Jahindus- ja loodusharidus on järelkasvu hoidmisel väga tähtis
27.11.2017
Eesti Jahimeeste Seltsi toimetaja Andra Hamburg kutsub õppelehes Sinu Mets üles rohkem noortega tegelema.
Eesti jahimeeste selts on koostöös jahindus- ja metsandusspetsialistidega korraldanud noorte ja laste seas erinevaid loodusja jahiteemalisi üritusi ja loenguid. Lisaks sellele, et igal aastal tutvustatakse aasta teemasid ja loomi õppeasutustes, on korraldatud ka rajakaamerate projekte.
Paarist loengust kasvas välja jahinduse õppeaine
Kehra lasteaedades ja koolides on mitmel korral aastateemasid käsitletud. See viis aga tänavu märtsis loodusnädala korraldamiseni ja kool sai sellest innustust, et leida võimalusi, kuidas lasteni eluslooduses toimuvat ja jahimehe osatähtsust selles veel lähemale tuua. Pärast loodusnädalat plaaniti põhjalikumat programmi. Nimelt võeti ette jahinduse valikaine õppeprogramm, mis 35 tunnine. Õpe oli üsna mahukas, aga üllatuseks valis selle tervelt üheksa õpilast.
Õpetaja-jahimees Andres Üprus pani kokku õppeprogrammi, mis sisaldas nii jahiteooriat kui ka -praktikat. «Kõige olulisem mõte jahinduse valikaine andmisel polnud mitte välja koolitada uusi jahimehi, vaid anda lastele teadmine, mis on tänapäeva jahinduse mõte ja vajadus,» rääkis Nahe jahimees Andres Üprus. Samas pidas ta tervitatavaks, kui kellelgi õppijaist peaks jahinduse vastu suurem huvi tekkima, sest järelkasv on jahinduse säilitamisel oluline.
Programm sisaldas nii teooriat kui praktikat
Programm põhines noorjahimeestele mõeldud koolituskaval. Tunnid said sisustatud jahinduse ajaloo, ökoloogia, bioloogia, õigusaktide, jahipidamisviiside, jahikoerte, jahiulukite, ulukihoolde, ulukikahjustuste, ohutustehnika, jahirelvade jpm tutvustamisega. Igal viimasel tunnil vaadati jahinduse õppefilme.
Samas said õpilased ka väljaspool kooliseinu praktilisi kogemusi. Nii käidi ühel päeval näiteks lasketiirus, kus ammutati teadmisi relvadest ja nende käsitlemisest. Loomulikult oli võimalus kätt proovida taldrikute laskmisel. Lisaks käidi Kehra jahiseltsi maadel põdrajahil. Kuigi põtra seekord ei nähtud, oli see lastele ikkagi hea praktiline kogemus.
Õppeprogrammi lõpus panid noored enda jahiteadmised väikese arvestusega proovile. Kuna varasemaid jahinduse õppematerjale koolis polnud, koostas õpetaja küsimused EJSi kodulehel leitava info põhjal. Lapsed said testiga väga hästi hakkama ja sellega pandi esmakordsele jahinduse valikaine programmile punkt.
Õpe oli põnev, tulevikuplaanid lahtised
«Tagasiside õpilastelt oli positiivne, vaatamata sellele, et nii mõnigi õpilane arvas, et jahimeheks ei plaani hakata,» kommenteeris Üprus. Kuigi lastele olid teemad arusaadavad, arvati, et nii sisukalt teooriat poleks vaja, rohkem soovitakse praktilist tegevust looduses. Lisaks ei pidanud õpetaja ise esialgset koolitusprogrammi mitte päris lastesõbralikuks, kuna sellega koolitatakse pigem jahimeheks. Koolidele oleks mõttekas koostada programm, mis oleks lihtsama sisuga ja valdavalt looduskasutust ja -kaitset, aga ka jahindust sisaldav. «Kuna tunnid pandi kohe õppeaasta algusesse, jäid programmis nii mõnedki mõtted realiseerimata,» lisab Üprus. Esialgne plaan oli õpilased lumega metsa jälgi vaatama viia, loendust-seiret jm proovida.
Kuidas jahindus valikainena või muul moel Kehras edasi hakkab minema, näitab aeg. Mida teistele jahimeestele-jahinaistele soovitada? «Suhelge julgelt oma kodukoha koolidega. Eestis on mitmeid koole, kes tunnevad jahinduse vastu huvi,» ütleb Üprus. Seega tasub leida võimalusi, et rääkida lastele loodusest jahimehe silmade kaudu, see tuleb Eesti jahindusele ainult kasuks.
«Nii saavad ka meie järeltulijad teada, mis metsas ikkagi toimub,» lisab Andres Üprus. «Samuti on meil noori jahimehi-jahinaisi alati juurde vaja, et jahinduse järelkasv püsiks. Seega: teeme koos Eesti jahinduse paremaks!»
