Noorendike hooldus – millal ja kuidas?
14.01.2019
Metsakasvataja ja Vardi Erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais kirjutas noorendike hooldamisest õppelehe Sinu Mets 2018. a suvenumbris. Järgmine võimalus selleks tööks toetust küsida on juba 5.-25. veebruaril! Lisainfo toetuste lehelt.
Miks valgustusraiet ehk noorendiku hooldust (raie kuni 30aastases metsas) vaja on?
Valgustusraiet loetakse metsakasvatuse kõige tähtsamaks võtteks, millega pannakse alus puistu liigilisele koosseisule. Olgu istutatud või loodustekkeline mets, ikka kasvab või hakkab seal kasvama palju rohkem puid kui neid seal suureks saab. Looduslikus metsas on väljalangemisel pearoll puudevahelisel konkurentsil, majandatavas metsas saab metsaomanik asja suunata.
Kas igas noores metsas tuleks teha valgustusraiet?
Kõik sõltub konkreetsest metsast. Üldisemalt on nii, et kui on istutatud okaspuu, võib tulla vajadus valgustusraie järele juba kolm-neli aastat pärast viimast kultuurihooldust, kui okaspuud kipuvad kiiresti peale kasvavatele lehtpuudele kasvus alla jääma.
Kui on looduslikult uuenenud mets, tasub valgustusraiele mõelda alles siis, kui puud juba 5 meetri kõrgused. Kui koosseisus on okaspuud hulgas, siis varem, sest muidu lehtpuud, mis on noores eas kiirema kasvuga, suretavad okaspuud välja.
Kas on midagi, mida eriliselt silmas pidada?
Ettevaatlik tuleb olla haavikutes. Metsakasvatuse õpikutes öeldakse, et haavikus valgustusraiet ei tehtagi. Kui teha, siis väga õrnalt. Neid võib seal esialgu kasvada 20 000–30 000 ühel hektaril, alles võiks jääda 4000–5000. Kui võtta liiga hõredaks, pääsevad metsloomad, kes haaba väga tahavad, paremini sööma. Söövad nagunii, aga tihedamas haavikus on puid rohkem ja osa neist saavad suureks kasvada.
Enamasti ühekordsest valgustusraiest ei piisa
Kas valgustust tehakse üks või mitu korda?
Enamasti ühest korrast ei piisa. Piisab kehvemates kasvukohtades, näiteks sanglepik või hall-lepik – üks kord ja mitte liiga vara. Kase-, kuuse-, männi-, lepaja haavasegametsa ei tasu esimesel korral liiga hõredaks raiuda, pigem teha teine valgustusraie veel. Võiks öelda ka nii, et rusikareegli järgi tuleks valgustusraiet teha kaks korda, erandjuhtudel ka kolm, kuid kõik see sõltub konkreetsest olukorrast, puuliikidest, mullastikust jne.
Millal on valgustusraie tegemise parim aeg puistu vanuse või ilme mõttes?
Looduslikult uuenenud metsas on nii, et kui 5 meetrit kõrgust on käes ja puid on rohkem kui 3000–4000 hektari kohta, siis on aeg küps.
Kust ma tean, mitu puud hektaril on?
Kõige lihtsam võte on, kui teha endale 4 meetri pikkune kaigas (tehakse ka nööriga) ja lugeda seda ümber enda keerates ära kõik puud, mis selle ulatuses kasvavad. Tulemus korrutada kahesajaga.
Näiteks: ringis kasvab 10 puud ja hektaril kasvab seega 10×200=2000 puud. Ühest ringist ei piisa, vaid sellist lugemist tuleks teha mitmel juhuslikult valitud proovitükil ja võtta siis keskmine.
Mina teen juhuslikku valikut näiteks nii, et keset metsa otsustan: nüüd kümme sammu selles suunas ja seal punktis loen puud kokku.
Mis juhtub, kui alustan valgustusraiega liiga vara puude vanuse mõttes?
Kui alustada liiga vara, peab valgustust tegema mitu korda. Tasub mõtelda, kas see on otstarbekas (põllumees ka ju ei väeta lõputu arv kordi, vaid täpselt nii palju kui vaja). Teine asi, et mida noorem mets, seda rohkem teda tahavad ulukid – liiga vara noorendikku hõredamaks raiudes võime metsale sellega kurja teha, et loomad pääsevad puudele paremini ligi.
Mis juhtub, kui alustan liiga hilja?
Eriti just männikus võib juhtuda, et parimad puud on juba hukkunud. Kuusega on nii, et ta võib olla juba lehtpuudele nii alla jäänud, et kannad ta maha, aga siis annad talle valgust juurde ja juhtub ime – hakkab täies jõus kasvama. Mänd lehtpuudele allajäämist niimoodi ei talu.
