Soome100 – muljeid Soome metsandusest
06.12.2017
Meie põhjanaabrid soomlased tähistavad täna 100. iseseisvuspäeva. Metsade ja järvede maa Soome on eestlastele mitmetes teemades eeskujuks olnud. Erametsanduse seisukohalt väärib imetlemist sealne metsaomanike tihe koostöö ning tugev metsaühistute võrgustik.
Märtsis osalesime koos 9 metsaühistu esindajaga Soomes Erasmus+ projekti EFO raames toimunud õppereisil. 100. sünnipäeva puhul meenutame meie metsameeste muljeid seal nähtust.
Programm oli tihe ning hõlmas erinevaid teemasid metsandusharidusest metsa- ja puidutööstuseni. Saadud muljeid jagavad Erki Vinni Põlvamaa Metsaühistust, Raigo Rõõmussar ja Pille-Riin Ressar Ühinenud Metsaomanikest, Meelis Matkamäe Rakvere Metsaühistust, Mikk Värimäe Virumaa Metsaühistust, Mikk Link Läänemaa Metsaühistust, Rando Roosik Valgamaa Metsaühistust, Uno Jääger Pärnumaa Metsaomanike Seltsist ja konsulent Ray Raiesmaa.
Mis õppereisil nähtust enim muljet avaldas või meelde jäi?
Mikk Link: Kõige enam oli minu jaoks väärtuslik kohtumine kohalike metsaühistute esindajatega. Samuti avaldasid muljet Metsä gruppi investeeringud sae- ja paberitööstustesse.
Raigo Rõõmussar: Enim muljet avaldas Soome metsanduse kõrge tase. Metsad on korralikult hooldatud ja majandatud. Samuti on hästi välja ehitatud infrastruktuur selle tarbeks. Metsanduslik teadustöö on hästi rahastatud ning seetõttu ka väga kõrgel tasemel. Mainimata ei saa jätta ka metsatööstuse arengut, mis kindlasti loob parema majandusliku tulemi metsamajandajatele.
Ray Raiesmaa: Õppereisil avaldas enim muljet soomlaste atmosfääri ja boreaalsete metsade suhte uuringud nende SMEAR uurimisjaamas. Terve hektari jagu ilusat männimetsa oli juhtmeid, anumaid, tellinguid ja muud uurimiseks vajalikku kola täis veetud. Kõige krooniks oli püsti pandud 128 meetrine mast. Kõike seda teadusaparatuuri juhiti väikesest metsamajakesest.
Mikk Värimäe: Muljetavaldav oli Hyytiälä Forestry Field Station, kus saime lähemalt tutvuda kuidas tegeletakse metsade, soode ja kliimamuutuste uuringutega. Sellist välilaborit, kus erinevad andurid andmete saamiseks olid puudel ja maapinnas, õnnestus mul näha esmakordselt. Põnev oli ka Metsä Groupi peagi valmiv Äänekoski puitmassitehas, mille suurusest ja mahtudest on palju räägitud.
Erki Vinni: Küpsem ühiskond. Omandit hinnatakse ja metsaomanikud hindavad oma vara kui tootmisvahendit väga kõrgelt. Kinnistuid pärandatakse edasi põlvest põlve ja ollakse uhke selle üle. Metsaomanikud majandavad oma metsa ja samuti uuendavad seda, et tagada veel paremate omadustega uus metsa põlvkond.
Metsandussektorit peetakse väga oluliseks valdkonnaks kogu riigis. Selles nähakse võimalust ja riiklikku rikkust. Rääkides metsandusega mitteseotud soomlasega, kes uhkusega tõdes, et ka tema kodulinnas laiendatakse tselluloositehast. Rõõmustamise põhjusena tõi välja, et see suurendab inimeste sissetulekut, tööhõivet ja sellest tulenevalt ka elukeskkond paraneb.
Meelis Matkamäe: Soome metsad on hästi majandatud. Teede ääres kasvas peamiselt noorem või keskealine mets, mis tähendab, et kunagi olid ka nende maanteede ääres lageraie langid, mis meil praegu palju kriitikat saavad. Eriti paistis silma, et erametsad on kõik hooldatud ja korras. Tundub, et Soome metsamajandamise süsteem on aja jooksul hästi paika saanud ja toimib. Kui varem oli Soome uhkuseks Nokia ja kõrgtehnoloogia, siis nüüd on jälle au sees metsandus. Suured investeeringud metsandusse ja metsatööstusesse annavad tulemusi.
Uno Jääger: Kohalike metsaomanike poolt moodustatud väikeettevõtted Hyytiälä ja Tarvaala hakkekatlamajade majandamiseks, nendepoolsed lahendused riskide maandamiseks katlamaja koormuse olulisel muutumisel, samuti aga ka lahendused ilmastikuolude või kasutada olevate väheste seadmete riketest tingitud hädaolukordadeks kütuste varumisel katlamajja
Erametsaomanike töökorraldus oma metsade majandamisel. Kuna enamik metsaomanikke on ka põllumehed koos vajaliku tehnikaga, teostatakse mitmeid metsatöid ise.
