Professor kutsub üles erametsi rohkem uuendama
15.12.2017
Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees, Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus kommenteeris Äripäeva Põllu- ja Metsamajanduse erilehes, et kuigi osa raiesmikke tulebki jätta looduslikule uuenemisele ja metsataimede istutamine pole eesmärk omaette, siis erametsade puhul pole metsakultuuride osakaal lageraielankidest veel kaugeltki optimumi saavutanud.
Istutamine tõstab metsa väärtust
“Kui tahame tulevikus korralikku kuuse-ja männimetsa saada, mis ehituspalki ja saematerjali annaks, tuleb märksa enam okaspuu metsakultuure rajada,” ütles professor. “Ka siis, kui inimene metsakultuuri rajab, lisandub sinna vähem või rohkem mitme puuliigi eksemplare – tegemist on meil valdavalt poollooduslike metsadega,” selgitas Tullus.
“Erametsades kultiveeritakse enim kuuske, RMK on asunud järjest rohkem mändi kultiveerima, mis on meie muutuvates kliimatingimustes vastupidavam. Üldine ennustus on, et Eesti kliima läheb niiskemaks, aga mänd peab paremini vastu nii liigniiskusele kui ka põuale ja tormituultele. Mänd on pika elueaga puuliik ja sobib hästi, kui tahame ka teise raieringi tugevaid puid jätta. Meie viljakatel metsamuldadel kasvab hästi ka arukask,” rääkis professor.
Metsa istutatakse rohkem
Istutusmaterjali nappus on üheks põhjuseks, miks uut metsa piisavalt kasvama pole pandud. Tulluse arvates ei taha erataimlate omanikud liigset riski võtta, kuna ei saa kindlad olla, kas toodang ka tarbija leiab. Puutaime kasvatamine on pikk protsess, männitaime kasvatatakse 1-2 aastat, kuuske 2-3 aastat.
“Õnneks erametsa lageraielankide teadlik metsastamine kasvab. Mets ei saa otsa, kõik raiesmikud uuenevad, iseasi, kas kasvava metsa kvaliteet omanikku rahuldab. Pigem on meie ühiskonnas probleem selles, et noort puud ei armastata, öeldakse, et see on võsa ning unustatakse, et ka 100aastane puu oli kunagi väike,” tõdes Tullus.
Loe metsa uuendamise kohta SIIT. Metsa uuendamise toetuse kohta leiab lisainfot SIIT.
