Professor: uue metsaseadusega kaasnev paanika on valdkonnaga seotud inimestele mõistetamatu

Põllumajandus.ee vahendab eelmisel nädala Äripäeva lisalehes Metsamajandus ilmunud Eesti Maaülikooli professori Henn Korjuse arvamuslugu Eesti metsade kasutamise ja kaitse kohta. Korjus toob välja, et Nõukogude aja lõpus oli Eesti metsade kogutagavara 260 miljonit tihumeetrit, kuid tänaseks on meil metsades juba 483 miljonit tihumeetrit puitu. Metsaseaduses kavandatud muudatused on tingitud eelkõige metsa enda seisundist, mitte metsaomanike või metsatöösturite huvist.

Viimase paari kuu jooksul on rohkelt avalikku tähelepanu saanud uus kavandatav metsaseadus, mis on tekitanud diskussiooni Eesti metsade majandamise üle ning toonud looduskaitsjad tänavatele. Uue metsaseadusega kaasnev paanika on valdkonnaga seotud inimestele küllaltki ootamatu ning isegi mõistetamatu, sest Eesti metsade pindala on viimase sajandi jooksul peaaegu kahekordistunud ning ohtu Eesti metsa väljasuremisele tegelikkuses ei ole.

Tänaseni on metsade majandamisel lähtutud 1997. aastal vastu võetud metsanduspoliitikast.  Sellest ajast saadik on suurendatud järjekindlalt nii rangelt kaitstavate metsade osakaalu kui jälgitud pingsalt metsade olukorda ning seal toimuvat. Uus metsaseadus jätkab seni aetud metsanduspoliitikat, kuid sisse on toodud mõned muudatused, mis on ajendatud eelkõige metsa enda seisundist, mitte metsaomanike või metsatöösturite huvist nagu seni väidetud. Näiteks kuusikute raievanuse langetamine, üldise metsa raiemahu suurendamine ning turbe- ja valikraiele seatud piirangute leevendamine on ajendatud just Eesti metsa olukorrast ning tulevikuväljavaadetest.

Loe täismahus artiklit Põllumajandus.ee lehelt.

0Shares