Kuidas Eesti puitu kõige mõistlikumalt kasutada?

metsamaterjal, metsaraie, tihumeeter

Metsa- ja puidutööstus on Eesti üks olulisemad tööstusharusid. Paberipuidust aga midagi mõistlikku veel teha ei osata, mistõttu viiakse seda suurel hulgal Eestist välja. Kas me kasutame oma loodusliku rikkuse ehk puidu ressurssi praegu kõige mõistlikumal moel ning kas tselluloositehase rajamine on see, mida vajame, uuris “Aktuaalne kaamera. Nädal“.

Puitmaja parim näide väärindamisest

Puidutööstuses läheb kõige paremini puitmajatootjatel, siin ollakse Euroopas lausa esirinnas. Näiteks 20 aastat tegutsenud moodulmajade tootja Harmet viib 90 protsenti oma toodangust välismaale.

“Erinevalt Soome turust oleme küllaltki palju võtnud suuna just ekspordile, mida näitab ka fakt, et Eesti puitmajatootjad on Euroopa Liidu suurimad puitmaja tootja toodete ekspordis. See areng taasiseseisvumisest olnud päris suur, sest et kui me ikkagi algselt vedasime välja toorpalki, siis täna on ikkagi väga kõrgel tasemel väärindatud puit, mis me siit välja viime,” rääkis Harmeti tegevjuht Alo Tamm.

Puitmaja tootmine on parim näide puidu väärindamisest, sest sisuliselt alates metsas saetavast puust pannakse lõppkokkuvõttes Eestis kokku maja, mis siis nõudlikule Skandinaavia kliendile maha müüakse.

Metsa- ja puidutööstus on Eesti üks kõige kiiremini areneva lisandväärtusega majandusharusid. Väärtuse loomine on siin 20 aastaga kümnekordistunud.

Puidutööstuse liidu juht Henrik Välja selgitas, et väga hästi läheb ka ehitusdetailide, mööbli, saematerjali ja puidugraanuli tootjatel, ning ta tõi näiteks Otepää vineeritehases toodetud akustilise omadustega vineeri. “Ja kasutust leiab see näiteks reisibusside ehituses, reisibussi põrandana, näiteks sõiduautode tagumise istme seljatoe sees, et isoleerida müra.”

Väheväärtuslik puit energiaks

Kuid puidutööstuses ei lasta raisku minna ka väärtusetul metsamaterjalil. Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateadlane Alar Konist kinnitas, et puidutööstuse jääkidest on kindlasti otstarbekas elektrit ja soojust toota.

“Me kasutamise seal siis näiteks täiendavalt veel oksad ära, kasutame ära ladvad, kasutame ära kännud, kasutame ka järelejäävad koortega lauapirrud, kõik need me toodame meile sobivaks kütuseks antud juhul enamasti siis hakkeks ja selles mõttes on see parim variant, mismoodi seda puiduresurssi kasutada,” rääkis Konist.

Suurtesse energeetilistesse kateldesse, mille kasutegur on üle 90 protsendi, sobib hästi väga madala kvaliteediga puit. Näiteks kõige paremini kasutakse seda ära Väo koostootmisjaamas. Biomassist toodetakse kõige rohkem ja kõrgeima kasuteguriga elektrit aga Auvere elektrijaamas. Kuid ka energeetikas on võimalik puidujääke veelgi paremini kasutada, näiteks puidutööstuses endas.

“Sealt edasi tulevad põhimõtteliselt energeetikud appi ja aitavad leida sobiva lahenduse, et kas on võimalik seda tööstuses kohapeal mingisuguse protsessi käigushoidmiseks kasutada, või kuivatamiseks või mingi tehnoloogilise sõlme auruvajaduse katmiseks,” märkis Konist.

Kõigi nende Eestis tehtud edusammude kõrval läheb aga 25 protsenti meie metsamaterjalist ekspordiks, enamasti on see paberipuu. Kaks miljonit tihumeetrit puitu aastas müüakse välismaale odavalt maha.

Loe lähemalt ERR lehelt või vaata AK uudislõiku:

0Shares