Pelletienergia kasutus Euroopas on võimsas kasvus

Kevadel korraldati kaks huvitavat pelletiteemalist konverentsi, kus räägiti, milline on olukord selles valdkonnas Euroopa riikides

Rootslaste poolt korraldatav ning traditsiooniks saanud iga-aastane konverents peeti juba 16-ndat korda, nimeks „Pellets 2010“ ning seekord Söderhamnis. Rootsis on kaks suurt tegurit, mis mõjutavad pelletienergia tarbimise kasvu: tavatarbija elektrihinna kalkuleerimine reaalajas ning saastetasu muutused ettevõtete poole peal.
Elektriga kütmisele tuli Rootsis suur langus
Eelmise talve krõbe pakane üllatas neid rootslastest tarbijaid, kes kütsid elektriga. Elektriarved olid kohati üle 5 korra suuremad kui normaalsetel kuudel. Selle asjaolu tulemusena tõusis Rootsis juba varakevadel nõudlus pelletikaminate järele väga kõrgeks. Kahjuks aga ei osale veel kõik tarbijad elektri reaalajas kalkuleerimise programmis.
Pikalt Rootsis rakendatud süsihappegaasipõhist kütuseaktsiisi tööstustele tõstetakse 2011 aasta algusest. Tänu sellele oodatakse võimast pelletienergia kasutajate hulga kasvu keskmise suurusega ettevõtete hulgas. Rootsi valitsus on juba teavitanud, et järgmine aktsiisi tõus tuleb 2015 aasta alguses.
Taanis tulemas uus tarbijaskond jõujaamade sektoris
Pelletite suuri kasutajaid on igatahes tulemas Taanist, kus Morten Tony Hanseni sõnul tõuseb pelletite kasutus paari järgmise aasta jooksul mitme miljoni tonni võrra. Tarbimine kasvab otseselt just jõujaamades. Energiafirmade DONG ja Vattenfall jõujaamade moderniseerimise tulemusena tõuseb lisavajadus pelletite järele lühikese aja vältel üle miljoni tonni võrra.
Welsi konverentsil see-eest jagati uudiseid ja nägemusi mandri Euroopa seisukohast võttes. Väiketarbijate koha pealt peaks tõusutrend olema stabiilne. Suuremate majapidamiste ja väikeste soojajaamade üleminemist pelletiküttele usutakse laialdaselt.
Austria tootmine ja tarbimine tasakaalus
Austrias müüdi eelmisel aastal 8 500 kütteseadet väikemajapidamistesse, kui müüdud seadmete üldkogus oli ca 71 000 seadet. Keskmised ja suured majapidamised ja kinnistud on alles turule tulemas, ent siiski näitavad võimast tõusutrendi.
Austria toodangumaht – 695 kilotonni, ja tarbimine – 590 kilotonni, on hästi balansis. Pelletite hinnatase on püsinud stabiilsena, olles ca 205 eurot tonni kohta, kui partii on olnud 6 tonni. Alal tegutsejad üritavad läbi suruda kohustuslikku pelletite tagavara kogumise süsteemi. Nii ei mõjutaks aastate vahelised kliima- ning muud põhjused pelletite hinda. Soodustavaks sammuks on saamas valitsusepoolne dotatsioon maakondlike toetuste kõrvale.
Prantsusmaal on pelletite tootjaid 38 ning tootmine on piirkondlik. Keskmine toodangu suurus tehastel on ca 40 000 tonni aastas. Eesmärk aastaks 2012 on viia toodang ühe miljoni tonnini aastas, olles praegu 350 000 tonni juures. Tarbijad on peaasjalikult kodumajapidamised, mis tarbivad pelleteid kotikaubana. Sooja- ja jõujaamad on ka hoogsalt lisandumas tarbijate hulka.

Valitsuse otsustega suurendatakse pelletite kasutust
Saksamaal reguleerib pelletite kasutust kaks tegurit: seadus (EEWärmeG), mis kohustab uute hoonete kütmiseks vähemalt 50%-lise taastuvenergia kasutamist. Teisalt on investeerimistoetus, mida jätkuvalt jagatakse 500 miljoni euro ulatuses peamiselt saneerimisaluste objektide ümber muutmiseks pelletiküttele. Riigis on 75 pelletitehast, mis tootsid aastal 2009 ca 1,3 megatonni pelleteid. Pelletipõhiseid küttesüsteeme on ca 125 000.
Ungaris ja Hispaanias on pelletienergia siseriiklik tarbimine alles lapsekingades. Mõlemas riigis on siiski pelletite tarbimine kasvanud hoogsalt. Ungaris prognoositakse aastaks 2010 toodangu kasvu 120 000 tonnini ja Hispaanias 110 000 tonnini. Ungaris usutakse pelletikütte kiiresse tõusu, kuna soovitakse lahti saada sõltumisest maagaasist.