Rando Roosik: Kõige enam jäid silma aktiivselt majandatud metsamassiivid, hooldusraied on enamus metsades õigeaegselt tehtud, et saada tulevikus maksimaalselt omanikutulu. Riik ja samuti eraettevõtjad investeerivad palju metsatööstusesse – kerkivad suured puidutöötlemise tehased, koostootmisjaamad, sealjuures ei ole kohalik kogukond nende rajamise vastu, vaid ollakse arusaamisel, et neid samme on vaja, et majandust elavdada. Üksmeelt on palju
Mida võiks ka Eesti metsanduses rakendada?
Mikk Link: Eestis võiks Erametsakeskus muutuda tõeliseks kompetentsikeskuseks – sarnaselt Metsäkeskuse ja Tapioga Soomes. Erametsakeskus võiks tegeleda ka metsainventeerimisandmete kogumisega sarnaselt Soomega. Kavade tegemisega tegelevad metsaühistud ja eraettevõtjad.
Samuti peaks Eestis keegi tegelema praktiliste metsamajandusvõtete rakendusuuringutega ning töötama välja juhendmaterjale ning koolitusi nii metsaomanikele kui ka professionaalidele.
Raigo Rõõmussar: Metsa uuendamine kindlasti, sest seal looduslikule uuenemisele jätmist väga ei olnud näha. Harvendusraiete korrektsus ja õigel ajal tegemine. Hakkpuidu kasutamise intensiivsus erinevates väikestes soojusjaamades.
Ray Raiesmaa: Hea on tõdeda, et otseselt midagi soomlastelt enam üle võtta pole. Aastaid oleme kadedusega vaadanud Soome metsaomanike ühistegevust, kuid täna on meie ühistulise süsteemi pakutavad teenused minu arvates samal heal tasemel, kui mitte paremad. Kahju muidugi, et nii vähesed eestlased ühistegevusest osa tahavad saada.
Soomlaste tarka ja mõistvat suhtumist oma metsaomandisse ning rahvuslikku rikkusesse ja uhkustunnet me siin rakendada ei saa. Kuigi tahaks! Metsaomanik ja ühiskond eelkõige peab ise aru saama metsa väärtusest (ja ma mõtlen mitte ainult majanduslikust aspektist vaid ka loodusväärtustest). Soome puidutööstus teeb ühest küljest pingutusi ja investeeringuid, et puidu kasutamist suurendada ning metsaomanikud ja teadlased teevad pingutusi puidu kasvu dünaamika uurimiseks, et ikka efektiivsemalt puitu juurde kasvatada. Teisest küljest ei ole unustatud ka metsa elurikkust ning emotsionaalseid ja sotsiaalseid väärtuseid – uuritakse ka seda ja pakutakse lahendusi. Kõik käib käsikäes. Eestis kipub ikka ühiskonna emotsioon teadust, looduskaitset ja tööstust juhtima.
Pille-Riin Ressar: Rohkem uurimistöid ülikoolides ja erinevate metsandusalaste uurimisjaamade väljatöötamine. Et Eestil oleks erinevatele raieviisidele teaduslik põhjendus. Laiapõhjalisemat metsandusalast haridust.
Mikk Värimäe: Minu jaoks on suur küsimus kuidas Eesti metsaomanikud oleksid teadlikumad ja hoolivamad oma metsa suhtes. Ja kuidas jõuda selleni, et esmasel valikul eelistaksid ja usaldaksid metsaomanikud ühistuid, nagu seda teevad Soome metsaomanikud. Aga eks see võtabki aega, sest võrreldes Eestiga on Soomes toimunud süsteemne metsa majandamine juba pikki aastaid. Arenguruumi veel on…
Erki Vinni: Loodusliku mitmekesisuse tagamiseks jäetakse lankidele kõrgema väärtusega puistuosasid – säilikpuude saarekesi/vääriselupaikasid, mille säilitamise eest on ette nähtud ka riiklikud toetused. Sarnane lähenemine oleks kompromissiks praegusel hetkel Eestis väljakujunenud vastasseisule majandusmetsades.
Meelis Matkamäe: Soome puhul võime eeskuju võtta pea igas metsanduslikus valdkonnas. Näiteks teadustöö, metsade majandamine ja kasvõi väikesed hakkepuidu katlamajad, mis töötavad kogukonna heaks.
Uno Jääger: Lähinaabritest metsaomanike vahetu ühistegevus oma metsade majandamisel, erinevatel metsatöödel.
Rando Roosik: Eesti peaks sarnaselt Soomega panustama biomassi tootmisele. Saeveskite areng on meil olnud jätkusuutlik, tuleks anda ka paberi- ja küttepuidule väärtust juurde, et võimalikult palju raha jääks Eestisse. Hooldusraietele tuleks rohkem rõhku panna, sest õigeaegne vahekasutusraie tagab kvaliteetse metsamaterjali väljatuleku lõppraiel. Üldiselt võiks vähendada piiranguid metsade majandamisel nagu seda on teinud põhjanaabrid.
Kertu Kekk: Ka meie peame pingutama selle nimel, et kõik metsaomanikud oleks metsaotsuseid tehes oma õiguste, kohustuste ja võimalustega kursis ning metsas tehtud või tegemata jäetud tööd oleks läbi mõeldud.
Loe lisaks SIIT.
