Kütteõlist loobumine tõi parimal juhul säästu kuni 3000 eurot kuus

20.02.2012

„Suur investeering alguses kohutas. Ent ettevõtja peab oma pilgu suunama siiski tulevikku, aega mil investeering hakkab tulu tootma“
Pertti Jalonen

Suurema investeeringu soojajaama teinud Parikkalast pärit Päivi Roiha võib kergendatult hingata, sest umbes pool vajatud pangalaenust on tagasi makstud. Nelja-aastane tagasimakse tingimus näib teoks saavat.
Roiha sai paar aastat tagasi riigilt enda valdusse Piirivalveameti Rajanieme baasi koos kinnistu ning kinnistul paiknevate ehitistega, mille köetav pindala on ligi 6000 m2.
Rajaniemi oli kasutusel Parikkala piirikaitseväe kompanii komandopunktina aastatel 1951-2002.
Nüüd on end komandopunkti ruumidesse sisse seadnud Retro-nimeline majutus-, toitlustus- ning konverentsiteenuseid pakkuv ettevõte. Eluhoonetes – ridaelamu ja kolm väikest korrusmaja – on kokku 21 korterit. Kütmine sisaldub korterite üüris ja ühistumaksus.
Ka ligi 1000 ruutmeetrine haldushoone vajab kütmist.

Kogu tegevust opereeritakse 3 erineva ettevõtte alt, millede kõigi juhatuses Roiha on juhatuse esimees.
Rajanieme kompleksi kuulub ka 14 hektari suurune maa-ala Simpele järve kaldal. Territooriumile on projekteeritud mitmeid krunte väikemajapidamiste jaoks ning vaba aja veetmiseks mõeldud hooned, mis kõik on ka müügis.

Endised ruumid taaskasutusse
Hoonete kütmisel loobuti paar aastat tagasi kütteõli kasutamisest, mis asendati pelletitega. Ümberkorralduste tegemine läks maksma umbes 180 000 eurot.
Petri Heikkilä Bio Expertist oli vastutav jaama kavandamise eest ning jaama tarnis BioFire Oy. Seadmete maksumuseks kujunes 75 000 eurot. Eelarve oli küll arvestatud 10 000 euro võrra väiksem kui kujunes lõpuks tegelik kulutus, ent suur abi oli 86 000 euro suurusest  investeerimistoetusest.
Tagasimakse graafiku koostamisel võeti aluseks 50 eurosendine kütteõli liitrihind. Hilisemad õli ja pelletite hinnatõusud ei ole olukorda muutnud, kuna kütteainete vaheline hinnasuhe püsib endisena.
400 – kilovatine katel ja pelletihoidla paigutati endistesse ruumidesse. Vajalik oli uue soojuskanali väljaehitamine 100 meetri ulatuses. Selle abil ühendati ridaelamu ja kolm korrusmaja soojavõrku.

Seni kasutati haldushoone kütmiseks komandopunktis ehk nüüdse Retro omanduses olevat õlikatelt. Saneerimise käigus vee voolusuund muutus haldushoonest Retro suunaliseks.  Seepärast ei saadud enam kasutada sealolevat õlikatelt tagavarasüsteemina.
Nüüd on hoolduskatkestuste ajaks võimalik kasutada ühe korrusmaja allkorrusel asetsevat katelt, mille kõrval on veel vana, ent kasutuskõlblik malmist puukütte katel. Siis kui õlikatel ajale jalgu jääb, saab pelletikatla külge ühendada tagavaraseadmeks õlipõleti.
Pelletid on vajalikud ka suviti tarbevee soojendamiseks. „Sooja vett on vaja, kui bussitäis matkajaid majutatakse Retro-sse“.

Pelletisilo jäi kitsaks

Seadmed ning kütmine on Roiha sõnul toiminud hästi. Paari aastane kasutus on näidanud, et pelletihoidla jäi napiks. „Toona ei osanud me mõelda, kas 15 kuupmeetrine silo on piisav või mitte. Nüüd oleme siiski täheldanud, et kõva pakase korral peame silo täitma korra nädalas“.
„Õige suurus oleks pidanud olema rekkakoormatäie mahutav silo, mil oleks olnud võimalik transpordikuludelt poole võrra kokku hoida, ent kaks aastat tagasi, kui kõik oli alles ehitusjärgus, tuli mõelda hoopis teiste asjade peale ehk jälgida iga euro kasutust, et eelarvet mitte lõhki ajada“.
„Samas on silo võimalik laiendada ja teha ka muid muudatusi peale seda, kui jaama jaoks võetud laen on tagasi makstud.
Pelletid tarnis varasemalt Versowood, ent peale seda kui tarneajad venisid üle kolme nädalasteks, vahetati tarnija uue vastu, kelleks osutus Ilomantsis asuv Vapo tehas.

