Metsatööstuse hinnainfo

SISUKORD

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Ülevaade 2010. aasta IV kvartali puiduturust
Ülevaade 2010. aasta III kvartali puiduturust
Ülevaade 2010. aasta II kvartali puiduturust
Ülevaade 2010. aasta I kvartali puiduturust
Ülevaade 2009. aasta IV kvartali puiduturust
Ülevaade 2009. aasta III kvartali puiduturust
Ülevaade 2009. aasta II kvartali puiduturust
Ülevaade 2009. aasta I kvartali puiduturust
Puiduhind 2008
Puiduhind oktoober 2008
HINNAINFO 2008 jaanuar-märts
Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004

 Ülevaate koostamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Ülevaade 2012. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2012
Faili saad alla laadida siit!

2012. algas korraliku talvega ja kui detsember möödus palja maa ja pehmete ilmadega, siis jaanuaris ning veebruaris jagus nii lund kui külma. Kokkuvõttes jäi aga talv eelmisega võrreldes lühikeseks.  Kas see kajastus kuidagi ka metsamaterjali hindades on hetkel küll keeruline ütelda. Möödunud kvartaliga võrreldes on okaspuupalkide hinnad püsinud, paberi- ja küttepuidu hinnad aga kukkunud.

Okaspuupalkide hinnad on püsinud viimasel kvartalil üsna stabiilsel tasemel. Kvartali taguse ajaga ollakse kerges plussis. Aasta alguses järgnes mõne kümnendikprotsendine kukkumine ja viimase kuuga jälle ühe-kahe protsendine kasv. Aasta taguse ajaga võrreldes on männipalk ühe protsendiga miinuses, teised sortimendid kuni kahe protsendiga plussis. Märtsi lõpus oli männipalgi keskmine hind 63,83 €/tm, männipeenpalgil 60,50 €/tm, kuusepalgil 62,50 €/tm ja kuusepeenpalgil 60,07 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).  RMK hinnastatistika järgi on männipalgi ja –peenpalgi hind olnud kerges miinuses nii aasta, kvartali, viimase kuuga võrreldes. Samas kuusepalgi ja –peenpalgi hind on vastupidiselt männile kerges plussis. Kõige suurem kasv on toimunud kuusepalgiga aasta taguse ajaga võrreldes (+4,7%). Ülejäänud hinnamuutused jäävad reeglina kümnendikprotsentide kanti (vt joonis 2 ja tabel 2). Põhjanaabrite juures olid okaspuupalkide hinnad talve alguses languses, kuid veebruaris tõusid nad päris mitu protsenti. Kõige rohkem kasvas hind männipeenpalgil (+5,2%) (vt joonis 3 ja tabel 3).

Kolm kuud tagasi sai kirjutatud: „Kui okaspuupalkide hinnad on aasta lõpus kukkunud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi üldiselt näidanud“. Nüüd siis on järg jõudnud nendeni. Kõigi lehtpuupalkide hinnad on viimase kvartaliga kukkunud (va lepapeenpalk, mille hind on püsinud samal tasemel). Kõige rohkem on vähenenud kasepalgi hind, küllaltki tuntavalt on langenud ka haavapalk. Kasepaku hind tegi jaanuaris korraliku hüppe ülesse ja hakkas siis kergelt langema. RMK poolt müüdavate kasepakkude hinnad on viimaste kuudega kasvanud, kuid on aasta taguse ajaga ikkagi ligi kolme protsendiga miinuses. Samas on kasepalgi hinnad aasta tagusega võrreldes enam kui 10% plussis, ja seda vaatamata sellele, et veebruaris on toimunud väike langus. Haavapalgi hind on riigimetsas aasta tagusega võrreldes enam kui kolme protsendiga plussis, kuid viimased kuud on eelmise aasta keskel saavutatud hinnatipust, mil tihumeetri hind ületas 35 euro piiri, ligi 3 eurot madalam. Soomes kasepalgi hind väga tugevalt kõikunud ei ole. Kui aasta taguse ajaga on seis -1,8%, siis jaanuaris hind kosus ligi protsendi, et veebruaris uuesti natuke langeda.
2011. aasta teisest poolest algas paberipuidu hindade kahanemine, mida pärast sügise saabumist võib nimetada lausa kukkumiseks. Juba eelmise aasta lõpus jõuti tasemele, kus paberipuidu müümine üksikul väikemetsaomanikul oli keeruline ja hind üsna madal. Kohati sai okaspuupaberipuidu eest ainult küttepuidu hinna. Aasta taguse ajaga võrreldes on kuusepaberipuidu hind langenud enam kui 28% ja männipaberipuidul enam kui 26%. Kase paberipuit paistab selles valguses päris hästi välja, kuigi ka siin on hinna langus olnud suur (18,3%). Kui vaadata kvartali tagusele ajale, siis ka sel perioodil on hinna langus olnud märgatav. Männil kogunisti enam kui 16%. Jaanuaris, veebruaris hinnad stabiliseerusid ja märtsis kukkusid taas. Haava paberipuidu hind on ilma suuremate kõikumistega püsinud ja on aasta taguse ajaga kogunisti 3,5% plussis (vt joonis 1 ja tabel 1). RMK poolt müüdaval paberipuidul on hind kõige rohkem kukkunud aasta taguse ajaga võrreldes kasepuidul (enam kui 18%). Kuuse- ja männipuidul jäi hinna langus alla 10%. Kuna RMK hinnastatistika on veebruari seisuga, siis ei tea, kuidas paberipuidu hinnad käituvad kevade saabumisel, kuid erinevalt erametsast riigimetsast müüdud paberipuidu hinnad veebruaris õige pisut kosusid (vt joonis 2 ja tabel 2).  Ka põhjanaabrite juures on paberipuidu hinnad kukkunud, kuigi protsentuaalselt meiega võrreldes märksa mõõdukamalt. Ja nii nagu riigimetsast müüdud puidulgi kasvasid Soomes paberipuidu hinnad pisut veebruaris  (vt joonis 3 ja tabel 3).




Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga märts 2012  

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga veebruar 2012

 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas METLA)


Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga veebruar 2012

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. PM  hind on jaehind, RMKl metsas teeääres laoplatsil, EMKl lõpplaohind. Allikas: EKI, TNS Emor, EKI, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

 


Tabel 4. Küttepuidu hinnad alates 12.01.2012 elanikele riigimetsast koos kohaletoomisega (lõpplaohind).

Küttepuidu hind kasvas terve eelmise aasta esimese poole ja saavutas maksimumi augustiks. Pärast seda algas hinna langus ning küttepuidu hind on iga kuu vähenenud. Kukkumine ei ole olnud järsk jäädes kuus enamasti ühe kuni kahe protsendi piiresse. Märtsi lõpuks oli keskmine küttepuidu hind 25,5 €/tm, mis on aasta taguse ajaga ainult 2,3% ja kvartali taguse ajaga 4% vähem (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdava küttepuidu hind on aasta taguse ajaga vähenenud u 3%, kuid kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kukkumine siiski suurem olnud (ligi 8%).  Veebruari lõpus maksis küttepuit metsas tee ääres 22,09 €/tm (vt joonis 2 ja tabel 2). Elanikule koju tooduna (lõpplaohinnana) maksab tihumeeter lehtpuukütet aga kuni 38,74 €/tm (vt tabel 4), mis on ca 15% vähem kui eelmisel aastal. TNS Emori hinnastatistika järgi maksis märtsis tihumeeter küttepuitu koos käibemaksuga 27,65 eurot, mis on aasta taguse ajaga võrreldes 6,7%, kolme kuu taguse ajaga võrreldes 9,5% ja kuu taguse ajaga võrreldes 3,1% vähem (vt joonis 4). Erinevalt 3 m küttepuidust on halgude hinnad aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud. Kuivadel lepahalgudel on hind talvekuudel natuke siia ja sinnapoole kõikunud, kuid ei ole kõrgest 50 €/rm allapoole langenud. Aasta taguse ajaga võrreldes on kasv aga olnud enam kui viiendik (22,4%). Märtsi lõpuks maksis ruumimeeter kuivi lepahalge keskmiselt 50,17 eurot (sisaldab käibemaksu). Ka märgade halgude hinnad on aasta taguse ajaga võrreldes plussis (7,3%), kuid viimastel kuudel on nad eelmise aasta oktoobri tipphinnast kõvasti alla tulnud. Nii on hind kvartali taguse ajaga odavnenud enam kui 7% ja möödunud kuuga enam kui 5%, jäädes pidama 34,6 eurol ruumimeetri eest (sisaldab käibemaksu) (vt joonis 5). Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tõusnud hakkpuidu ja saepuru hinnad vastavalt 12,2% ja 18,6%. Kvartali taguse ajaga võrreldes on hinnad aga ligi 3% langenud ning eelmise kuuga võrreldes jäänud samale tasemele (vt joonis 6). Saepuru turg on viimasel ajal pingestunud, kuna Stora Enso poolt Imaveresse rajatud graanulitehas on kogu saepuru, mis varem läks Graanul Investile, ise ära tarbinud. Üks 40 000 tonnise aastamahuga tehas on kinni pandud, teine tehas toodab nii premium- kui tööstusgraanulit vastavalt tooraine kättesaadavusele. Nii peaks saepuru defitsiit tõstma nõudlust ümarpuidu järele.

