Metsavaidluste aasta – kus me oleme ja kuidas siia jõudsime?
18.12.2017
Sel aastal rääkis Eestis peaaegu igaüks metsast. Kas metsa raiutakse liiga vähe või palju? Kas puude taga osatakse metsa näha? Kas me üldse saame ühtviisi aru, mis mets on? Metsadebati aasta kokkuvõtmiseks kutsus Postimees ühe laua taha aastakümneid Eesti metsa üle arvet pidanud keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Enn Pärdi ja Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmuse.
Arutelu vajalik aga mitte alati konstruktiivne
Arutledes, kui vajalik või konstruktiivne on avalik debatt olnud, leiab Enn Pärt, et kindlasti on olnud ka konstruktiivset arutelu – näiteks kaitsealade laiendamise mõttevahetused keskkonnaministeeriumis või ka Asko esitatud kriitika. Samas on tema arvates väga palju emotsioone selles võtmes, et metsanduses töötavad ainult ärikad, sulid ja pätid. Võib ju vaielda selle üle, kas seadus on hea. Kui aga inimene tegutseb seaduse piires, ei ole ta süüdi.
Asko Lõhmus leiab, et arutelu on olnud hästi vajalik. Nüüd, kui debatt on käinud läbi mitu etappi: alanud vabaühendustest ja üksikartiklitest, jõudnud meediasse, liikunud edasi järjest kõrgemale poliitilisele tasemele, on ka võimalus teema tervemaks käsitlemiseks. Argumente on selgemaks lihvitud ja välja hakkab joonistuma paremini mõistetav pilt.
Mida me arvame ja mida me teame?
Enn Pärt on kindel, et diskuteerides tuleb faktid ja arvamus lahus hoida. Teda häirib, kui arvudega teadmatult või teadlikult mängitakse ja metsastatistikat kahtluse alla seatakse või pannakse kokku asju, mida ei saa kõrvutada. “Arv on arv – tal on väärtus, tähendus ja enamasti ka veapiir,” ütleb statistik. “Alles oli kusagil jälle artikkel, kus võrreldi võrreldamatut– statistikast oli võetud, et metsa uuendatakse mitu korda vähem kui raiutakse. Aga võrreldi vaid RMK uuendamise andmeid kõigi metsateatiste lageraie andmetega, neist pool jääb raiumata,” selgitas Pärt, kuidas teadmatusest võidakse tegelikku pilti moonutada.
Lõhmust on käimasolevas debatis väga ärritanud, et üks pool räägib arvudest ühes tähenduses kui teine. “Minu kriitika ongi põhiliselt suunatud sellele, kuidas arve debatis kasutatakse, ja palju vähem sellele, kuidas need arvud on saadud,” ütleb ökoloog.
Loe kogupikkuses intervjuud Postimehe veebist.