Katla põleti all on tuhaeemalduseks keermestatud toru, ent soojusvaheti torud on vaja tahmast puhastada korra kuu jooksul. Tahmast puhastuse ajaks siirdutakse õliküttele.
Tahmast puhastamine oleks võimalik hiljem automatiseerida ning see ei oleks ka eriti kulukas, ent sellekohast otsust veel langetatud pole.
Pelletikatla seinad ei jahtu hetkega, seega tahmaeemalduse puhul peab ootama päris pikalt, enne kui töödega saab alustada, ent ka siis on üsna kuumad olud.
Katla paigutamisel vanadesse ruumidesse on oma pahupool : katlaruum on selle jaoks liiga madal, mis raskendab tahmaeemaldust ülevalt poolt. Tuhka tuleb põleti alt üsna vähe, umbes 500 liitrit aastas.

Sääst parimal juhul kuni 3000 eurot kuus
Kulutused kütteõli peale olid eelnevatel aastatel kütteperioodil umbes 8000 eurot kergõli kuus, umbes 100 000 liitrit aastas.
„Eelmisel talvel, kui oli kõva pakane, oli pelletiarve 5000 eurot kuus, seega parimal juhul jõudsime 3000 eurose kuu säästuni“, Roiha täpsustab.
Pelleti alternatiivideks olid hake ja soojuspump, mille torustik oleks Simpele järvest soojust ammutanud. Mõlemad ideed jäeti kõrvale liiga kõrge maksumuse tõttu.
Võetud pakkumistes oleks 200 000 euro eest saadud järve soojus ainult ridamaja soojustamiseks ning hakkeseadme kasutuselevõtt oleks eeldanud suuri siloladusid ning muid ehitustöid, mis oleks kokkuvõttes läinud veelgi kulukamaks.

Parikkala pürib süsinikuvabaks

Parikkala on osaline viie valla – Mynämäki, Padasjoki, Kuhmoinen, Uusikaupunki – ühises „Süsinikuvabad vallad“  projektis (HinKU).
Need vallad on lubanud kiiremas tempos vähendada kasvuhoonegaase,  enam kui Euroopa Liit eesmärgiks seadnud on. Meetmed olid samad: energia säästmine, energiaefektiivsuse parandamine ning energiatootmise põhinemine taastuvenergiale.
Juunis 2008 alanud projekti esimene etapp lõppes juunis 2010, järgmine etapp algab 2011 lõpus.
Parikkala valla kahe tähtsaima aleviku kaugsoojus toodetakse suuremalt jaolt hakkega. Kerg-ja raskekütteõli kasutatakse vaid ajuti lisaküttematerjalina.

Kesk-asula peakatla võimsus on 3,5 MW, Akonpohja oma 1MW. Juhul kui kaugsoojus toodetaks vaid õliga, oleks valla arvestuslikud süsihappegaasi päästud 3 500 tonni ehk 5% praegusest suuremad.
Lisaks asendati ühe kooli kinnistu õlikatel pelletikatlaga. See aitas vähendada õli kulutust 70 000 liitri võrra ja päästusid ligi 190 tonni võrra. See näitaja on võrdne üle 2% Parikkala kõikide ehitiste kumulatiivsest süsihappegaasi eraldumisest.
Projekti tegevjuhi Aune Rajala sõnul on projektist räägitud kohalike ettevõtjate koosolekutel ning piirkondlikes ajalehtedes. „Neis valdades, kus sellele projektile on määratud vastutav juht, on nähtud kiiremaid edusamme“.

Olukord võib siiski muutuda. Naabervald Rautjärvi on liitumas projektiga partnerluspõhimõttel. Vallad uurivad võimalust palgata isik, kes toimiks energianõuandjana ning edendaks tõhusamalt projekti käiku.
Praegu tehtud soojustussüsteemi muudatused ei pruugi vallale üldse teada olla, kuna energiasüsteemi muudatuste jaoks ei ole vaja ehitus- ega tegevusluba, mistõttu vallani ei jõuagi see info.

Ka ettevõtted on olnud valla kõrval aktiivsed. Karjalan Lomahovi siirdus õliküttelt pelletiküttele 2009 aasta sügisel, samuti hotell-restoran Kägöne.
Ka endisesse Särkisalme meiereisse kolinud ettevõte kasutab kütmiseks pelletikatelt.