Puidugraanulite hind on pärast eelmise aasta lõpu langust terve kvartali kasvanud ja jõudnud uuele hinnarekordile, 198,29 €/t (sh käibemaks) (vt joonis 7).  Eelpool toodu viitab ilmselt meie ettevõtete väga heale turu tundmisele, sest jaanuari lõpus 18. korda toimunud Rootsi Pelleti konverentsil oldi murelikud puidugraanulite hinna langemise, ameeriklastega konkureerimise ja hetkelise ületootmise üle. Siiski ollakse tuleviku suhtes optimistlikud. 2011. aastal vajas Euroopa 12 mln tonni graanuleid, kuid 2020. aastaks prognoositakse vajaduse kasvu 110 mln tonnini. Puitbriketi hind on nii aasta, kvartali kui ka kuu taguse ajaga võrreldes pisut madalam (u 1%) ning on jäänud märtsi lõpuks pidama 162,42 €/t sh käibemaks). Kui võrrelda omavahel puitbriketi ja turbabriketi hinda, siis viimase poole aasta jooksul on hinnavahe aina kasvanud. Veebruaris jõudis see esmakordselt 30 €/t eest, mis on suurim vahe mida 2008. aastast alates hinnastatistika on fikseerinud. Märtsis tänu puitbriketi hinna väiksele odavnemisele vähenes hinnavahe 28,37 eurole (vt joonis 8).

EUWID teatab, et 2011.a. ei ole mitmetele juhtivatele puiduettevõtetele edukas olnud. Langenud on nii käive kui kasum. Põhjusena nimetatakse kõrgeid toorainekulusid ja suhteliselt nõrka nõudlust. Rootsi jaoks oli lisaprobleemiks krooni kõrge vahetuskurss. Sellest tulenevalt on mitmed firmad asunud tootmismahte piirama. Stora Enso sulges oma Kopparforsi saeveski juba oktoobris 2011 ning on teatanud edasistest kärbetest. UPM Kymmene läbirääkimised ametiühingutega andsid jaanuaris tulemuse, et kõigis Soome saeveskites ja jätkutöötlemise tehastes võib tootmise katkestada kuni 90 päevaks. Rootsi Södra AB ja Setra AB on teatanud tootmise mahu kärpimisest. Samas on oma võimalusi Rootsis leidmas Holmen ja SCA, mis on tootmist laiendamas. Stora Enso on aga peab laienemisplaane Hiinas, kuhu kavatseb 2014. aastaks ehitada ülimoodsa papi- ja tselluloosivabriku.  Viimaste aastate investeeringud on kosutanud Venemaa saematerjali ja puitplaatide tootmist, kuid palkide väljaveotollide langemine võib arengut pidurdada, teatab Timber Trade Journal. Okaspuu saematerjali eksport on viimastel aastatel kasvanud ja jääb prognoositavalt 2012. aastal samale tasemele. Ekspordis on domineerinud kuusk, männi ekspordimahud on tugevasti tagasi läinud. Kasvanud on ka Venemaal okaspuusaematerjali kodumaine tarbimine, mis peaks 2012. aastal kasvama 12% ja jõudma 14 mln tihumeetrini. Toodangu kogumahuks on prognoositud 31 mln tm. Nõudlus vene kasevineeri järele on püsinud tugevana ja eksport on järjekindlalt kasvanud. 2012. aastaks prognoositav maht on 1,75 miljonit kuupmeetrit. Puitlaastplaadi tootmise mahult on Venemaa jõudnud Euroopas Saksamaa järel teisele kohale. Tootmismahu kasv on suuresti seotud kodumaise tarbimisega, mis 2011. aastal oli 6,75 mln kuupmeetrit ja mille kasvu prognoositakse 0,5 mln kuupmeetrit. Ekspordi osakaal kogu toodangust on kõigest 7,5%.  Venemaa kavatseb WTO liitumise tulemusel langetada männipalgi eksporditolli 25 protsendilt 15 protsendile  ja kuusepalgil 13 protsendile.  Kasele tuleb ühtne tollimaks 7% puiduhinnast.  Uued tariifid kehtivad vaid ekspordikvoodi ulatuses, seda ületavate koguste tariif jääb endiseks. Ekspordikvoodid on lähedased rekordilise 2006.a. ekspordimahtudele ja on EL riikidele ilmselt piisavad, sest palgiostjate suuremahulist naasmist Venemaale ei usuta, kuna sealset ärikliimat iseloomustavad endiselt poliitiline määramatus, korruptsioon, palgihinna tõus koduturul ja infrastruktuuriga seotud probleemid. Ka palgi eksporti väljapoole Euroopa Liitu mõjutab ekspordikvoot vähe, sest üha enam eelistakse palkidele saematerjali.

Hiina on maailma suurim okaspuupalkide ja –saematerjali importija ning seda vaatamata sellele, et ehitusaktiivsus on seal langenud. 2011.a. oli Hiinasse imporditud okaspuu palkide ja saematerjali väärtus 8 miljardit USA dollarit ja see kasvas 2010.a. võrreldes 57%! 15 aastat tagasi oli sama näitaja vaid 70 miljonit USA dollarit ja viimasel viiel aastal on keskmine kasvutempo olnud 35%. Okaspuidu nõudluse kiire kasvu põhjuseks on olnud aktiivne elamuehitus, mis nüüdseks on küll pidurdumas. 2011.a. neljandas kvartalis alustati uute korterite ehitust 25% vähem kui 2010. aastal samal ajal. Seepärast vähenes okaspuidu import eelmise kvartaliga võrreldes 14%. Kõige rohkem vähenes import Venemaalt, saematerjali import Uus- Meremaalt ja palkide import Kanadast aga jätkasid kerget tõusu ka neljandas kvartalis. Kui Hiina valitsus ei rakenda täiendavaid rahanduslikke meetmeid, jätkub ehitusaktiivsuse langus 2012.a. esimesel poolaastal, teatab Wood Resources International LLC. See omakorda mõjub negatiivselt ka puidu impordile.

