Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu üheksa metsaomanikku
16.07.2018
Fotol parima metsamajandaja tiitlile kandideeriva Ridala koguduse esindaja koos Läänemaa Metsaühistu metsameistriga.
Kristiina Viiron, Maalehe Metsaleht:
Nüüdseks on žürii kõiki tänavusi metsamajandajate konkursil osalejaid külastanud ning nende metsakasvatusvõtete ja põhimõtetega tutvunud.
“Seekord üllatas mind, kuivõrd palju uusi metsakultuure rajatakse ja kuivõrd palju on ilusaid kuusikuid,” märkis konkursi žürii liige, Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss. Natuke kurvaks tegi teda asjaolu, et kuuske pannakse kasvama ka paigusse, kuhu sobiks mänd, ent kõigil metsaomanikel on sellele ka ühene põhjendus. “Niisuguse põtrade arvukuse juures, nagu meil praegu on, ei õnnestu mändi kasvatada ja seetõttu on sellest pigem loobutud,” vahendab ta.
Pikalt ette
Mitmel aastal metsamajandajate konkursi žüriisse kuulunud Tossu sõnul on nominentide külastamine kõige huvitavam suvetuur üleüldse. “Näen kõikjal Eestimaal, kui hästi meil metsamajandus edeneb,” kinnitab ta, tõdedes, et metsakasvatus on töö, mida tehakse kire ja armastusega.
“Nägime üheksat viisi metsa majandamiseks, aga ühine kõigi juures on see, et need inimesed armastavad metsa,” märgib Toss. Ühine on tema ütlust mööda seegi, et metsaomanikud mõtlevad oma metsas otsuseid tehes väga pikaajaliselt ette.
“Ei mõelda vaid lähitulevikule, plaane tehakse lapselaste huve silmas pidades,” kinnitab žürii teine liige, sihtasutuse Erametsakeskus kommunikatsioonijuht Kertu Kekk Aira Tossu arvamust. Kekk tõdeb, et hindamiskomisjon nägi oma külaskäikudel väga erinevaid metsi ja veel erinevamaid metsaomanikke.
“Kuid üks oli kõigi metsaomanike juures samamoodi – kõik nad olid oma metsa ja seal toimuvaga peensusteni kursis. Mis taim kuskil kasvab, kus elab rabakonn, mis aastal torm puid murdis, millal kuusenoorendik mulda pandi, milliseid teid pidi põder käib – kõik oli teada!”
Ka Kekk märgib, et metsaomanikud on aktiivsed oma metsa uuendama ning teevad teadlikke ja enda jaoks läbi mõeldud valikuid metsa kujundamisel.
Juba veerand sajandit
Keki sõnul on rõõm tõdeda, et metsaühistutest on omanike jaoks kujunenud kindlad partnerid, keda usaldatakse ja kelle teadmisi kuulda soovitakse ning metsaotsuste tegemisel arvesse võetakse.
Tiitel antakse üle 18. augustil Uuemõisas toimuval kogu pere metsapäeval.
Metsamajandajate konkurssi korraldatakse tänavu juba 25. korda ning see on ellu kutsutud metsaomanike tunnustamiseks metsa hoidmise ja kestliku majandamise eest. Konkursil osalejaid külastades hindas neljaliikmeline žürii metsaomanike viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võeti ka metsaomanike põhimõtteid ja väärtushinnanguid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.
Parima metsamajandaja tiitel ja Stihl Eesti auhinnad antakse kandidaatidele üle 18. augustil Haapsalu külje all Uuemõisas toimuval kogu pere metsapäeval. Ühtlasi on võimalik külastada ka konkursi eelmise aasta võitja Liidia Kösteri metsa ning saab arutleda päevakajalistel metsateemadel. Iga-aastasest parimate metsamajandate kokkutulekust on kujunenud kogupere sündmus.
Metsamajandajate konkursil osalejad:
- Maive Vaarpu, Hiiumaa
- EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus, Läänemaa
- Ilmo Torn, Saaremaa
- Mikk Vakkum, Järvamaa
- Märt Koitmaa (esindaja Oliver Koitmaa), Viljandimaa
- Mare Kunimägi (esindaja Heini Kunimägi), Viljandimaa
- Lauri Salumäe, Lääne-Virumaa
- Tornator Eesti OÜ, kõikjal Eestis
- Jüri Stroo, Lääne-Virumaa
