Tee äärde ilma loata ladustatud metsamaterjal võib kaasa tuua trahvi

RAPLAMAA SÕNUMID, Maire Kõrver: Siin-seal võib näha tee äärde ladustatud suuri hakkepuidukuhjatisi või palgivirnu, mis va­hel jäävad sinna üsna pikaks ajaks. Nõuetele mittevastava ladus­tamise eest on Rapla maakonnas määratud ka trahve.

Seda, mida tuleks silmas pi­dada ja milliseid nõudeid järgida metsamaterjali ladus­tamisel teede äärde, selgitab maanteeameti Põhja regiooni hooldeosakonna peaspetsialist Margus Magus.

Kui lähedale maantee äärde metsast välja veetud puitu tohib panna ja millised eeskirjad sellist tegevust reguleerivad?

Kõigepealt tuleks leida võimalus ladustada metsa­materjal – palgivirnad ning hakkepuit – riigimaantee ääres teemaa piiridest väljapoole. Teeseaduse järgi on teemaa määratud ikkagi teehoiu korraldamiseks ja ka tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks, näiteks liik­luskorraldusvahendite paigal­damiseks, maanteekraavide hooldamiseks ja talvisel ajal teelt eemaldatud lume paigu­tamiseks.

Tee äärde ladustatava materjali kaugus teest peab minimaalselt vastama “Tee seisundinõuetes” kehtestatud külgnähtavuse väärtusele, kuid üldjuhul peab olema täi­detud tingimus, mis näeb ette minimaalselt vaba ruumi 4 m sõidutee äärest. See tuleneb hooldelepingu lisamaterjalis esitatud nõudest.

Teel ja teekaitsevööndis reguleerib teehoiuvälise töö tegemist teeseaduse § 36 lg 1 p 1, mille järgi tohib metsama­terjali tee äärde ladustada ai­nult teeomaniku nõusolekul.

Millise ulatusega ala lo­takse teekaitsevööndiks? Kas see on kohalike ja rii­gimaanteede ääres erineva ulatusega?

On olemas teekaitsevöönd, mille ulatus on mõlemal pool sõiduraja telge (ja mitme sõi­duraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge) 50 meetrit.

Kohaliku maantee kaitse­vööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõi­duraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit.

Teemaa piirid riigimaantee­de ääres kulgevad ebaühtla­selt, kuna iga katastri juures tuleb määrata kinnistu piirid eraldi.

Kui on vaja metsamaterjali tee äärde ladustada, kui­das tuleks siis korrektselt ja kõiki nõudeid järgides toimida? Kas tuleb esmalt maanteeametilt luba taot­leda?

Metsamaterjali ladustami­seks teeäärsele alale (teemaale ja teekaitsevööndisse) on vaja saada teehooldaja kirjalik nõusolek. Kogu Raplamaal on teehooldajaks, kellelt tuleb see kirjalik nõusolek võtta, praegu AS Teede REV-2. Kuid näiteks Harjumaal väljastab nõusoleku maanteeameti esindus..

Metsamaterjali tee äärde ladustamiseks tuleb esitada taotlus, kus on kirjas laoplat­si asukoht, ladustamise aeg, materjali äraveo aeg, vahelao taastamise tähtaeg ning tööde eest vastutav isik.

Enne loa saamist ei ole lubatud ladustamist teostada. Ladustamise alustamisest tuleb teavitada maanteeameti vastava esinduse ametnikke. Kui ladustamiskoht on tühjaks veetud, esitatakse korrastatud teemaa ülevaatamiseks tee­hooldaja teemeistrile.

Metsamaterjali laadimist oleks soovitav teha riigimaan­tee kõrval kas olemasolevalt või eraldi rajatud mahasõidult.

Teehooldajal ei ole kohus­tust lubada riigimaanteelt laa­dida, kui liiklussagedus antud vahelao vahetus läheduses on üle 500 auto ööpäevas. Laadimistööde ajal riigimaanteel on kohustuslik kasutada ajutist liikluskorraldust, et kaasliiklejad oleksid teadlikud teel seisvast metsaveokist ning saaksid möödasõidu teostada ohutult. Riigimaantee täielik sulgemine laadimistööde või hakkepuidu purustamise ajal on keelatud!

Kuidas toimitakse ebasea­duslikult ladustajatega?

Ebaseaduslikult ladustatud metsamaterjali juhtumite menetlemine kuulub maan­teeameti vastava esinduse kohustuste hulka, kusjuures iga avastatud juhtum lahen­datakse eraldi.

Esmane ülesanne on ladustajatelt võtta selgitus ning neid informeerida, mida nad on oma tegevusega valesti teinud. Ränga või korduva rikkumise korral alustatakse vajadusel menetlust, millele võib järgneda rahatrahv.

Kui suured on trahvid?

Metsamaterjali ladustamine teemaa alale on teehoiuväline tegevus. Loata teehoiuväliste tööde tegemise, sh metsama­terjali paigutamise eest teel ja teekaitsevööndis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (trahviühik on 4 eurot), sama teo eest juriidilist isikut kuni 3200 eurot.

Kuidas inimesed üldiselt toimivad ja kas Rapla maa­konnas on viimasel ajal kellelegi trahve määratud?

Tõepoolest on ka Rapla maa­konnas viimasel ajal siiski esinenud omavolilist tegevust, mille eest on väärteokorras karistatud nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

Kuid Raplamaal on üldiselt need isikud, kes tegelevad pidevalt metsamaterjali veoga, sellega kursis, et on vaja saada teehooldaja nõusolek laoplat­si loomiseks ning teelt laadimise korral panna üles ajutine liikluskorraldus.

Samas isikud, kellel on vähem kokkupuudet metsamaterjali ladustamisega teeäärsetele alale, jätavad tihtipeale oma tegevuse kooskõlastamata ning arvavad, et ainult raieloast piisab. Siinkohal ongi nende rikkumiste avastamise korral meie esmane eesmärk olnud võtta ladustajalt selgitusi ning neid informeerida, mida nad oma tegevusega on valesti teinud, ning tuleb loota, et samad juhtumid enam ei korduks.

0Shares