Naaber minu metsa üle otsustama!?
14.02.2013
MAALEHT, Viio Aitsam: Eestis on päevakorral soov kirjutada metsaseadusesse, et naabrid peaks saama õiguse otsustada, mida omanik oma metsas teeb. Keskkonnaministeeriumisse jõudis Harjumaa Mustjõe külaseltsi ettepanek, et metsaseadusesse lisataks säte, mille järgi eluhoonetega piirnevatel aladel kehtestataks nn turvatsoon, kus võib lageraiet teha vaid hoone omaniku nõusolekul. Ettepaneku ajendiks oli Mustjõel riigimetsa majandaja RMKga tekkinud raiekonflikt.
Mustjõelased selgitavad, et mets on eriti hajaasustusega piirkonna inimestele elukeskkonna osa, lageraie aga kaotab müra-ja tuuletõkke, tekitab tuulekoridore jne.
“Mõistame, et riigil on raha vaja ning lageraie on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodude ja suvilate ümbruses ei tohiks lageraie olla valdav metsamajandamise viis,” seisab kirjas.
Otsustajad võõras metsas
Ettepanek on metsamajandajad vihaseks ajanud – kuidas saab üldse kujutleda, et naaber hakkab otsustama, mida omanik oma metsas teha tohib!
“See oleks sama, kui keelata naabril maja rendile andmast või oma õuel grillitud liha söömast,” leiab Järvamaa metsaomanik ja -konsulent Ülle Läll.
Lälli sõnul on justkui unustatud põhiseaduslik õigus oma vara kasutada. Samas on omanik metsa üldjuhul ostnud või pärandiks saanud, maksab maamaksu ning on teinud metsa kasvatamiseks ja hooldamiseks tööd, kulutanud raha ja aega.
“Kui keegi ostab maale suvila, mille juurde ei kuulu midagi peale väikese Õuelapi, ei saa ikka öelda naabrile, et mets, mis jääb suvila taha, peab igavesti püsti jääma,” leiab Läll. “Kui soovime, et meile mittekuuluv mets jääks raiumata, tuleb omanikule saamata jääv tulu kompenseerida.”
Läll lisab, et ei näe vahet, kas omanikuks on eraisik või riik.
Raietööde kooskõlastamist naabruses oleva hoone omanikuga ei pea mõttekaks ka RMK juhatuse liige Tiit Timberg. “Pooldan selle asemel naabrite teavitamist, mis pole aga seaduse asi, vaid metsa majandamise hea tava põhimõte,” nendib ta.
Sellest, et eluhoonetega piirnevatel aladel kehtestada turvatsoonid, ei tuleks Timbergi arvates midagi välja ainuüksi Eesti metsarohkuse tõttu – Eesti maismaast on üle poole kaetud metsaga, see tähendab, et nii metsa kui ka asustust on kõikjal.
Ka viitab Timberg sellele, et lageraie kui raieviisi valik ei sõltu töö odavusest, vaid konkreetse metsa koosseisust.
Läll usub, et pingeid on võimalik maandada ka mi, et kellegi Õigusi ei rikuta. Erametsas võiks asja lahendada naabrite leping – mets jääb kasvama, kuid selle soovija maksab metsakasvatajale vastava tasu.
Samuti on võimalik, et raiet vältida tahtev naaber ostab selle metsaosa ära. Parem oleks muidugi, kui maale suvemaja soetaja kohe ostab juurde ka metsaala.
Riigimetsa puhul võiks kaaluda võimalust kogukondadele oluliste riigimetsade loovutamist/müümist valla omandisse. Samuti võiks arutleda ühismetsade loomise teemal.
Timberg lisab, et kui lageraie vastu olija ostab metsaosa selleks, et seal mitte midagi teha, pole see lahendus, kuna mets ei ole konserv, mille saaks “seisma panna”.
Mustjõelaste ettepanekut toetab aga Tallinna Metsaomanike Selts.
“Juba lagedaks raiutud alad külades on kurb tegelikkus ja riigi maaoksjonitelt ostetud maatükkide piirinaabritel võivad need pinged veel ees seista,” ütleb seltsi liige Anne Kaljuvee.
Seltsi liige Aivar Pedaspuu toetab Lälli ettepanekut ja arvab ka, et neü, kes aegu tagasi kodu rajanud, aga ka turismitaludel, võiks olla võimalus oma nn kodumets kas lepingutega kindlustada või see hoopis välja osta.
“Kõiki metsi ei pea majandama,” nendib Pedaspuu. “Vanasti, kui talu rajati ja talu ümber istutati puud, siis ka mitte majandamiseks, vaid selleks, et elukeskkond oleks sõbralikum.”
Ei tea veel, mis saab
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp ei ütle veel, mis mustjõelaste ettepanekust saab.
Samas märgib ta, et tegelikult on majaomanikel ka praegu võimalik oma huve kaitsta – kohaliku omavalitsuse kaudu saab keskkonnaseisundi kaitseks seada planeeringuga piiranguid lageraielangi suurusele ja raievanusele.
Seda saab teha asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest, tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks.
Täiendavate piirangute tegemine vajab Lambi sõnul ikkagi läbirääkimist metsaomanikega.
