Mida tunneb metsaomanik?

Pilt puudub

Metsaomanik ja metsakonsulent Ülle Läll on ka metsaühistu Minu Mets eestvedaja

Maa Elus avaldab arvamust tubli erametsanduse eestvedaja, metsaomanik ja metsakonsulent Ülle Läll.

Kõlavad sõnad, mis linnakorteri aknast taamal metsapiiri vaadates pähe tulvavad, ei tule alati südamest. Tihti aga jõuavad need kellegi südamesse ja panevad tegema tegusid, mille tagajärgi on raske ette aimata. Kas kogu selle avaliku hukkamõistu tuhinas mõtleme ka sellele, mida tunneb metsaomanik? Mida tunneb metsaomanik, kui keskkonna pärast südant valutavad inimesed metsaomanikke kasuahneteks ja hoolimatuteks nimetavad?

Tundub kummastav kaaskodanike soov otsustada, kuidas ja kas omanik oma majandusmetsa võib kasutada. Erametsaomanik on metsamaa endale ostnud ning tasub igal aastal maamaksu. Maamaksu maksustamishinna määr on kuni 2,5%. See tähendab, et omanik ostab oma maa 40 aastaga teistkordselt välja. Männik saab raieküpseks 90–120 aasta vanuselt. Lihtne arvutus näitab, et selle aja jooksul ostab omanik sama maad veel kaks korda. Lisandub tehnorajatiste talumine, mille kompensatsioonimehhanism on siiani õigusaktidega kehtestamata. Linna parkimisalade rajamisel ei teki küsimust, kas tehtud kulud tuleks parkimistasu näol tagasi teenida. Linnapiirist väljudes aga peetakse loomulikuks, et midagi ei pea maksma ning kõik kuulub kõigile.

Suhtumine, et eraomand lõpeb seal, kus sulgub korteri uks, paistab välja ka metsas.

Loe Maa Elus avaldatud arvamusloost täpsemalt, kuidas ajaleheveergudel ja sotsiaalmeedias peetavad metsateemalised arutelud igapäevaselt metsas tegutsejale paistavad.

0Shares