Lõuna-Euroopast läheneb mände kahjustav seenpatogeen

Eramets-mets-metsamassiiv-mannik-mand

MAALEHT:

Invasiivse seennakkuse tagajärjel kolletuvad männi okkad ning värvuvad aja jooksul punaseks ja varisevad. Lõpuks kuivab kogu puu.

Hetkel teadaolevalt on Fusarium circinatum’i ja ka Gibberella circinata (seene suguline arengujärk) nime kandev seenpatogeen Eestile kõige lähemal levinud Lõuna-Euroopas: Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Prantsusmaal. Seennakkuse esmaseks sümptomiks taimlas on okaste kolletumine; aja möödudes värvuvad okkad punaseks ning varisevad.

Patogeeni levinuim sümptom on vaigujooksuga vähkhaavandid puutüvel või okstel. Okste suremise tõttu kuivab peagi kogu puuvõra. Haavandid ongi sageli puu hukkumise põhjuseks. Samuti pidurdab patogeen puude kasvu, okste kärbumist ning halvendab puidu kvaliteeti.

Agressiivne patogeen nakatab ka männi seemneid, levides nende kaudu taimlatesse, põhjustades seemikute kärbumist ja hukkumist. Taimede hukkumisele aitavad kaasa kasvukoha ebasobivad tingimused, näiteks liigne niiskus.

Euroopas on Fusarium circinatum invasiivse mände kahjustava organismina lisatud karantiinsete patogeenide (EPPO) A2 nimekirja. See tähendab, et tegu on lokaalselt esineva patogeeniga. Siiski on teoreetiline võimalus, et seennakkus jõuab ka põhja poole, sest patogeen levib kaugemate vahemaade taha inimeste kaasabil kas seemnete või seemikutega.

Lühemaid vahemaid levib F. circinatum lokaalselt tuule, vee ja putukate abil. Teadaolevad levitajad on putukaliigid perekondadest pisiürask Pityophthorus spp., kooreürask Ips spp. ja käbiürask Conophthorus spp.

Patogeen võib levida ka puitmaterjaliga, kuid selle levikuviisi võimalikkust peetakse vähem tõenäoliseks.

F. circinatum’i nakkus levib kiiremini ja edukamalt niisketes tingimustes ning soojade temperatuuride juures (optimaalne 20–25°). Patogeeni leviku kohta puuduvad andmed aladelt, kus keskmine temperatuur võib aasta jooksul langeda alla 0°. Siiski on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel männi leviku areaali arvestades patogeenist ohustatud enam kui 10 miljonit hektarit männimetsa Euroopas.

Loe edasi Maalehe veebist.

0Shares