesse 99% valmis kujul,” ütles Ivanov ja lisas, et keerukamaks muutis elu tema sõnul veel seegi, et samaaegselt oli vaja toota nii piiritust, elektrit kui ka soojust. “Raskem oligi just kõikide protsesside omavaheline reguleerimine – põhimõtteliselt oli vaja toimima saada neli samaaegselt töösolevat üksust: elektri tootmine, sooja tootmine kaugküttesse, piiritusvabriku tehnoloogiline aur ja söödatehase tehnoloogiline aur. Palju muutujaid ja palju muutuvaid parameetreid,” märkis ta.

Katel toodi kohale Soomest, turbiin aga Indiast. Algul ei saadud koostootmisjaama esimese hooga käima. “Siis aga tuli meile üks spets, kes istus paar päeva järjest toas, kohvitass käes. Ning kui ta sealt ükskord välja tuli, oli kõik korras,” naeris Ivanov.

Praegu kulub jaama käigushoidmiseks päevas üks autokoorem hakkepuitu. Kokku on projekti toetusperiood Ivanovi sõnul 12 aastat pikk, niisama pikk on ka Rakvere linnaga sooja müügi lepinguline periood.

Ettevõtetel, kes kaaluvad taolise jaama rajamist, soovitab Ivanov endale sisendid võimalikult täpselt selgeks teha, uurida võimalusi sooja müügiks. “Tuleb selgeks teha võimalused elektrivõrguga liitumiseks, seejärel on oluline üsna täpselt teada, milliste seadmetega on tegemist, et vältida hilisemaid probleeme jaotusvõrguga,” sõnas ta.

Ivanovi sõnul on taolises mahus jaama rajamine otstarbekas üksnes juhul, kui on olemas reaalne vajadus tootmiskulude vähendamiseks, või siis mingi piirkonna elanikkonna eluline vajadus.

Kasvav trend maailmas – väiksemad koostootmisjaamad. Lisaks suurematele jaamadele on nüüdseks ka Baltimaadesse jõudmas väiksemad koostootmisjaamad, milliseid saab võimalusel kasutada kas ühe või mitme kaupa ritta seades. Neil seadmetel näikse olevat ridamisi eeliseid suuremate ees.

Taoliste seadmete maaletoomisele suunatud ettevõtte Green Fuel Energy OÜ tegevjuht Sander Saat ütleb, et praeguseks on neid seadmeid müüdud Skandinaavias ja Euroopas, samuti Austraalias ja Kanadas. Ka Lätti ja Leetu on väiksemad koostootmisjaamad jõudnud, ent Eestis ollakse Saadi sõnul praegu murrangulisel teel.

Näitena toob Saat, et siinmail on oma tootmisse koostootmisjaama kavandamas Viljandi lähedal asuv Saimre Grupp, kes planeerib 22 väikese jaama paigaldamist, elektrivõimsusega kuni 1 megawatt. Ka Tartus tegutsev Kodumaja AS kaalub taoliste jaamade integreerimist oma tootmisse. Praeguseks on kummalgil ettevõttel jõudnud jaamade paigaldamine projekteerimise tasandile.

Saat ütleb, et Green Fuel Energy on enda jaoks jaganud potentsiaalsed väikesemahuliste koostootmisjaamade tarbijad nelja lõiku: ettevõtjad ja tootjad, arendajad, põllumajandussektori esindajad ja avalik sektor. “Avaliku sektori poolelt saan välja tuua vallahooned, koolid, haiglad, rahvamajad, spordihooned ja lasteaiad,” märkis ta.

Kuidas seadmed töötavad? Green Fuel Energy maaletoodavad seadmed on pärit Soomes asuvast tehasest, sarnaseid seadmeid toodetakse maailmas heal tasemel veel Saksamaal. “Eks neid valmistatakse ka mujal, kuid kvaliteetseid, selliseid, mis ikka töötavad ka, tehakse vaid neis kahes tehases,”jätkas Saat, kelle sõnul on vähemtuntud tehaste toodangut siinmail ka katsetatud, kuid enamalt jaolt pole need reaalsuses töötanud.

Tema sõnul on esinenud koguni pankrottiminekuid – ettevõte soetab endale maade ja merede taguse udupeene suuremahulise seadme, teadmata selle tausta, suunates sellele suure investeeringu. “Kui aga seade üles ütleb, ei saa samas jätkata ka ettevõtte põhitegevust ja toomine
jäetakse seisma. Selliseid lugusid on meil siin mitmeid olnud,” tõdes Saat.

Koostootmisjaamad pannakse kokku juba tehases, kus neid ka eelnevalt korralikult kontrollitakse ja reaalselt tööle pannakse. Green Fuel Energy koostootmisjaamad toimivad hakkepuidust saadaval puugaasil, millest sünteesitakse energiat. Saati sõnul saab kõikide koostootmisjaamade abil valmistada energiat ja soojust, kusjuures viimast saadakse nö pealekauba. “Tehnoloogiaid on erinevaid, kuid tooraine on nii suurtel kui väikestel koostootmisjaamadel ikka sama – puiduhake,” selgitas ta.