Läti riigimetsamajandaja LVM on teatanud, et kavatseb vähendada 2012. aastal raiemahtusid riigimetsas, et tõmmata need tagasi masu eelse aja tasemele. See võib tähendada kuni 25% raiemahu vähenemist. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul kavatseb RMK 2012. aastal puitu müüa samas mahus kui 2011. aastal. Metsamaterjalina turustas RMK 2011. aastal 2,68 miljonit kuupmeetrit puitu.

Kevad viib metsaomaniku mõtted raielt metsa uue põlvkonna rajamisele ja hooldamisele. Samas sõlmitakse just nüüd järgmiseks kütteperioodiks lepingud hakkpuidu osas. Millisteks need kujunevad saame teada poole aasta pärast, aga tundub, et allapoole kukkumiseks suurt ruumi ei ole. Palgi hinnad on püsinud ja FOEX on tselluloosi hinna prognoosi osas pisut optimistlikum kui kolm kuud tagasi ning prognoosib 2012. a septembriks okaspuutselluloosi hinna tõusu 862,5 USD-le tonni kohta, mis tähendab ligi 10% tõusu tänasest hinnast. Ehk on see ka märk paberipuidu kallinemisele.
 

Ülevaade 2011. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Kui 2011. aasta algas erakordselt rasketes lumeoludes, mis kestsid kuni märtsi lõpuni, siis aasta lõpp tuli praktiliselt palja maa ja viimase kümnendi ühe vägevaima tormiga.  Elektriliinid said kõvasti pihta. Õnneks pääsesid meie metsad kergemini. Valdavalt murti puid üle Eesti üksikult või väiksemate gruppidena. Mõnes piirkonnas, eriti Lääne-Virumaal, Harjumaal, Järvamaal ja Tartumaal, tuleb teostada ka sanitaarlageraiet. Riigimets hindab esialgselt tormist tingitud sanitaarraiete mahuks  40 000 tm, millest lageraied moodustavad 25 000 tm. Erametsast hinnangud puuduvad, aga arvestades, et erametsaomanikel on metsa umbes sama palju kui RMK-l, siis võib eeldada, et tormikahjustused jäävad ca 100 000 tm piiresse.
   
Okaspuupalkide hinnad püsisid 2011. aasta alguses kerges, kuni paari protsendises kasvutrendis suure kevadeni, misjärel jäid hinnad kogu suveks sisuliselt samale tasemele püsima. Septembris toimus veel protsendine nõks ülesse poole ning aasta algusega võrreldes olid tihumeetri hinnad siis jämepalkidel kasvanud kuni 5% ning peenpalkidel kuni 10% ja jõudsid järgmisele tasemele: männipalk 66 €, männipeenpalk 62,36 €, kuusepalk 63,48 €, kuusepeenpalk 62,12 €. Alates oktoobrist läksid okaspuupalkide hinnad langusesse ning on aastalõpuks jäänud pidama männipalgil 63,83 €/tm, männipeenpalgil 60,07  €/tm, kuusepalgil  63 €/tm, kuusepeenpalgil 59,36 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Kui EMK hinnastatistika järgi oli okaspuupalkide hinnad 2010. aasta lõpuga võrreldes plussis, siis RMK hinnad on miinuses nii eelmise aasta kui ka eelmise kvartaliga võrreldes (vt joonis 2 ja tabel 2). Okaspuupalkide hinnad on viimase kvartaliga langenud ka meie põhjanaabrite juures. Aasta taguse ajaga on hinnad siiski veel kerges plussis.

Kui okaspuupalkide hinnad on aasta lõpus kukkunud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi üldiselt näidanud. Kase jämesortimentide hinnad kasvasid aasta esimese kvartaliga umbes 10 % ja siis toimus hinna stabiliseerumine ning püsimine sisuliselt samal tasemel kuni aasta lõpuni, mil toimus uus kasv. Viimase kvartaliga kallines kasepakk 7,5% ja kasepalk 4,2%, makstes vastavalt 77 €/tm ja 61,67 €/tm. Kui haavapalgi hind (38,5 €/tm) on läbi aasta stabiilselt püsinud, siis lepa palk on aasta lõpus 3% kosunud ning jõudnud 40,17 €/tm. Lepa peenpalgi tihumeetri hind aga kukkus aasta lõpus 33 eurolt  28 eurole. RMKl on kasepaku hind aastaga 4% langenud, kuid püsib siiski kõrgel 118,54 €/tm. Kasepalk on aastaga seevastu kasvanud ligi 13% ning tihumeetri hind on aasta teises pooles püsinud 55 € ümber.  Soomes on kasepalgi hind aasta lõpus olnud kerges languses ja maksis novembri seisuga 46,14 €/tm. 

