Poliitik metsaomanikele: enne valimisi ei juhtu midagi
12.04.2018
Riina Martinson, Maa Elu:
Viimasel ajal üha kõvemini kõlav nõudmine raiemahtu piirata tekitab väikemetsaomanikes hirmu, et valimiste eel võidaksegi välja käia lubadus piirangud sisse viia ning kartuses metsa väärtuse kukkumise pärast on hakatud seda müüma. Maa Elu uuris Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetelt, kas metsaomanike hirmul on alust.
Meelis Mälberg nendib, et tema hinnangul ei mõista päris kõik metsa kaitsmisest rääkijad iga kord oma sõnade tagajärgi.
„Suuresti räägitakse abstraktselt ja umbisikuliselt, arvestamata, et igal metsatukal on konkreetne omanik. Tahaksin väga loota, et selline üliemotsionaalne arutelu metsade olemuse, metsade majandamise ja eraomaniku rolli üle liigub ratsionaalsemasse rööpasse,” sõnab Mälberg. „Aga rahustuseks ütlen, et enne valimisi ei juhtu küll midagi. Põhimõttelisi otsuseid ei saa nii kiiresti langetada ja mida lähemale valimistele, seda vähem üldse otsuseid tehakse.”
Mets pole vaid teenimiseks
Andres Metsoja ütleb, et teda üllatab, et metsa kirjeldatakse suuresti teenimisvõimalusena. „Metsa omamine eeldab ka kulutusi, mitte ainult tulu. Selleks, et raiuda, tuleb metsa istutada, võsasaega hooldada, teha valgustusraiet, hooldada teid ja kraave. Arvan, et suur võlu seisneb ka selles, kui sinu metsas asub mõni kaitsealune liik või sellest on kujunemas elupaik ohustatud faunale,” räägib ta.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle sõnad raiemahu võimalikust vähendamisest ongi erametsnikud ärevaks teinud, ütleb, et tänapäevane metsanduspoliitika ei saa lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahust.
„Nõmme rajajal Nikolai von Glehnil oli juba üle saja aasta tagasi selge arusaam: kui võtad vana puu maha, pead noore asemele istutama,” nimetab Vakra. „Riigimetsas istutatakse sel aastal 21 miljonit uut puud. Erametsades, kus raiumine on poolteist kuni kaks korda suurem, istutatakse aastas juurde kuni kümme miljonit puutaime.” Samas nendib Vakra, et metsapuuistikuid Eestis lihtsalt ei jätku ja riik võiks siin appi tulla.
Rääkides sellest, mida riik on metsaomanike heaks teinud, toob Vakra välja, et mullu täiendati metsaseadust nii, et riikliku metsatoetuse saajana eelistatakse väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. „Kahjuks on müügiotsuse tegijaid ikkagi liiga palju,” nendib ta. „Kindlasti väärib muutmist ka maksusüsteem. Kui praegu on tagastatud maa müümine koos metsaga maksuvaba, siis metsa majandamisel kehtib tavapärane maksumäär. Mõistlik oleks väikeste erametsaomanike puhul see muuta. Olulise lahendusena näeme tulevikus, et pakume riiklikult toetust ja tuge metsaomanikele, kelle metsamaad on valdavalt majandamisest väljas ja pakuvad ökosüsteemi teenuseid.
