Looduse hüvedele hinnasilt

Eramets, mets, metsaomanik

ERR Novaator:

Looduskaitsjate ja ametnike jaoks on pikemat aega olnud kasutusel väljend “ökosüsteemi teenused”. Palju sa oleksid valmis maksma puhta õhu, ujumiskõlbliku merevee või vihmausside kompostimise “teenuse” eest? Praktikas on teinekord vaja looduse pakutavale panna külge hinnasilt .

Ökosüsteemi teenuste kontseptsioon on antropotsentristlikum lähenemine loodusele ning väljendab erinevaid hüvesid, mida loodus inimese jaoks pakub – selgitab Tartu ülikooli makroökoloogia vanemteadur Tsipe Aavik:

Rõhutaksin siin just sõna “erinevaid”, kuna lisaks majanduslikele n-ö hüvedele käivad sinna alla ka keskkonnakaitselised aga ka kultuurilised hüved. Kõige lihtsamini mõistetavad on ilmselt majanduslikud teenused – et nt metsast saab puitu, marju, seeni jne. Samuti on metsal rekreatiivsed, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed ning identiteediga seotud väärtused. Meie keskkonda mõjutavate otsuste langetamisel tuleks kõiki neid “teenuseid” (uue lähenemise kohaselt looduse panuseid või hüvesid laiemalt) arvesse võta.

Kuigi kohest otsest majanduslikku panust kõigil mainitud hüvedel pole, võib nende ignoreerimine otsustusprotsessides siiski viia inimeste rahulolematuse ja pettumiseni ning mõnikord pikas perspektiivis ka majanduslike kahjudeni. Seetõttu tuleb meil erinevatest ökosüsteemi teenustest rääkida, neid vajadusel ka hinnastada ja otsuste langetamisel arvesse võtta.

Mõni väga lihtsustatud näide: võtame maha metsa või muudame pool-looduslike elementidega maastiku monokultuurseks põlluks. Milline oleks olnud mahavõetud metsa rekreatiivne väärtus, väärtus turismitööstusele, väärtus seene-ja marjakorjajatele? Monokultuurselt põllult saame küll esialgu suuremat saaki, kuid eemaldades maastikust mitmekesised õistaimedega niiduribad kaotame põllukahjurite looduslike vaenlaste elupaigad ja tolmeldajate toitumislaua, mistõttu tuleb suurendada kulutusi pestitsiidele ja võib-olla lõpuks ka tolmeldatava kultuuri puhul süsteemi tolmeldajad muretseda. Need ongi majanduslikult mõõdetavad erinevad teenused.

Kuidas teadlased või poliitikakujundajad ökosüsteemi teenustega kokku puutuvad ja milleks see termin hea on?

Teadlaskond on selle teemaga üsna põhjalikult juba mõnda aega tegelenud alates selle kontseptsiooni tutvustamisest 2000ndate alguses. Ökoloogiline ökonoomika tundub olevat üks olulisi võtmeid, kuidas asuda otsuselangetajatega, kes sageli juhinduvad majanduslikest argumentidest, paremasse dialoogi.

Eurobaromeetri uuringust selgus, et 70% küsitletutest Eestis pidas oluliseks just metsa looduskaitselist tähtsust erinevate taime- ja loomaliikide elupaigana. 57% nägi metsal olulist rolli kliimamuutuste leevendaja ning süsiniku sidujana. 41% küsitletuist arvas, et metsa üks olulisimaid hüvesid on puit.

Kontseptsioon leiab üha sagedamini tee ka poliitilistes otsustusprotsessides sisendina kasutatavatesse dokumentidesse ja uuringutesse. Praegu käimasoleva metsateemalise diskussiooni valguses oleks asjakohane tuua näitena üks hiljutine Eurobaromeetri uuring, kus küsiti inimestelt muuhulgas ka seda, milliseid hüvesid nad metsaökosüsteemis näevad. Selgus, et 70% küsitletutest Eestis pidas oluliseks just metsa looduskaitselist tähtsust erinevate taime- ja loomaliikide elupaigana. 57% nägi metsal olulist rolli kliimamuutuste leevendaja ning süsiniku sidujana. 41% küsitletuist arvas, et metsa üks olulisimaid hüvesid on puit. Need arusaamad metsa rollist inimese jaoks on kõnekas argument, millest tuleks edaspidist metsade majandamist mõjutavate otsuste langetamisel lähtuda.

Tegelikkuses pole selline erinevate otsuste plusside ja miinuste kaalumise metoodika sugugi mitte uus. Võiks näiteks meenutada, kuidas 1960ndatel püüti loopealseid metsastada, lootuses need muidu üsna mitteproduktiivsed kooslused kuidagi majanduslikult tulusamaks muuta – ehkki teadlased olid välja arvutanud, et kasutades loopealseid traditsioonilisel viisil karjamaadena võib pikas perspektiivis loopealsetelt saadav majanduslik tulu olla 6-7 korda suurem võrreldes loopealsete metsastamisest saadava tuluga. Ometi püüti metsastamiskampaaniat ellu viia isegi väga õhukese mullakihiga plaatjatel loodudel, kus istutusaukude tegemiseks kasutati puhuti lõhkeainetki. Sellisel moel rikuti paraku tuhandeid hektareid looduskaitseliselt väärtuslikke ning mitmekesiseid loodusid, selle asemel et säilitada loopealsed ja nende iseloomulik elurikkus ning saada märkimisväärselt suuremat majanduslikku kasu.

Loe edasi Novaatorist.

0Shares