“Olen olnud riigimetsa metsaülem 26 aastat, istutanud palju puid ning tean, mida tähendab metsa kasvatamine. RMK korraldab kokkusaamisi ja arutelusid niinimetatud tundlikel aladel, kus suhtlus kohaliku kogukonnaga on meie arvates vajalik.

Oleme RMKs sellised tundlikud alad kaardistanud ning otsime sihtgrupid, kellega töid metsas arutada. Kutsusin huvilised 1. detsembril Apteekrimäele kokku, et sealse kandi kogukonnaga arutada planeeritavaid metsatöid. Lisaks kohalikele oli kohal Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik. Olin rahul, et metsateema jõudis ka teiste metsahuvilisteni.

Pärast loo ilmumist tõstis keegi selle artikli Facebooki-lehele Eesti Metsa Abiks. See on internetikeskkonna üks paljudest arvamuse avaldamise kohtadest oma liikmetega. Pean mainima, et koosolekul ei osalenud ühtegi nende esindajat, nagu selgus registreerimislehte vaadates.

Keegi Eestimaa avarustest, kes ei osalenud sellel aruelul, kommenteeris nimetatud Facebooki-lehel Apteekrimäel toimunut. Ühes selle postituse kommentaaris lubati minu pojale teha uus isa. Arvati veel, et olen haige. Lisaks lubati mind pooleks saagida. Lisandus mitmeid kommentaare, mis olid ja on solvavad. Säärasele ähvardusele järgnes minu pere pöördumine politsei poole.

Käisin 2017. aasta viimastel päevadel politseis ülekuulamisel ja tundus, et kasutusele võetakse seaduslikud meetmed ähvardaja vastu. Pärast pikka vaikust esitasin sel aastal veebruari lõpus politseile järelepärimise uurimise käigu kohta. Vastuses kirjutati, et ähvardaja kuulatakse kohe üle. Ootasin seda ähvardaja kohest ülekuulamist kaks kuud, pärast seda kirjutasin aprill lõpus politseile taas järelepärimise. Vastuseks tuli, et lõpetatakse väärteomenetlus ja ähvardajale karistust ei määratud. Kas ähvardamine on lubatud?”

Loe pikemalt Lõuna-Eesti Postimehest.