Rafineerimistehase eestvedajad: meil ei ole trumpkaarti taskus

est-for invest, rafineerimistehas, tselluloositehas

Eesti Ekspress usutles Tartumaale planeeritava puidurafineerimistehase eestvedajaid. Aadu Polli ja Margus Kohava rääkisid inimeste hirmudest, reostamisest, kommunikatsioonivigadest ja projekti vastastest.

Polli ja Kohava sõnul on sellisest tehasest  juba 20 aastat unistatud. Tehast on vaja, sest metsatööstuse mõistes on Eesti banaanivabariik, kes ekspordib toorainet. Metsamehed räägivad, et skandinaavlased tahavad praegust olukorda säilitada, et see banaanivabariik oleks neile toorainesahver. Et kui on toorainet vaja, siis teevad ukse lahti ja võtavad ja kui ei ole vaja, siis panevad ukse kinni.

Palju usaldamatust

Mehed on üllatunud, kui irratsionaalsed on kõik ühiskonna kihid – otsuseid tehakse ja seisukohad kujundatakse emotsiooni baasilt. Ei küsita, ei hangita infot ega uurita. Samuti üllatab neid, kui palju on usaldamatust. “Ükskõik millise institutsiooni ükskõik millises väites kaheldakse,” ütleb Kohava.

Polli mõistab, et inimestel on hirmud ja nendega tuleb tegeleda, anda vastuseid. Tehase planeerimisprotsessis ongi üritatud vältida neid vigu, mida tehti näiteks avalikustamise osas Rail Balticuga. Aga nenditakse, et alati saab asju paremini teha.

Polli ütleb, et on tehtud taktikalisi vigu. “See, et me läksime valitsuse juurde oma 16 sooviga, aga hommikul neid enne ajakirjanikele ei saatnud, tekitas inimestele võimaluse öelda, et me tegime midagi salaja. Sellist viga me enam ei tee. Iga dokumendi, mille esitame, paneme enne koduleheküljele,” selgitab ta.

Kõige totakamaks väiteks, millega peab rinda pistma, peab Aadu Polli juttu, et Eesti metsades domineerivad lageraielangid. Ta tsiteerib Fred Jüssi lauset: selleks, et näha midagi uut looduses, tuleb käia mööda samu radu. “Võtke üks lageraielank ja käige kümme aastat järjest. Umbes kolmandal-neljandal aastal see lank ei ole enam lage. Meie kliimavöötmes, kui maad mitte puutuda, siis see metsastub,” räägib Polli.

Omapärased hirmud

Teda üllatavad ka inimeste omapärased hirmud.”Ühel avalikul arutelul küsiti, et mis siis, kui juhtub Tšernobõli-laadne õnnetus või kui keegi saadab raketi,” räägib ta üllatavatest kartustest. Sõjaga tehase eestvedajad oma äriplaanis tõesti ei arvesta.

Küsimusele, mis on need asjad, mida tehase planeerijad täna välja ei ütle, ütlevad nad, et neill ei ole trumpkaarti taskus. “Oleme ise selle otsuse ohvrid, et teeme kõike täiesti avalikult. Kuna riigi eriplaneeringuprotsess on veninud ja akadeemiline nõukogu pole seetõttu tööle hakanud, siis meie täiesti aus vastus on, et ei ole uut infot. Iga dokumendi, mis toodame, saadame hommikul pressile ja siis viime sinna, kuhu peab viima.”

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressist.

0Shares