Rootsis toodetakse pajust elektrit ja soojust

20.02.2012

Rootsis võetakse energiapaju kasvatamist ja kasutamist tõsiselt, kuigi pajutootmine pole iseenesest mingi kullaauk. Lõikus õnnestub üllatavalt hästi soometüüpi talveoludes. Miskipärast siiski ei ole paju kasvatamine Rootsis viimase kümnendi jooksul tõusnud. Tõuge kasvuks on olemas, kuna nõudlus bioenergia järele tõuseb jätkuvalt – plaanitakse ju näiteks Stockholmigi suurt bioenergiajaama.
Enköpingi linna omanduses oleva Ena Energi Ab tegevdirektor Urban Eklund esitles meile ettevõtte kütuse hankimist ning funktsioneerimist. Eklund rääkis, et jaama elektrivõimsus on 23 ja soojusvõimsus 55 megawatti. Iga-aastaselt toodetakse elektrit 100 ja soojust 250 gigawatt-tundi.
Kütuseks kasutatakse 100 %-liselt puitu. Sellest metsahake moodustab 50, koor 20, saepuru 15 ja pajuhake 15%. Paju on eelnevalt sisse ostetud AgroEnergi vahendusel, ent nüüd on alustatud lepingute sõlmimist otse kohalike pajukasvatajatega. Tehases makstakse pajuhakkest 18-20 eurot megawatt-tunnist.
Camilla Ahlund selgitas energiajaama põhimõtteid ringkäigu jooksul. Erinevad kütusekomponendid segatakse kokku, valades need esmalt oma segamistaskutesse, milledest üksteisega ühendatud konveierite abil transporditakse kütusesegud vahelattu. Vahelattu mahub kolme päeva kütusetarve. Puhtalt pajuhakke kasutamine küttematterjalina ei ole mõistlik, kuna see sisaldab kahjulikke aineid, nagu kloori ja niiskust. Pajuhakke niiskus on ca 50%.
Märja koore jaoks on ehitatud jaama soojust ära kasutav kuivati, mis pole veel täies mahus kasutusele võetud. Katel on taani päritolu BWE-katel, mis on töötanud hästi. Hoolimata kõrgest temperatuurist ja aurust ei ole korrosiooni täheldatud, kuna toote valmistusel on arvesse võetud õlgede põletamise jaoks vajalikud tingimused. Energiajaama juurde kuulub ka kõrge sooja vee koguja, mille abil on võimalik tasandada kaugküttevõrgus hommikuti ja õhtuti esinevat ülekoormust.

Toitaineid reoveest ja tuhast
Enköpingi linna reoveed puhastatakse traditsioonilises reoveepuhastusjaamas. Seal kogutakse toitainerikas vesi peale puhastusprotsesse spetsiaalsetesse hoidlatesse, kust see hiljem jälle kasutust leiab lähedalasuvate pajupõldude vihmutamise näol. Nii saab paju vajamineva vee ning toitained. Üksiküritajast põllumehel on selle jaoks 80 hektarit energiapaju.
Hektarisaagid on olnud üsna head, ca 8 kuivtonni aastas, kui keskmiselt Rootsis on paju hektarisaak ca 5 kuivtonni aastas. Vesi kandub kraavide süsteemi kaudu piki jõge Mälaren järve. Niimoodi on selles tunduvalt vähem toitaineid kui puhastusjaamast otse tulevast veest.
Lisaks on territooriumil 1 200 hektarit pajuistandusi, mille väetamiseks kasutatakse energiajaama põhjatuhka ja puhastusjaama komposti. Puhastusjaamast aetakse kompost põldudel olevatesse mahutitesse, kus see aastaga saavutab sellise valmidusastme, et see laiali laotada. Tuhk segatakse kompostiga laotamise protseduuri ajal.
Laotust on seega võimalik teostada ca 10-le protsendile pindalast aastas. Kompost-tuha väetise lämmastikusisaldus on liiga madal tagamaks paju piisavalt jõulist kasvu, ent seda saab kompenseerida lisades lämmastikku näiteks salpeetri näol. Muid toitaineid saadakse piisavalt.