Esimene Soome tehases valmistatud prototüüp valmis aastal 1998. CE märgisega valmistoode sai reaalsuseks 2009. aastal. “Sealt edasi on toimunud selle toote mudeli täiustamine, kusjuures mudeleid ongi vaid üksainus,” rääkis Saat ja lisas, et aastaks 2015 on jõutud praeguse, ideaalilähedase mudelini. “See tähendab, et on ühteaegu nii kompaktne kui ka efektiivne – viimane on seadmel koguni 94,96%,” rääkis Saat.

Väikese jaama eelisteks on veel madalad hoolduskulud ning võimalus riske maandada. “Näiteks kui tootmises on kasutusel mitmed väiksed seadmed ja neist ühele tehakse parasjagu hooldust, jätkavad teised tööd,” märkis Saat ja lisas, et nii ei pane tehas, tootmisettevõte või ka lastead ja haigla end hooldusest liigsesse sõltuvusse, nagu see on ehk suurema jaama puhul. “Muide, meie 22 meie väikest koostootmisjaama annavad kokku sama palju energiat kui Rakvere piiritusetehase suur koostootmisjaam,” ütles Saat. Oluline on koostootmisjaamade puhul, et need ei ületaks 1 MW tootmisvõimsust. “Seda põhjusel, et siis hakkab selline jaam juba riigi energiatootmisega konkureerima, ja sellisel juhul kehtivad sellele ettevõttele juba hoopis teised tingimused,” selgitas ta.

Väiksemad koostootmisjaamad maksavad 210 000 eurot. Saati sõnul on koostootmisjaama poolt saadav igakuine kokkuhoid keskmiselt 6000-8000 eurot ning tema sõnul pole kaugel aeg, mil taolised väikesed koostootmisjaamad pole enam erand, vaid standard. “Iseäranis tasuks rohelise energia potentsiaali arvestada meil Eestis, kus on niivõrd palju metsa, mida kasutada.” Saadi sõnul on toodetava elektri maksumus koos kõikide kuludega 6 senti kW, soojus on sealjuures pealekauba. “Selle tulemusenijõuame, kui liidame energia tootmiseks kuluvale puiduhakkele seadme hoolduse maksumuse,” täpsustas ta.

Riik abistab koostootmisjaama rajamise rahastamist

Üks võimalusi endale koostootmisjaama soetada on taotleda toetust Keskkonna Investeeringute Keskuselt (KIK), kuivõrd taastuvenergia tootmine on fookuses üle kogu Euroopa Liidu üha ulatuslikumalt.

KIK rahastab õlikatelde väljavahetamist atmosfääri õhu kaitse programmi toetusmeetme raames, seda kuni 50% seadme ja selle toimimiseks vajalike ehitiste ja tegevuste jaoks, ütles Saat.

Seadmeid on võimalik soetada nii siseruumis kui ka välistingimustes hoitavatena, viimasel juhul on seadmega tootja poolt kaasas vajalik väike majake.

Saadi sõnul hindavad paljud alul seadmeid kalliteks, kuid ei osata näha puude taga metsa. “Korralik koostootmisjaam võib tänapäeval juba ammu silmad ette anda nii tuuleturbiinile kui ka päikesepaneelile,” teatas Saat. Ta lisas, et kui suuremahuline päikesepaneel teenib sellele tehtud investeeringu tasa kümnendi või paari jooksul, siis väikse koostootmisjaama korral on see vaid paar aastat.
Mujal Euroopas, näiteks Soomes, on koostootmisjaamu hakatud rajama ka uuematesse elamurajoonidesse.

Pane tähele

Miks eelistada kohalikku biokütust

Maagaasi hind 34-37 eurot (aprillmai 2015) MWh primaarenergias.
Puiduhakke keskmine hind 12 eurot MWh. Katelde kasutegurite erinevus: gaasikatelde kasutegur on parem ca 10% võrreldes tahkekütusega (suitsugaasi pesurit arvestamata).
Muutuvkulud (tuhk, liiv, hooldus, omatarbe elektrienergia jms.) on tahkekütusekatlal kõrgemad.
Peale muutuvate kulude arvestamist on
2,4 korda kasulikum kasutada biokütust. Suuremahuline investeering ja pikk tasuvusaeg.
Toetused investeeringutele taastuvenergia kasutuselevõtuks ja taastuvenergia tootmisele.
Kohalik kütus, ühtlasem hind.

Mis on mis

ES Bioenergia Rakvere koostootmisjaam

Töötab 2013. aasta detsembrist biokütustel (raiejäätmed, puiduhake ja puukoor). Keevkihtkatel, vasturõhu auruturbiin, teostus Filter AS. Maksumus 4,4 miljonit eurot, millest SA KIK toetus 1,72 miljonit eurot.
Soojusvõimsus 9 MW. Elektriline võimsus 0,99 MW. Tehnoloogiline aur Rakvere Piiritustehasesse ja söödatehasesse.
Elekter müüakse keskvõrku
ja saadakse Elering ASi toetusi taastuva elektrienergia tootmiseks.
Soojusenergiat müüakse Rakvere Soojuse kaugküttevõrku.

Rakvere piiritusetehas

Ainus töösolev piiritusetehas Eestis.
Asutatud 1794.
5,5 mln liitrit piiritust aastas. Piirtusetehase energiavajadus ca 45 000 MWh aastas. 2013. aasta lõpuni oli töös maagaasikatlamaja kateldega 2 X 4,5 MW.

ALLIKAS: RAKVERE PIIRITUSETEHAS

0Shares