Kui on lehtpuumets, kasvavad seal lepad-haavad kasest kiiremini. Aga kui looduslikult on vähemalt 700 kaske hektari kohta olemas, on võimalik õigel ajal tehtud valgustusega saada seal suurepärase kasemetsa. Kui valgustusraie jääb hiljaks, hakkavad heade tüveomadustega kased otsima valgust ja tüvi muutub kõveraks. Puud ka laasuvad tihedas metsas liialt. Kui laasumine toimub liiga noores eas, kannatab puu juurdekasv.
Juulis võiks hakata valgustusraiele mõtlema
Millal on parim aeg aastaringi mõttes?
Kui vähegi võimalik, tasub juunikuus puhata. Tõsi, et siis oleks just aega, aga noorendikus on lindude pesitsemise kõrgaeg. Ülejäänud aeg aastast on valgustusraieks sobilik. Kevad tavaliselt ei
sobi sellepärast, et hoopis istutamisega on kiire. Aga juulis võiks hakata valgustusraiele mõtlema. Näiteks on august-september lehtpuude valgustuseks väga hea aeg ja okaspuudele oktoober-november.
Kui okaspuu on juba latiealine, võiks vegetatsiooniperioodil teda mitte torkida (näiteks kuusik võib nakatuda juurepessuga) ja jätta valgustus hilissügisele. Oktoober, november on parim aeg ka kultuuride hooldamiseks – peab arvestama, et tööjõud on ka sellega hõivatud.
Mis on parim tööriist?
Enamasti käib see töö võsasaega – kui noorendik on alla 3 meetri kõrgune, siis ei olegi teist lahendust. Kui puud on juba üle 4 meetri kõrged, siis ma propageerin kettsaagi. Olen kurjustada saanud, et kas ma tegija seljale ei mõtle. Aga siis räägin neile, et noorendikku hooldades ei pea kände sugugi nii madalaks võtma. Keda häirivad kõrged kännud, mis kolme-nelja aastaga enamasti on kõdunenud? Põtra häirib, aga see on just väga hea. Marjulisel tavaliselt noorde lehtpuurontsikusse asja ei ole, jahimehed ajus saavad hakkama.
Kõrgemaid kände saab lubada seal, kus noorendiku kõrgus on vähemalt 3 meetrit. Tööjõudlus on kõrgemalt kõrguselt lõigates suurem. Profid, kes noorendiku hoolduse teenust teevad, kasutavad nii kettsaagi kui ka võsasaagi. Olemas on veel akuga võsasaed, mis väga levinud veel pole, kuid tulevikus on ilmselt rohkem kasutusel.
Kasutatakse nii kettsaagi kui ka võsasaagi
Mis varustust veel vaja on?
Kui kettsaega töötada, on kindlasti vaja turvapükse ja -saapaid. Kiivrist pole kellelgi pääsu ja võsasaega töötaja võiks ka kaitseprillidele mõtelda.
Kust ma tean, mis puuliik välja raiuda, mida jätta?
Oleneb metsast. Kõige üldisema reegli järgi väärivad alati säilitamist kõvalehtpuud (tamm, saar, jalakas, künnapuu), järgmisena kõik okaspuud, edasi lehtpuudest kask ning siis haab ja lepp.
Alla 10 aastastest okaspuunoorendikest raiutakse välja kõik lehtpuud (v.a kõvalehtpuud), sest vaja on saavutada, et looduslik lehtpuu oleks okaspuust noorem. Aga mina näiteks jätan kasvama ka mõned pihlakad lindude jaoks, metsõunapuud, kadakaid… Miks mitte ka mõni pajupõõsas, remmelgas, sarapuu, et põdral oleks toitu ja mesilasel varakevadel õietolmu.
Miks kõvalehtpuud alati alles jäävad?
Nad pole kiirekasvulised nagu haab või lepp. Reeglina metsamehed neid säilitavad. Kliima soojeneb, kõvalehtpuud on haiguste suhtes vastupidavamad ja tähtsad puud ka elurikkuse mõttes.
Mitu puud hektaril suureks kasvama mahub?
Sõltub puuliigist ja tingimustest, kõige üldisemalt öeldes peaks pärast viimast valgustusraiet neid hektarile kasvama jääma 1500–3000, haavikusse erandina 4000 puud.
Kas valgustusraiel väljaraiutud puud tuleb ära koristada?
Ei ja enamasti seda ka ei tehta. Energiapuidu hind on liiga madal, masinaga ei pääse ligi – koristamine ei tasu end ära. Las jääb metsale väetiseks.
Kui kulukas valgustusraie on?
Isetegijate kulusid ei oska ütelda. Kui tellida tegija, on kulu 200–400 €/ha, olenevalt metsast ja tegija hindadest. Saebensiini kulub hektaril 3–13 liitrit ja see sõltub noorendiku tihedusest.