Paju koristamine harvesteriga
Ena Energi on võtnud rendile põllud 20 km kauguses enegiajaamast. Seal oli parajasti käimas neljanda aasta pajuvõsa koristus Claas harvesteriga. Harvester hakkis puitu kõrval sõitva traktori haagisel olevasse konteinerisse, mille täitudes sõideti see lähedalasuva talu hoovile. Sealt juba korjasid rekkad konteinerid peale. Ühte rekkasse mahtus 3 konteinerit.
Kui traktor käis konteinerit vahetamas, korjas harvester samal ajal paju tagaasetsevasse kõrgkallutusega konteinerisse. See tühjendati hiljem traktori konteinerisse. Töö jättis efektiivse mulje, kuna ei tekkinud traktori konteineri tühjendamisest tingitud pause. Korjamisefektiivus on normaaltingimustes 1-2 hektarit tunnis.
Lund oli 30-40 sentimeetrit, mis on erakordselt palju. Seetõttu esines korjamisel väikesi takistusi: mingil määral sattus lund hakke sisse, sest võsa lõigati 10-15 sentimeetri kõrguselt maapinnast. Energiajaama inimeste sõnul tõstab see asjaolu hakke niiskusastet 5 % võrra. Võsa lõikus lume alt õnnestus tegelikult üllatavalt hästi, kuid tegemist oli ka kerge tuhklumega. Teiseks probleemiks oli masinate liikumisraskused kallete peal, mida põhjustas paks lumi.
Teisalt ei olnud kõikides märgades kohtades maapind piisavalt külmunud, mis tekitas ka liikumisprobleeme. Kokkuvõttes sujus töö aga hästi. Saagiks hinnati kuni 20 kuivtonni hektarilt, mis teeb aasta peale 5 tonni hektarilt. Tegemist oli alles esimese saagiga ning teisest saagist oodatakse juba enamat.

Eriseadmeid paju kasvatamiseks
Salix Maskiner AB on väikefirma Hedemoras, kes arendab ja toodab paju kasvatamiseks vajaminevaid seadmeid. Seeriatoodangu hulka kuulub näiteks pajude istutusmasin. Sellega võidakse istutada 2-3 rida korraga ja ca 0,5 hektarit tunnis. 2-3 meetrised pajuoksad ja võrad söödetakse masinasse käsitsi. Masin katkub okstest 10-20 sentimeetri pikkused tükid, vastavalt masina seadistusele, ning matab need tükid maa sisse. Lisaks paju istutusele kasutatakse antud seadet ka papli istutamiseks.
Eksportturgudeks on muu hulgas Saksamaa, Holland, Poola ja USA. Äri seisukohalt halb tegur on see, et kui energiapuu istandus on kord juba loodud, siis järgmine istutus tuleb alles 20-30 aasta möödudes. Seepärast ei ole istutusmasinate müügimaht eriti suur.
Ettevõte valmistab ka traktori taha kinnitatavaid hakkureid. Seeriatoodangus olev Bender sobib oma võimsuse poolest keskmise suurusega traktoritele. Meile esitleti prototüübi staadiumis olevat hakkurit, mis ühilduks 200-300 hobujõuliste suurtraktoritega.
Firma toodangu hulgas olevad hakkurid teeb eriliseks asjaolu, et puistu lõikus toimub 2 meetri laiuse kett-teraga. Kett on sama, mida kasutatakse harvesteride lõikepeades. Claasi harvesterides kasutatakse näitena pöördterasid paju koristusel. Kett-tera eelistena toodi välja toimivus mitmesuguste reavahedega ja parem vastupidavus kivide suhtes. Puidu hakkimine toimub trummelhakkuriga. Korjamismasina eelis on see, et ta ei „söö“ lund, kuna hakkur asetseb suhteliselt kõrgel. Masinat on juba ka praktikas põldudel katsetatud ning peatselt saab see ka seeriatoodangu valmiduse.

Kimpudesse korjates on hake kuivem
Siirdusime teisele poole kirikuküla, ühe üksiküritajast põllumehe maadele. Põllumehel on 40 hektarit paju, millest 30 hektarit on võimalik vihmutada kohaliku reoveepuhastusjaama poolt töödeldud veega. Vanim istandus on kaheksakümnendatest ning siimaani hea kasv jätkub. Hektari saagid on väga head, kasvataja sõnul üle 10 kuivtonni aastas.
Sealgi on kasutusel Salix Maskineri poolt valmistatud traktori külge kinnitatav korjamismasin, mis korjab pajud kimpudesse. Kimbud lükatakse hunnikutesse kokku, kus need suve jooksul kuivavad. Kuivanud biomass hakitakse tavalise hakkuriga vastavalt vajadusele. Selle süsteemi abil on siis võimalik energiapaju ladustada, mis ei ole võimalik, kui hakkimine tehakse otse võsa lõigates. Näiteks Ena Energi soovib pikendada paju kasutusaega, ning seda saavutataksegi ladustamise ajal tekkinud puu kuivamise läbi.
Eelpoolnimetatud pajukasvataja korjab kimbutusseadmega umbes pool miljonit keppi aastas. Otse kütteks minev hake korjati  töövõtja poolt Salix Maskineri valmistatud niitva hakkuriga, kuid seda me ei saanud näha, kuna korjamises oli paus.
Suomen Energiapaju Oy organiseeris veebruaris õppereisi Rootsi, mille eesmärk oli tutvuda energiapaju kasvatusvõimalustega ning kasvatusega seonduvate seadmetega. Õppereisist võttis osa 21 inimest Soome ettevõtetest, farmidest ning uurimis- ja arenduskeskustest.

Artikli autorid Timo Lötjönen ja Matti Piispa
Tõlkinud Oliver Sõgel

Foto Mikk Link