Pelletitoodangu mahtu kõvasti juurde
Tänu küttematerjali saadavusele ei ole pelletienergia tarbimiskasvule niipea takistusi tulemas. Kevadistel konverentsidel esitleti mitmeid suuri ja väikeseid projekte, mis pelletite toodangut tõstab. Rootsis lisatakse mahtu tänavuse aasta jooksul 200 000 tonni võrra erinevate hangete raames. Märkimisväärselt suured projektid on plaanis käivitada Norras ja Venemaal.
Biowood Norway Lars Frode Askheim´i sõnul valmib Norrasse ehitatav Averöya pelletitehas lõplikult 2010 aasta lõpuks. Ettevõtte suuromanik on energiahiid Hafslund. Tehase aastane toodangumaht saab olema 450 000 tonni. Tehase sihtturud on Suurbritannia ning Kesk-Euroopa riigid.
Idanaabri pelletimüük läänenaabri käes
Viiburi lähedale ehitatava 900 000 tonnise aastamahuga Vyborgskaya Cellulose pelletitehase toodangu turustab eksklusiivõigusega rootslaste Ekman Co. Tehas alustab tootmist käesoleva aasta lõpus ning suudab ka Ekmani Johan Granathi sõnade kohaselt toota hiljem kodumajapidamiste jaoks pelleteid. Peamiste klientidena näeb tehas siiski Euroopa suuri jõujaamasid.
Venemaa spetsialisti Olga Rakitova sõnade kohaselt on Venemaal lisandumas järgneva paari aasta jooksul veel muidki tehaseid, kokku ca 2 miljoni tonnise aastatoodanguga. Kesksed mõjutajad on toorpuidu eksporditollid, mis innustavad töödelda puitu Venemaal, ning teisalt puidutoodete madal maksustamine. Ühtlasi on alustatud Venemaal ka kodumaise pelleti kasutamist.
Agripellet ning tootmiskombinaadid tulekul
Ettekannetes tõsteti esile just põllumajandusest pärinevate materjalide rolli pelleti toorainena. Näiteks Ukrainas oleks saadaval 12 miljoni hektari põllumajandustoodangu jääkvedelik, keskmiselt 3-4 tonni hektari kohta. Agripelletite toodang on suures osas kontsentreerunud Prantsusmaale ja Ida-Euroopasse.
Bengt-Erik Löfgren sõnade kohaselt on Rootsis uuritud agripelletite tootmist kombineerituna biokütuse tootmisega, kus kõrvaltootena tekkiv biosüsi maetakse maapinna sisse. Rootsi  põllumeesteühendus LRF on uurinud ja katsetanud kiudkanepi kasutamist pelletite toorainena. Palju ligniini sisaldavatest koore osadest saab head pelletimaterjali, mille tuhasisaldus on 1-3 protsenti.
Welsi konverentsil läbi viidud hääletusel pidas siiski suur osa osalenuist ebatõenäoliseks seda, et agripelletid hakkavad lähima viie aasta perspektiivis suurt rolli mängima.

Vastupidavusdirektiiv ja Enplus – sertifikaat tulekul

EL Komisjon on ette valmistanud biomassi toormele kohaldatava vastupidavuskriteeriumi, mis ka kevadel avalikustati. Edita Vagonyte AEBIOM-st usub, et antud kriteerium mõjutab näiteks pelletite tooraine valiku tegemisel.
Saksa ja Austria organisatsioonid ja uuringukeskused on see-eest valmistanud ette sel aastal heaks kiidetava pelleti EN- standardi põhjal tehtavat Enplus sertifitseerimist ja registreerinud viimase ka kaubamärgina. EN-plus sertifikaadi puhul kehtib nõue, et suurem osa toorainest peab tulema FSC või PEFC sertifitseeritud metsadest.
Keskeurooplaste eesmärgiks on, et Enplus rakenduks juba 2010 aasta lõpus. Süsteemi kasutamise õigused antakse üle Euroopa pelleti valdkonna katusorganisatsioonidele, kes omakorda sõlmivad kokkulepped asukohamaa vastavate organisatsioonidega, andmaks neile õigused korraldada sertifitseerimine enda riigis.
Euroopa katusorganisatsioon loomisel
Welsi konverentsi raames kohtusid rahvuslikud pelleti valdkonna organisatsioonid, ning leppisid kokku, et vajalik on üle-euroopaliku katusorganisatsiooni loomine. Astuti läbirääkimistesse Euroopa biomassi Liidu AEBIOM-ga, et oleks võimalik liita loomisel olev European Pellet Council (EPC) AEBIOM-ga ühe katuse alla. Liidu loomisel nähakse mõtet, kuna üha enam tuleb pelleti valdkonna küsimustega seoses esile vajadus mõjutada otsuseid rahvusvahelisel tasemel ning ühtlasi tuntakse vajadust ühise praktika  loomise järele. Pelletisektori tähtsus suureneks vastavalt rahvusvahelise kaubanduse suurenedes.
Loodav liit toimiks Euroopa Liidus ametliku pelletisektori esindajana, edendaks pelletite kasutuse suurenemist kõikvõimalikel viisidel, koordineeriks lobby-tööd ning toimiks ühtlasi ka mõtete vahetamise foorumina.
Seadmearendus mõjutab otsuste tegemist madalenergia majade kasuks
Welsi konverentsi raames toimunud messil esitlesid enda toodangut kümned katlavalmistajad, kes tulid peamiselt Kesk-Euroopast. Selgemini eristusid madalenergia ehk passiivmajade jaoks projekteeritud katlalahendused, mille tööraadius ulatub 2-10 kilowatini. Lahendused varieerusid täisautomaatsetest ning väga väikesesse ruumi mahutatavatest ning lausa seinale kinnitatavate katelde vahel.
Messil presenteeriti ka soojust ja elektrit tootvat Sunmachine tootmisüksust, mille küttematerjaliks on pelletid. Seade töötleb gaasiga pelleti ning toodab elektrit Stirling – masinal. Mitmed sajad eksemplarid on müüdud Saksamaale ja Austriasse, kelle elektri soodustariifide valguses on need seadmed vägagi rentaablid.

Artikli autor Hannes Tuohiniitty
Tõlkinud Oliver Sõgel

Foto Mikk Link

 

0Shares