Tulevikukliima mõjust Eesti metsadele

Eramets, mets, metsaomanik

Täna peab Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin TÜ muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal „Mida toob tulevikukliima meie metsadele?“

Eestlased peavad end metsarahvaks: meie ajalugu, aga ka tänapäev on metsaga tihedalt seotud. Ligikaudu pool Eestimaa pindalast on kaetud metsadega, mets on meie maastike lahutamatu osa. Eesti inimestele meeldib metsas käia: kas marjul-seenel, metsaradadel matkamas, jahil või lihtsalt rahu ja vaikust otsimas, et oma mõtetega üksi olla. Me valutame südant kasvavate raiemahtude pärast, aga samas annab mets paljudele inimestele tööd.

Metsa- ja puidutööstus loovad märkimisväärse osa meie rahvuslikust koguproduktist ja annavad olulise panuse riigi eksporti. See dilemma on kujunenud ühiskonnas tundlikuks teemaks. Kuid hoolimata kiindumusest metsa vastu peame möönma, et mets on taastuv loodusressurss ning puit on oluline tööstuslik ja energeetiline tooraine.

Kuidas reageerivad Eesti metsad kliimamuutustele?

Kuidagi ei saa ülehinnata metsade tähendust ka globaalsel tasandil. Ühelt poolt etendavad metsad biosfääris üliolulist rolli: nad on planeedi kopsudeks, olles ühtlasi keskkonda stabiliseerivaks ning looduslikke ja antropogeenseid muutusi puhverdavaks faktoriks. Teiselt poolt mõjutavad ja ohustavad keskkonnas toimuvad muutused, sealhulgas globaalsed kliimamuutused, tõsiselt just metsaökosüsteeme. Kuidas reageerivad Eesti metsad kliimamuutustele?

Tartu ülikooli professor Arne Sellin räägib inauguratsiooniloengul kliimamuutuste mõjust metsadele ökofüsioloogilisest vaatenurgast. Ta keskendub kliimamuutuste seni vähe uuritud tahule: sademete ja õhuniiskuse suurenemisele suurtel laiuskraadidel. Loeng annab ülevaate metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (FAHM) eksperimendi käigus saadud tulemustest.

Kell 16.15 algavat loengut saab otseülekandena jälgida SIIT.

0Shares