Metsa otsalõppemise lõputu vaev

männik, kuusk, metsapilt, mets

Kas Eestis saab mets otsa? RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann võttis vastamiseks appi andmed ja aritmeetika ja andis andmetest ülevaate RMK ajakirjas Metsamees.

Talve jooksul justkui imeväel teeserva ilmunud hektarisuuruse langilahmaka veeres seisavad mõtlikult kolm sõpra. Kõik nad on esmalt sõnatud ja leiavad seejärel, et kui nii edasi läheb, siis metsad enam pikalt ei kesta. Esimene sõpradest, kelle nimi on Esmaspäeva Hommiku Nägemus, arvab, et metsad peaksid otsa saama juba lähema 50 aasta jooksul. Teine sõber, kelle nimi on Kuri Kahtlus ja kes on metsade kohta mitut numbrit näinud ning nende numbritega isegi üsna mitu tehet sooritanud, arvab, et asi on märksa hullem ning metsad peaksid lõppema juba 30 aastaga. Kolmas sõber, kelle nimi on Kõhu Tunne, teab ja tunneb kompromisside kunsti ning nõustub vahepealse tulemusega – metsi jätkub veel 40 aastaks, aga siis on tõesti kõik.

Hoidumast tühja asja pärast tülli keeramast, ruttavad siis sõbrad linnakeerisesse oma sõnumit levitama. Kui sõnum on juba piisavalt levinud, pöördub mureliku küsimusega minu poole hea haridusega tuttav: kas tõesti et tu, Brute?

Andmed ja aritmeetika

Saan aru, et on paras aeg appi võtta metsanduse kilp ja mõõk: andmed ja aritmeetika. Taanduge, nägemused! Üks asi tuleb kohe selgeks teha. Metsamaa pindala sõltub Eesti tingimustes vaid sellest, kui palju me laseme või ei lase metsal kasvada. Kui teeme metsa asemele näiteks põllu, siis mets seal enam ei kasva, kui enam põldu ei hari, tuleb mets tagasi. Seal, kus aga mets jätkuvalt kasvab, sõltub mõistagi inimesest, missugune see mets on, ja sellest sõltuvad omakorda juba kõik liigid.

Loe edasi ja vaata graafikuid RMK lehelt.

 

0Shares