Kuidas Eesti metsad süsinikku seovad?

Eelmisel nädalal toimus Tartus Eesti Maaülikooli teaduskonverents, sel korral oli teemaks Eesti metsade süsiniku dünaamika ja jätkusuutlik majandamine. Tutvustati professor Veiko Uri juhtimisel ja institutsionaalse uurimistoetuse finantseerimisel praegu käsil olevaid teadusuuringuid. Oma teadustööd tutvustas Eesti metsandusteadlaste koorekiht.

Metsad on ühed olulisemad maismaa ökosüsteemid, mis mõjutavad kogu süsinikuringet. Üldine seisukoht on olnud, et peale metsaraiet mullast eralduva süsiniku hulk suureneb. Eesti Maaülikooli professori Veiko Uri uurimistulemused seda siiski ei kinnita. Tema sõnul tõestas üks nende hall-lepikutes läbi viidud uurimustöö vastupidist ning süsiniku emissioon pärast raiet varasemaga võrreldes hoopis vähenes. Samuti lükkab Uri ümber seisukoha, et soode kuivendamine mõjub süsinikuringele negatiivselt. “Kuivendatud metsad ei ole kliimat soojendavad ökosüsteemid,” ütleb ta.

Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus lisab, et soid ei tohiks kuivendada selleks, et metsapinda juurde saada. Kui aga soo on kuivendatud näteks turbatootmise eesmärgil, on mõtekas ala metsastada, et seal puitu kasvatada ja seda edaspidi kasutada. Tulluse sõnul aitab puidu kasutamine vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. Samas rõhutab ta, et eelkõige tuleks metsade majandamisel lähtuda tasakaalust.

Kuula raadiointervjuud maaülikooli metsateadlastega SIIN.

Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul on praegu eriti metsanduses näha, et meil on liiga palju arvajaid, kuid teadustööl põhinevad faktid jäävad sageli piisava kajastuseta. Seetõttu plaanitakse maaülikoolis edaspidi taolisi metsanduslikke kokkusaamisi korraldada kaks korda aastas.

0Shares