Rene Tammist: põlevkivisektori game over

07.12.2015

DELFI: Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist kirjutab, kuidas Pariisi kliimakonverentsil osaledes lähevad tegelikult Eesti sõnad ja teod lahku – peaminister räägib, kuidas me progressiivse riigina “musta energeetikaga” lõpparvet teeme, samal ajal kiidab valitsus heaks arengukava, mis laseb põlevkivil vanaviisi keskkonda saastada.

Ajal kui kogu maailm ootab hinge kinni pidades Pariisi kliimakokkulepet, jätkuvad meil kodus asjad vanaviisi. Valmistatakse ette energia- ja kliimapoliitika pikaajalisi kavasid, mille keskmes on endiselt põlevkivi. Rahvale aga räägitakse muinasjuttu, kuidas põlevkivisektor mitmekordselt oma keskkonnajalajälge vähendab ning välismaal kinnitatakse Eesti kuulumist progressiivsete riikide perre, kes musta energeetikaga lõpparve teevad.

Läbiva joonena vaatab arengukavadest vastu tõdemus, et meie riiki väga ei huvita, mida ülejäänud maailm kliimapoliitikast või energeetikast arvab. Neljapäeval sai koalitsioonierakondade poolt heakskiidu põlevkivi kaevandamise arengukava. Ette valmistamisel on rida teisi põlevkivisektorit, kliima ja energiapoliitikat puudutavaid kavasid ja regulatsioone. Läbiva joonena vaatab neist vastu tõdemus, et meie riiki väga ei huvita, mida ülejäänud maailm kliimapoliitikast või energeetikast arvab, meie laseme edasi vanaviisi.

Eesti Energia võib eeliseid küsida, imelik on, et riik neid ka annab

Põlevkivi arengukavas on kaevandamise aastapiir endiselt 20 miljonit tonni aastas ning loodud on võimalused selle piirangu kaotamiseks. Konkurentsiameti ettepanekud kehtestada ka põlevkivisektoris enampakkumise reeglid, lükati lauasahtlisse. Arusaamatuks jääb küsimus, miks müüb riik põlevkivi teistel alustel kui metsa, maad või kinnisvara. Seda olukorras kus põlevkiviõli valdavalt eksporditakse ja ka elektriturg on juba paar aastat avatud olnud. Ma ei imesta seejuures, et Eesti Energia äriettevõttena selliseid eeliseid küsib, ent kummastav on, et riik neid ka pakub. Meie kõigi raha eest.

Viimastel aastatel on oluline osa põlevkivisektori tähelepanust keskendunud põlevkiviõli tootmise arendamisele. Ametnikud ja poliitikud on sõnavarasse lisanud „väärindamise”, „efektiivistamise”, vastavalt sektori muutuvatele plaanidele ka diisli või bensiini tootmise. Sealjuures on ka räägitud olulisest keskkonnajalajälje vähendamisest.

Keskkonnajalajälje osas on olukord lausa kummaline. Nimelt andis ka peaminister sel nädalal intervjuu, milles toonitas, et põlevkivisektor on ju astunud suuri samme selles suunas, et igast kilost põlevkivist toota õli, mille keskkonnajalajälg on ca kolm korda väiksem põlevkivi otsepõletamisest.

Põlevkivi otsepõletusel ja põlevkiviõli tootmisel on CO2 heide samas suurusjärgus, mitte kolm korda väiksem nagu väitis peaminister.
TTÜ vanemteaduri Dr Alar Konisti aruandest „Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimaluste uuring” on ära toodud süsihappegaasi heitmed põlevkivienergeetikas: „CO₂ heitmeid ühe tonni põlevkivi ärakasutamisel tekib otsepõletusel 0,87 tonni, CFBCtehnoloogia rakendamisel 0,83 tonni, õli ja gaasi põletamisel aga 0,78 tonni ehk 6,6% vähem.” Seega saab järeldada, et põlevkivi otsepõletusel ja põlevkiviõli tootmisel ja tarbimisel CO2 heide on samas suurusjärgus, mitte kolm korda väiksem nagu väitis peaminister.

Pariisis allkirjastatav kliimakokkulepe tähendab sisuliselt uutele tehnoloogiatele üleminemist, mis ei toituks fossiilkütustest, vaid taastuvast energiast. Eestil tuleks sellest võimalusest kinni haarata, mitte aga otsida kõrvalteid põlevkivienergeetika kunstlikult elus hoidmiseks.

Kliimakonverentsil kogunevate riikide kavades on kesksel kohal taastuvenergia jõuline arendamine, seda iseäranis juhtivate tööstusriikide nagu USA, Saksamaa, Jaapan ning üleminekuriikide nagu Hiina ja India poolt. Riiklike tegevuskavade põhjal ennustatakse taastuvenergiale hüppelist kasvu.

Vajame eesmärki taastuvenergiale üleminekuks

Taastuvenergialahendused on muutunud üha kättesaadavamaks, olles paljudes riikides juba odavamaiks energiatootmise viisiks ning suurriikide panustamine taastuvenergiale teeb selle rakendamise veelgi soodsamaks. Puhastesse energiatehnoloogiatesse investeeritakse järgmise 15 aasta jooksul Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 13,5 triljonit dollarit. See on tohutult kiiresti kasvav turg ja Eestil tuleks sellest võimalusest kinni haarata.

Selleks on Eestis tarvis selget eesmärki üleminekuks taastuvenergiale. Eesmärki, mis annaks signaali nii ühiskonnale kui ka ettevõtjatele, et riigil on tõsi taga. Vaja on ka selgeid ja jõulisi meetmeid taastuvenergia arendamiseks ning stabiilset investeerimiskeskkonda. Vajalik on ka riigi ning ettevõtjate partnerlus ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vasttärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse käima tõmbamisele. Vähe on teada fakt, et Eestis käib vilgas roheliste tehnoloogiate arendus, arendatakse ja toodetakse edukalt tuulikuid, päikesepaneele, invertereid, targa maja seadmeid, tarkvaralahendusi jpt.

Eesti transpordisektoris oleme taastuvenergia kasutamisele poolest Euroopa Liidus üldse viimasel kohal. Hetkel meetmed taastuvenergia arendamiseks peale 2020. aastat riigil üldse puuduvad ja ka täna on sektor sisuliselt seisakus, sealhulgas on Eesti transpordisektoris taastuvenergia kasutamisele poolest Euroopa Liidus üldse viimasel kohal. Ebamugavat tõde põlevkivisektorile, et 80-90% fossiilenergia reservidest ei saa kasutusele võtta ning jaamu tuleb sulgema hakata, otsustajad aga välja öelda ei suuda.

Käesoleval nädalal oli Saksamaa energiahiiu RWE tegevjuht sunnitud tõdema, et taastuvenergia arengute ignoreerimine oli viga, sest energiahiid on pidanud alla hindama olulise osa oma fossiiljaamade-kesksest varast, ning börsil on ettevõtete väärtus vähenenud 80%. Nüüd aga panustatakse taastuvenergiale.