Metsahaket kasutati 2009 aastal üle 6 miljoni tihumeetri

Metsahakke kasutus tõusis 2009 aastal rekordnumbriteni. Ühtekokku põletati metsahaket kütteks 6,1 miljonit tihumeetrit, mis on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. Valdav osa sellest – 5,4 miljonit tihumeetrit – kasutati koostootmisjaamades. Metsahake oli energiajaamadele tähtsaimaks tahkeks puuküttematerjaliks, ületades napilt varasemalt esikohta hoidnud puukoore.

Statistikaameti Energiauuringu järgi oli summaarne energiakasutus Soomes aastal 2009 370 terawatt – tundi (TWh), mis oli 6% vähem kui sellele eelnenud aastal. Tarbimist vähendas enim tööstustoodangu kokkukuivamine. Üksikutest energiaallikatest vähenes enim vee-energia (-26%) ning kütteturba (-15%) kasutus. Kõige rohkem suurenes söe kasutus (+9%), millega asendati vee-energia kasutust elektri  tootmises.
Puuküttematerjale kasutati aastal 2009 kokku 73 terawatt-tundi, mis oli viiendik energia kogutarbimise mahust. Nende tarbimine võrreldes 2008 aastaga vähenes 13 %, iseäranis metsatööstuse jäätmete (eelkõige musta leelise) kasutus vähenes 26%.
Tahket puuküttematerjali kulus energiajaamades veidi vähem kui varasemal aastal, ühtekokku 26 terawatt-tundi (13,5 miljonit tihumeetrit). Väike-majapidamised omalt poolt põletasid puud 15 terawatt-tundi (6,7 miljonit tihumeetrit). Tahked puuküttematerjalid katsid peaaegu 60% kogu puuenergiast ning 11% kõikide energiaallikate kogutarbimisest. Puuküttematerjalid on Soomes tähtsuselt teisel kohal baseeruv energiaallikas õlitoodete järel.

Metsahakke kasutus rekordtasemel
Metsahakke kasutuses püstitati uus rekord. Ühtekokku põletati 6,1 miljonit tihumeetrit metsahaket, kolmandiku võrra rohkem kui 2008 aastal. Suur osa sellest – 5,4 miljonit tihumeetrit – tarbisid soojus- ja energiajaamad. Tarbimise suurenemist mõjutasid aasta alguses valitsenud kütteturba vähesus ning metsatööstuse toodangu kahanemisest tingitud kõrvaltoodangu vähenemine.
Metsahaket tarbiti enim Kesk-Soome metsakeskuse territooriumil (0,8 miljonit tihumeetrit); suurimat tarbimiskasvu näitasid Pohjois-Pohjanmaa ja Lapimaa piirkond.
Metsahakke tähtsaim tooraine oli tüvepuit, mida 2009 aastal kasutati esmakordselt rohkem kui raiejäätmeid.
Tüvepuidu kasutamine sooja- ja energiajaamade metsahakke toorainena rohkem kui kahekordistus aastal 2009, ning ületas esimest korda raiejäätmete kasutuse (tabel 2). Tüvepuitu kasutati 2,7 miljonit tihumeetrit, millest märkimisväärseima osa moodustasid laasimata väikepuud ning jäme tüvepuit. Jämeda tüvepuidu kasutus on võrreldes 2008 aastaga suisa kuuekordistunud.
Suurem osa jämedast tüvepuidust oli imporditud. Tolliameti väliskaubandusstatistika andmetel imporditi Soome 2009 aastal küttepuu nime all puitu ca miljon tihumeetrit, mis koosnes peamiselt vananenud paberipuust või sellest tehtud hakkest. Hakke jääke kasutati 1,9 miljonit (-17% eelneva aastaga võrreldes) ning kände ja juurikaid 0,8 miljonit tihumeetrit (+45%).
Peale sooja- ja energiajaamade kasutatakse metsahaket küttematerjalina ka väikemajapidamistes, eelkõige talumajapidamistes. Aastate 2007 kuni 2008 kohta käiva väikemajapidamiste küttepuude kasutusuuringu kohaselt kütavad väikemajapidamised metsahaket 0,7 miljonit tihumeetrit aastas.
Riiklikus metsaprogrammis 2015 on püstitatud metsahakke aastase kasutuse eesmärgiks 8-12 miljonit tihumeetrit enne 2015 aastani jõudmist. Valitsuse kliima- ja energiapoliitika ministrite töörühma poolt aprilli lõpus avaldatud Taaskasutatava energia regulatsiooni kohaselt on eesmärgiks aastaks 2020 tõsta metsahakke aastane kasutus 13,5 miljoni tihumeetrini.

Kõrvaltoodangu kasutus madalaimal tasemel
Sooja- ja energiajaamade metsatööstuse kõrvaltoodangu kasutus – 7,5 miljonit tihumeetrit – oli 2009 aastal madalaimal tasemel selle sajandi algusest alates. Enim kasutati puukoort, 5,4 miljonit tihumeetrit, hoolimata asjaolust et ka selle kasutus vähenes neljandiku võrra eelmise aastaga võrreldes. Metsahake oli seega esimest korda olulisim sooja- ja energiajaamade poolt kasutatav tahke puuküttematerjal.
Sae- ja höövlitööstuse tootmisjääkidest valmistatud haket kulus 0,8 miljonit tihumeetrit. Erinevaid saepuru, laaste ja muid jääke kasutati 1,3 miljonit tihumeetri ulatuses. Proportsionaalselt kasvas kõige rohkem puupelletite ja briketi kasutus.

Puupelletite tootmine vähenes aastal 2009
Metsauuringute keskus avaldas 2009 aasta aprillis esimese puupelletite tootmist, kasutust ning eksporti (väliskaubandust) esitleva Metsastatistika andmekogu (10/2010).  Selle kohaselt toodeti 2009. aastal Soomes 299 000 tonni puupelleteid.
Toodang vähenes eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra, ehk 74 000 tonni. Muutus oli tingitud pelletitehaseid vaevanud toorainekriisist: majanduslangusest tingitud sae- ja muu puidutööstuse toodangu vähenemise tõttu ei olnud piisaval määral saadaval pelletite valmistamiseks vajaminevat toorainet.
Puupelleteid eksporditi välismaale 136 000 tonni, 40% vähem kui aasta varem. Aastal 2009 kukkus kodumaise pelletitoodangu ekspordi osakaal 46 %-ni, kui see seni viimasel kümnendil oli olnud keskmiselt üle 70 protsendi. Puupelletite import suurenes 2008 aastaga võrreldes viiekordselt. Puupelleteid imporditi 2009 aastal kokku 50 000 tonni, millest üle 80% tuli Venemaalt.
Kodumaisele pelletitoodangule tuginev tarbimine oli 156 000 tonni. Võrreldes varasema aastaga maht kasvas veidi ning oli esmakordselt ekspordist suurem. Puupelletite arvestuslik summaarne tarbimine, import kaasa arvatud, oli kokku 206 000 tonni.

Artikli autor Esa Ylitalo
Tõlkinud Oliver Sõgel

Foto Mikk Link

 

0Shares