Kase-, kuuse- ja männipaberipuidu hinnad käitusid aasta esimeses pooles sarnaselt okaspuupalkide hindadega. Esimestel kuudel oli hinnakasv tuntav, hiljem 1-2 protsenti. Alates teisest poolaastast algas hindade kahanemine, mida pärast sügise saabumist võib nimetada lausa kukkumiseks. Tänaseks on jõutud tasemele, kus paberipuidu müümine üksikul väikemetsaomanikul võib olla keeruline ja hind on üsna madal. Kohati saab okaspuupaberipuidu eest ainult küttepuidu hinna. Männipaberipuidu hinda on aegajalt hoidnud mõne ettevõtte poolt muuks otstarbeks  (näiteks puitpostide tegemiseks) paberipuidu ostmine. Kui see elimineerida, on männipaberipuidu hind langenud aastaga ligi 30% ja viimase kvartaliga enam kui 20%. Kuusepaberipuidu hind on käitunud analoogselt männipaberipuidu hinnaga. Ehk pisut suurem on nõudlus kasepaberipuidu järele, mistõttu hind on siin aastaga kukkunud pisut enam kui viiendiku ja viimase kvartaliga ligi 14%. Haavapaberipuidu hind on teistest pisut erinevalt käitunud. Aasta esimeses pooles suurt kasvu ei olnud, aga juulis, kui teised paberipuiduhinnad näitasid juba esimesi kukkumise märke, kasvas haavapuidul hind veel ligi 8%. Kuid aasta teine pool on olnud ka siin languses ning viimase kvartaliga vähenes hind veel ligi 7%. Riigimetsast müüdavate männi-, kuuse- ja kasepaberipuidu hinnad on samuti languses, kuigi aasta tagusest tasemest madalamale on hetkel langenud ainult kasepaberipuit. Viimase kolme kuuga on 2-3% võrra langenud ka paberipuidu hinnad põhjanaabrite juures. Aastataguste hindadega võrreldes olid hinnad seal siiski veel plussis.



 

Joonis 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel


Tabel 1. Puidu hinnad ilma käibemaksuta lõpplaos seisuga 31.12.2011  

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. PM  hind on jaehind, RMKl metsas teeääres laoplatsil, EMKl lõpplaohind. Allikas: EKI, TNS Emor, EKI, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)


