Looduskeskkonna säästmiseks on vaja elatustaset langetada

HEUREKA.POSTIMEES.EE:

Loodusemees Vello Vainura kirjutab Postimehes, et elame üle oma jõu ning peaksime elatustaset tublisti langetama:

“Kui tselluloositehast Emajõe äärde ei tule, töödeldakse Eesti paberipuitu Soomes ja Rootsis endistviisi ja meie tarvitame nende paberit rõõmsalt edasi. Selle vahega, et need kohad asuvad meie aiatagusest natuke eemal. Lõppude lõpuks maksab kõige eest Maa.

Üks osa haritlaskonnast on juba a priori majanduslike ettevõtmiste vastu, aga pooldab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arendamist ning üldse elujärje parandamist. On väga banaalne, kuid ometi tõsi, et jagada saab ainult neid ressursse, mille on loonud materiaalne tootmine. Kui tahame heaolule rohkem kulutada, on vaja majandust arendada, mis tähendab paratamatult suuremat survet looduskeskkonnale. Kui viimane pole vastuvõetav, tuleb ka esimesest loobuda.

Rahva ostujõud, tarbimisvõime on see mootor, mis majandust käigus hoiab. Paraneb elujärg, kasvab majandus ilmtingimata, ja mingi jõud ei pane talle kätt ette. Looduskeskkonna säästmiseks pole vaja elatustaset mitte tõsta, vaid langetada.

Pöördun riigikogu ja valitsuse poole üleskutsega võtta suund avaliku sektori töötasude (loodetavasti liitub kohe ka erasektor), riiklike pensionide ja riigi ning omavalitsuste makstavate toetuste vähendamisele. Kellelt kui palju ära võtta, jäägu asjatundjatele rehkendamiseks. Siiski annaksin ettevaatlikult nõu mitte talitada Jeesuse sõnade kohaselt («… sest kellel on, sellele antakse, ja tal on küllalt; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on…»), vaid vähemalt esialgu võtta rohkem nendelt, kellele varem on priskemalt antud.

Loodan üleskutsele palju pooldajaid. Endastmõistetavalt toetavad seda need tuhanded aktivistid, kes on juba välja astunud metsade kaitseks ja kavandatavate suurprojektide vastu. Suurt toetust ootan erakondadelt. Mis saaks eelolevatel riigikogu valimistel olla parem loosung kui üleskutse säästlikule eluviisile!

Lootus on, et ka teised riigid asjast aru saavad ja kaasa tulevad (nagu koristustalgutega). Freoonide keelustamise lepe ju toimis, osooniaukudest nüüd enam ei räägitagi. Rahvusvahelised kliimalepped piiravad majanduse vaba arengut juba oluliselt ega ole odavad. Need arglikud katsed puudutavad küll vaid suure masinavärgi üksikuid osi ega muuda veel peavoolu suunda, aga osutavad siiski, et asi ei pruugi päris lootusetu olla.”

Loe täpsemalt SIIT.

 

0Shares