Rail Baltic võib taas käima tõmmata maadevahetuse

eramets, raudtee

Ärileht kirjutab, et megaprojekt Rail Baltic võib taas käima tõmmata maadevahetuse. Maade ostmine ja võõrandamine Rail Balticu rajamiseks ootab seaduse vastuvõtmise taga.

Rail Balticu ehitamiseks tuleb Eestis võõrandada ligi 650 erakätes või kohalike omavalitsuste valduses olevat maaüksust. Kui Lätis ja Leedus on Rail Balticu jaoks maade võõrandamisel maaomanikel sõnaõigust vähe, siis Eestis püüab riik maaomanikega suhelda, pakkuda neile alternatiive ja hüvitisi. Kui see siiski ei toimi, kasutatakse sundvõõrandamist.

Senine sundvõõrandamise seadus ei reguleerinud kokkuleppemenetlusi, ometi näitab suurte taristuprojektide praktika, et kokkulepe sõlmitakse ligi 99% juhtudel. Niisiis otsustati just seda osa lihtsamaks ja konkreetsemaks teha. Näiteks kui varem võis maad hinnata maksimaalselt kolm korda – kui teine pool leidis, et turuhind aina kerkib ja kerkib –, siis uue seaduse järgi hinnatakse maad üks kord ja see hind pannakse lukku.

Olukord lihtsustub

Nii on edaspidi lihtsam omandada maid maanteede, kaitseobjektide, raudteede, aga ka näiteks palju kõneainet pakkunud idapiiri väljaehituse jaoks. „Eemärk on vältida sunni rakendamist ja saavutada paremini kokkulepe,” ütles maa-ameti õigusosakonna juhataja Triinu Rennu.

Oluliselt muutub ka tasu määramise kord. Kui seni hinnati krundi turuväärtust, siis uueks kontseptsiooniks on hüvitusväärtus, milles kajastuvad ka varalised kahjud ja saamata jääv tulu. Seejuures võib hüvitusväärtus paljudel juhtudel võrduda siiski turuväärtusega.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal toob näite, kus uuest süsteemist kindlasti kasu on – kui jutt käib hoonest, mis tuleb lammutada. „Selle turuväärtus ei pruugi olla suur. Nüüd aga peaks hüvitis katma selle asendamise ehk uuesti ehitamise kulud,” selgitas Krinal.

Maa-amet on käinud Pärnumaal ja mõnes Raplamaa vallas ning seal on suur huvi olnud just maadevahetuse – nii metsa- kui ka põllumaa – vastu. Sõltuvad ju PRIA toetused pindalast. Metsaomanikud ei soovi väärt ressursist loobuda. Maid võivad vahetada nii maaomanikud omavahel kui ka maaomanik ja riik. Viimane toimub juhul, kui riigil on kõnealusel alal midagi vastu pakkuda.

Loe edasi Ärilehest.

0Shares