 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

Küttepuidu hind kukkus 2011. aasta saabumisel enam kui 5%. Pärast seda aga hakkas järjepidev tõus, mis tõi alates märtsist iga kuu uue hinnarekordi. Kas oli põhjuseks pika talve kogemus, kasvanud kodumaine nõudlus, suurenenud eksport või midagi veel lisaks, aga hinnad kasvasid ka kõige kuumematel suvekuudel ning jõudsid augustiks rekordilise 28,19 € tihumeetri eest. Sügise saabumisel oli selge, et paberipuidu hinnad on pöördumatus languses. Paberipuidu nõudluse järsk vähenemine viis langusesse ka küttepuidu hinnad. Alates septembrist on küttepuidu hinnad igakuiselt üks-kaks protsenti vähenenud. Aasta lõpuks jõudsid nad tasemele 26,25 €/tm, mis aasta algusega võrreldes tähendab siiski veel korralikku plussi. Järsk küttepuidu hindade kukkumine aasta lõpus on toimunud ka TNS Emori hinnastatistika järgi. Aasta lõpus maksis 3m küttepuit 24,7 €/tm (ilma käibemaksuta), mis on kahe kuu taguse ajaga võrreldes -16%. Ka aasta taguse ajaga võrreldes on TNS Emori järgi küttepuidu hind juba paari protsendiga miinuses (vt joonis 4). Erinevalt 3 m küttepuidust on halgude hinnad kasvanud nii aasta, kvartali kui kuu taguste hindadega võrreldes, olles detsembris märgadel lepa halgudel 37,38 €/rm ja kuivadel lepa halgudel 50,75 €/rm (sh käibemaks) (vt joonis 5). Samuti on tõusnud hakkpuidu ja saepuru hinnad, aasta taguse ajaga võrreldes 13% ja 17%, viimase kuuga võrreldes 4% (vt joonis 6). Puidugraanulite hinnad olid aasta alguses pärast pikka languse perioodi tõusutrendis. Siis järgnes uus viiekuune langusetrend, mis septembris ja eriti oktoobris tegi järsu hüppe ülesse, misjärel on hinnad jälle veidi kukkunud, jäädes aasta lõpus pidama 194,05 €/t (sh käibemaks) (vt joonis 7).  Puitbriketi hind (164,58 €/t sh käibemaks)  hakkas sügise saabumisel kasvama. Kui detsembris toimus 0,3% langus, siis nii kvartali  kui ka eelmise aasta taguse on hinnad vastavalt 1,8% ja 3,8% . Huvitav on ehk siin lisaks märkida, et turbabriketi hind liigub vastupidises trendis ja on odavnenud. Aasta lõpus ulatus vahe juba 24 €/t eest(vt joonis 8).
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu värske statistika järgi on saematerjali toodangumahu kasv peatunud. "Saematerjali tootmismaht ei ole vähenenud, aga müügimaht on küll kahanenud, oleme tootnud lattu," kommenteeris Henni Nassar (Förmann NT ASi omanik) Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu statistikat. Põltsamaa saekaater Sawmill of Sadala OÜ juht Valdo Kaselo ei usu, et saematerjali sektor langema hakkab, nemad on oma tootmismahu säilitanud ning 2012. aasta esimene kvartali toodang on juba ära müüdud. Osa ettevõtjaid on turgude suhtes siiski äraootaval positsioonil. WRQ kolmanda kvartali esialgsed andmed näitavad madalamat saematerjali toodangu taset USA-s, Ida- Kanadas, Põhjamaades, Venemaal ja paljudes Euroopa maades. Suurimad saematerjali tarbijamaad on importinud võrreldes eelnevate kuudega vähem nii juulis kui augustis. Samuti varasemalt kiiresti kasvav Hiina import aeglustus sügisel. Okaspuu saematerjali import Jaapanisse on 2011. aasta algusest tõusnud 9%. Kogu aasta import sinna võib saavutada 6,8 milj m3 taseme, mis oleks suurim kogus alates 2007-st aastast arvestades. Inglismaa Puidukaupmeeste Föderatsiooni (TTF)  uuring ennustas, et okaspuu saematerjali import Inglismaale kasvab 2011. aastal 3,5%. 2011. aasta lõpuks peaks Inglismaal 3% kasvama ka oma saematerjali toodang. Samas ennustab EUWID toetudes Eurostatis avaldatule, et import hoopis kahaneb. See kõik näitab, et turu suhtes puudub selge kindlus ja ollakse äraootaval positsioonil.
Saematerjali tootmise mahu kasvu kavandab ka Venemaa, investeerides saeveskisse Lesosibirski LDK №1, mis peaks kasvatama kvaliteetse toodangu mahtu kolm korda ja viima aastase palgi mahu 1,5 mln tm-ni. Tegemist on suurima toodanguplaaniga saeveskiga Venemaal ja ühe suurima uue saeveskiga, mis maailmas viimastel aastatel ehitatud. 11 kuu tulemused 2011. aastal näitasid, et saematerjali toodang on Venemaal kasvanud 2011. aasta 11 kuuga 7,3%.
Poolast tulevad uudised ütlevad, et 2011. aasta teisel poolel on riigimetsast müüdud saepalkide oksjoni alghinnad keskmiselt 6-7% tõusnud, mis oksjoni käigus on vähemalt osaliselt veelgi tõusnud. Samas teatavad Rootsi erametsaomanike ühendus Mellanskog (32 000 erametsaomanikku ühendav organisatsioon Kesk-Rootsis), et detsembri alguses okaspuupalgi hinnad 25 SEK/tm ja tehnoloogiline puit 20 SEK/tm kohta vähenenud
EUWID teated räägivad suurest tulekahjust Tšiilis, mis hävitas täielikult kompaniile Arauco kuuluva suure vineeritehase. USAs aga sulges plaaditootja Hambro Forest Prodacts oma kolm tehast. Ühte loodetakse pärast turu situatsiooni paranemist taas avada, ülejäänud kahele otsitakse aga uut omanikku.

