Ohtlikud piiriületajad võivad end peita puidukoormates

Siberi kedriku vastne (foto: John H. Ghent, USDA Forest Service, Bugwood.org)

ERR.EE:

Üha rohkemate inimeste ja kaupade ühest piirkonnast teise liikumine suurendab nii inimese teadmisel kaasa võetud kui ka tahtmatult kaasa sattunud taimekahjustajate hulka.

Keegi võtab kaasa huvitava käbi, lehe või oksakese, kellelegi satub autosse puulehti, okkaid või varub ta sinna lõkketegemiseks halge – need kõik võivad endaga kaasas kanda mõnda meie puudele ohtlikku haigust või kahjurit. Sama lugu on maailma ühest äärest teise veetavate taimede, puidu, puidust pakkematerjali ja paljude muude kaupadega.

Narva piiripunkti kaudu tuleb aastas keskmiselt sisse 10 000 partiid kaupu, mis kuuluvad taimetervise kontrolli alla. Kogu Eestisse saabuvast taimetervise kontrolli alla kuuluvast kaubast moodustab see ligikaudu 50-60 protsenti. Peamiselt on selleks okaspuu saematerjal, vähesel määral ka erinevad puidust küttematerjalid ja palkmajad.

Kõiki neid tuleb kontrollida just metsakahjustajate suhtes, sest Venemaa suunalt võib sisse tulla just selliseid metsakahjureid, keda Eestis pole veel seni leitud, kuid kes on meie jaoks ohtlikud.

Kliimamuutused panevad kurjad putukad levima

Seoses kliimamuutuste, inimeste ja kaupade intensiivsema liikumisega, aga ka muudel põhjustel, on ohtlike taimekahjustajate sissetoomise oht tervikuna suurenenud. Eriti suurt ebasoodsat mõju meie keskkonnale ja majandusele põhjustavaid taimekahjustajaid nimetatakse Eesti õigusaktides ohtlikeks taimekahjustajateks. Need on liigid, kelle osas tehakse järelevalvet ja kelle suhtes on kohustuslik rakendada tõrjeabinõusid.

Venemaa territooriumil esinevad  ohtlikud taimekahjustajad, kelle suhtes tuleb meil saabuvat kaupa hoolega kontrollida, on saare-salehundlane, Siberi kedrik, männi-laguuss ja puidusikud.

Loe nende kahjurite kohta täpsemalt ja vaata pilte ERR veebist.

Seireid teeb Põllumajandusamet

Venemaalt tulev puidust pakkematerjal peab vastama rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ehk ISPM 15 nõuetele. Kahjuks esineb üsna sageli juhtumeid, kus pakkematerjal ei ole nõuetekohaselt töödeldud ja märgistatud ning see tuleb suunata mittevastavuste tõttu hävitamisele põletamise teel.

Selgitamaks välja, kas eelpool nimetatud ohtlikud taimekahjustajad on jõudnud loodusliku leviku teel Eestisse tuleb Põllumajandusametil läbi viia seireid võimalikes riskikohtades ehk paikades, kuhu kahjurid esmalt jõuda võiksid.

Seireid tehakse koos keskkonnaagentuuri ja keskkonnaametiga ning neid viiakse läbi igal aastal. Osade kahjustajate püüdmiseks tuleb üles seada kas liim-või lehterpüünised, männi-laguussi otsimiseks tuleb aga võtta puidulaastu proov.

Üks looduse rüüstaja on väga kiire levikuga aasia sikk, keda on juba Soomes leitud, kuid tänu rangelt turvatud piirile pole ta veel Eesti loodusesse sattunud.

Kuidas ohtlike kahjurite seiret piiril tehakse, vaata esmaspäeva õhtul ETV Osoonist.

 

0Shares