Metsaühistud kasvatavad liikmete arvu

uhinenud metsaomanikud, metsauhistu

Metsaühistutel on Eesti metsanduses kanda järjest olulisem roll. Maa Elu käis tutvumas Ühinenud Metsaomanikega, mis on 5 aastaga kasvanud üheks Eesti suurimaks metsaühistuks.

„Väga suur osa Eesti metsast ja maast on eraomandis, ühistud aitavad omanikul omanikuks jääda. Ühistud ei kutsu kedagi üles oma metsa või maad müüma, vaid püüdlevad selle poole, et need ei jääks hooletusse. Meie oleme abikäsi, mis omanikku aitab. Metsaomanikke on väga erinevaid, neist enamik tegeleb igapäevaselt hoopis millegi muuga, ühistu aitab metsa korras hoida ja seda majandada,” selgitab MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik.

Kindel ja lihtne lahendus

Enamasti jõutakse ühistuni metsaomandiga seotud murede ja küsimuste kaudu. „Omanikuks olemine ei peaks kellelegi peavalu valmistama. See eeldab, et inimene teab, mida metsas teha ja mida ta selle eest saab. Ühistus on vajalikud teadmised kõik olemas,” kommenteerib Viik. Metsaomanikeni on jõudnud sõnum, et nad ei pea iga päev oma metsa pärast muretsema, neil on ühistute näol olemas tugi, kust küsida nõu või tellida teenused. Inimesele jääb otsuste tegemise vaev.

Eestis on umbes 110 000 metsaomanikku, kellest laias laastus üks kümnendik ehk 11 000 juba kuulub mõnda ühistusse ja see protsent kasvab järjekindlalt. Nüüdseks on metsaomanike ring enamasti välja kujunenud, on küll ka pärimist ja kinkimist, aga domineerib ostmine ja müümine, kus midagi juhuslikku ei ole.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud sündis 2012. aastal pärast seda, kui mitmed Valga-, Viljandi- ja Pärnumaa metsaühistud otsustasid liituda. Mittetulundusühinguna tegutsetakse põhjusel, et nii on liikmetel suurem kaasarääkimisvõimalus – igal liikmel on üks hääl, olgu tal metsa nii palju või vähe kui tahes.

„Varemgi hästi toiminud ühistud tunnetasid vajadust edasi minna, aga kvaliteedi tõstmine eeldas mahu kasvu. Kutsusime veelgi laiemat ringi ühistuid meiega liituma, aga alustasime nendega, kellega asjadest ühtmoodi aru saime. Kellega liitunud pole, nendega teeme lihtsalt koostööd. Ühinenud Metsaomanikel on soov kaasata võimalikult palju erametsaomanikke, sest suurem liikmete arv annab parema võimaluse tööd planeerida ja korraldada,” tutvustab Viik enda juhitavat organisatsiooni.

Praegu on MTÜ-s Ühinenud Metsaomanikud 750 liiget, kellele kokku kuulub 170 000 hektarit metsamaad.

Loe edasi Maa Elust.

0Shares