Viimase nelja kuuga on üldine nõudlus tselluloosile vähenenud ja seda eriti lehtpuu tselluloosi osas. WRQ ennustus on 2012 a esimesele poolaastale pigem nõudluse vähenemine ja toodangu langus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Okaspuu tselluloosi hind on langenud 2011 kolmandas kvartalis ca 10%. Tselluloositurul korrigeeris FOEX detsembris võrreldes novembriga  järgmise aasta okaspuutselluloosi prognoosi u 4 % negatiivsemaks. 2012. aasta esimesel poolel langeb hind veel ja alles aasta keskel pöördub väikesele kasvule.
WRQ andmetel on hinnad puidu biomassile (nii saetööstuste kõrvaltoodangule kui raiejäätmetele ja taaskasutatavale biomassile) 2011. aastal olnud madalamad kui eelmisel kahel aastal enamuses USA regioonides. Euroopa pelleti tootmise tootmisvõimsuste kasv viimase viie aasta jooksul on olnud palju kiirem kui nõudluse tõus. Pelletite hinnad Rootsis on langenud esimest korda viimase kolme aasta jooksul. Saksamaal ja Austrias on muutused olnud väikesed. Saksamaa Küttepuu ja Pelletite Assotsiatsiooni (DEPV) andmetel on oktoobrikuu keskmine pelletite hind 232,76 EUR/tonn (meil ilma käibemaksuta 161,67 €/t). Hooajast tingituna on hind eelmise kuuga võrreldes kerkinud seal 1,3% ja 2,3% eelmise aasta sama ajaga võrreldes. 1 kWh pelletitest toodetud soojust maksis 4,75 eurosenti, mis oli Saksamaal 43% odavam kui kütteõlist toodetud soojus ja umbes 30% odavam kui gaasist toodetud soojus. ENDEX puidugraanulite börsihindade prognoosid on lähikuudele selgelt negatiivsed.
Aastalõpul „külastasid“ meie ja naabrite metsi mitmed tormid. Patricku vägitegudest Eesti metsades sai kirjutatud ülevaate alguses. Samal ajal tegi Põhjamaades vägitegusid „Dagmar“. Soomes murdis ta esialgsetel hinnangutel 3,5-4,5 mln tm, mis tähendab umbes kuue nädalast tööstuse puidu vajadust. Rootsis hinnatakse tormi kahjudeks 1-5 mln tm. Täpsem ülevaade kahjudest hetkel veel puudub. Sveaskog on oma kahjudeks hinnanud 350 000 tm ja Mellanskog 700 000 tm, millest valdava osa moodustavad männikud. Norra erametsaomanike ühendused teatavad umbes 600 000 tm tormikahjudest, mis jäid lääne rannikule Bergenist põhja poole. Torm „Joachim“ 16. detsembril tekitas mõningasi tormikahjustusi ka Lõuna-Saksamaal. Baden-Württembergi Liidumaal hinnatakse tormi kahjuks 200-250 tuhat tm.
Puiduturul on olukord raske ja nähtav tulevik piirdub hetkel vaid kuni esimese kvartaliga. Kõige mustemad pilved tunduvad olevat paberipuiduturu kohal. Kindlasti lisandub tormimurru likvideerimisega turule täiendavad puidu kogused, mis sisaldavad tavapärasest suuremal hulgal paberi- ja küttepuitu. Oluliselt on langenud ka küttepuidu hinnad. RMK on värskelt teatanud elanikele müüdavate küttepuidu hindade 15% allahindlusest. Palgiturul, mis otseselt sõltuv sae- ja höövelmaterjali turust, ei ole seis sugugi halb. Hinnad on küll langenud, kuid mahud ei ole vähenenud. Täiendava palgi turule toomist võib pidurdama hakata liiga madalad kütte- ja paberipuidu hinnad. Erametsaomanikel tasub olla tähelepanelik, sest tormimuru koristamata jätmine võib tähendada täiendavaid ja juba hoopis ulatuslikumaid üraskirüüsteid, mille likvideerimisega saabki ainult küttepuitu. Seega vaatamata mitte kõige paremale turusituatsioonile tuleb vajalikud raied ikkagi ära teha. 



 

Ülevaade 2011. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja:     OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija:     Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

 
Nüüd kui kolmveerand aastast on selja taga, on juhtunud see, mida oli oodata suve alguses. Metsamaterjalide hinnad on keeranud langustrendi ja ilmselt mitte sellepärast, et meil oleks raiemahud kuidagi järsult ülesse hüpanud. Tõsi, eks need kes soovivad kasutada veel metsavarumistöödel erimärgistatud kütust, on oma raietegevust tavalisest võib-olla pisut enam aktiviseerinud. Põhiline probleem ilmselt peitub ikkagi heitlikus maailmamajanduses, mis on viinud alla paberipuidu hinnad.

Männipalgi keskmine hind on kukkunud kaks protsenti ning on jäänud pidama 64,17 €/tm. Kuusepalgi hind on siiski püsinud ja natuke isegi kasvanud (+0,3%) ning on jõudnud EMK hinnastatistikas, mida praeguse metoodika järgi alustati 2008. aasta esimesest kvartalist, uuele rekordtasemele ehk 63,15 €/tm. Peenpalgihinnad on mõlema puuliigil aga kahanenud, olles männil 61,58 €/tm (-1,3%) ning kuusel 61,08 €/tm (-1,9%). Aasta taguste hindadega võrreldes on kõikide eelpool nimetatud sortimentide hinnad siiski selges plussis (vt joonis 1 ja tabel 1). Positiivset hinnakasvu on näidanud okaspuupalkide osas ka RMK hinnastatistika. Eelmise kolme kuuga võrreldes on RMKl peenpalkide hinnad kiiremini kasvanud võrreldes tavapalkide hindadega. Ka aastataguste hindadega võrreldes on RMK palgihinnad augusti seisuga plussis, kuigi peenpalkide hindade kasv ei ole nii kiire olnud kui EMK hinnastatistikas (vt joonis 2 ja tabel 2). Okaspuupalkide hinnad on langenud ka meie põhjanaabrite juures. Eriti järsult on kukkunud männipeenpalk (-9,3%) ja kuusepeenpalgi hinda ei kajastata hinnastatistikas septembris üldsegi (vt joonis 3 ja tabel 3). Kui okaspuupalkide hinnad on kukkunud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi üldiselt näidanud. EMK statistikas on kase vineeripakk ainukesena natuke kahanenud, teiste sortimentide hinnad on kergelt kasvanud. RMK kasepaku hind püsib kõrgel, enam kui 110 €/tm tasemel ning on viimase kvartaliga kasvanud veel 1,7%. Ka kase- ja haavapalgi hinnad on riigimetsas kasvanud päris jõudsalt. Soomes on kasepalgi hind pisut kasvanud ning on septembri seisuga 48,18 €/tm. 

