Metsa kasvab hoogsamalt, kui raiutakse

hooldusraie, usewood

POSTIMEES.EE:

Keskkonnaagentuuri uuringu järgi leiaks okupantide vastu võitlev metsavend praegu Eestimaa laantes palju hõlpsamini varju kui tema eelkäijad Teise maailmasõja lõppedes.

Eile avaldatud uuring näitas, et Eestis mühab metsa rohkem kui eales varem ning puid kasvab juurde rohkem, kui neid raiutakse. See ei ole aga veennud metsakaitsjaid. «Eesti metsade seisund on korralik,» ütles agentuuri juhtivspetsialist Enn Pärt.

Metsamaa pindala on viimase 75 aasta jooksul Eestis kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra. Oleme jõudnud tasemeni, kus rohkem kui pool meie riigist on kaetud metsaga ning metsa osatähtsus kasvab pidurdamatult, sest mullu raiuti 11 miljonit tihumeetrit, kuid juurde kasvas 16,1 miljonit tihumeetrit puitu. «Meie kliimavöötmes kasvab mets ilma inimese sekkumiseta,» toonitas keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Allan Sims.

Tartusse tselluloositehast kavandava Est-Fori juhatuse liige Margus Kohava sõnul kõlasid inimestele, kes metsa tunnevad, keskkonnaagentuuri uuringu tulemused tuttavalt. Kuid ta tõdes, et praeguseks on metsatöösturid fakte eirava ja vaenuliku avaliku aruteluga nii maha tehtud, justkui oleks tegemist häbiväärse tegevusalaga.

«Uuringu tõlgendamisest olulisim küsimus peitub selles, kuidas leida ühiskondlik kokkulepe metsatöösturite, metsaomanike ja keskkonnakaitsjate vahel,» lausus Kohava.

«Loomulikult on inimestel õigus tunda ennast praeguse metsamajanduse mudeli juures halvasti. Kuid osa inimeste soovunelmad selles valdkonnas on sellised, et need pole päriselus realiseeritavad.»

Värske uuringu suhtes avaldas umbusku Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli vanemteadur Asko Lõhmus, kellest on kujunenud praeguse metsamajandamise mudeli vastaste iidol ja eestkõneleja. «See uuring ei näita, kas metsamajandus on liikunud õigel teel,» lausus teadlane. «Mulle jääb arusaamatuks, miks valiti andmete alguspunktiks 1940. aastad, mis olid metsanduse absoluutse madalseisu ajajärk.»

Samuti ei nõustunud Lõhmus uuringus näidatud metsamaa suurenemisega, sest tema sõnul on 1992. aastast puistute pindala vähenenud, ennekõike okasmetsade pindala. «Jutt käibki selles uuringus puidu juurdekasvust, mitte metsa juurdekasvust,» selgitas Lõhmus.

Loe edasi Postimehest.

0Shares