Paberipuidu turg on viimastel kuudel järk-järgult pingestunud ning hinnad on viimastel kuudel olnud langustrendis. Nüüd on jõutud tasemele, kus paberipuidu müümine üksikul väikemetsaomanikul võib olla väga keeruline ja hind on üsna madal. Kolm kuud tagasi sai kirjutatud, et kasepaberipuit on oma turuliidri positsiooni loovutanud ning langenud koguni kolmandale positsioonile. Tänaseks on ta aga oma liidripositsioon taastanud, kuigi langenud on ka tema hind ja sugugi mitte vähe (-15,5%). Kuuse- ja männipaberipuit on kukkunud lihtsalt rohkem, kuuse oma ligi veerandi. Kõige vähem on kukkunud haavapaberipuit ning kase-, kuuse- ja männipaberipuidust eristab teda veel see, et võrreldes eelmise aastaga pole tema hind langenud. Riigimetsast müüdud paberipuiduhindades troonib liidrina samuti kasepaberipuit, olles aasta taguse ajaga enam-vähem samal tasemel. Väga suure hüppe on teinud kuuse- ja männipaberipuit. Viimase kolme kuuga võrreldes on hind järsult kallinenud. Ilmselt ei ole siin põhjuseks mitte ainult see, et RMK hinnastatistika ei peegelda praeguse ülevaate kirjutamisel septembri seisu, vaid hindu augustis. Soome puiduturul nii järske muutusi ei ole toimunud. Kuusepaberipuit on pisut kallinenud, männi ja kase oma aga pisut odavnenud. Aasta taguse ajaga on kõik kolm 3-4 protsenti siiski kallinenud.

 

Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel



Tabel 1. Puidu hinnad lõpplaos seisuga 30.09.2011  

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)



Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga august 2011

 Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas METLA)



Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga september 2011

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. EKI/Emor  hind on jaehind ja RMKl metsas teeääres laoplatsil. Allikas: EKI, Emor, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI/Emor)



 Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI, Emor)


 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI/EMOR)

 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


Bioenergeetika rolli kasv on suurendanud aasta aastalt nõudlust küttepuidu järele ning see on üleval hoidnud ka hinda.  Nüüd siis on paberipuidu hindade kukkumine pidurit tõmmanud ka küttepuidul  ning need on viimase kvartaliga võrreldes kukkunud ligi üks protsent. RMKs on küttepuidu hinnad kasvanud maist augustini ligi viiendiku ning möödunud aastaga võrreldes kolmandiku. See on väga arvestatav kasv, mis tänaseks on viinud vahelaohinna 24,18 €/tm (ilma käibemaksuta). Kõrgeimad hinnad jäävad enam kui kolme aasta kaugusesse aega, 2008. aasta algusesse. Kui seni kasutasime erinevate biokütuste hinnastatistikast ülevaate saamiseks Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnastatistikat, siis alates tänavu aasta augustist koostab selles valdkonnas statistikat TNS Emor. 3 m saagimata küttepuidu statistikas on toimunud sellega seoses ka väike muutus. Alates septembrist mõõdetakse keskmist hinda ruumimeetril. Kuna varem mõõdeti seda tihumeetril, siis tuli ruumimeetrid nüüd teisendada tihumeetriks, et  uus hind oleks võrreldav eelnevate hindadega. Ülemineku koefitsiendiks sai valitud 0,55. Nii kujunes hinnaks 36,24 €/tm. Hinnakasv on olnud kolme kuu taguse ajaga võrreldes pisut enam kui 2% ja aasta taguse ajaga enam kui viiendiku (vt joonis 4). Lepahalgude hinnad on aasta taguse ajaga selgelt kallinenud, olles septembris 46,25 €/rm (+17,7%) ja märgadel halgudel 36,56 €/rm (+22,4%). Samas kolme kuu taguste hindadega võrreldes on kallinenud ainul märjad halud (+2,6%), kuivad halud on odavnenud 3,6%. (vt joonis 5). Järsem jõnks alla on toimunud viimase kuuga ning eks järgnevad kuud näitavad, kas languse trend jätkub või oli see ainult väike korrektsioon tänu paberipuidu hindade langusele. Langemas on ka saepuru ja hakkpuidu hinnad. Septembris maksis puistekuupmeeter vastavalt 8,37 € ja  12,11 €. Kui aasta taguste hindadega ollakse veel uhkelt plussis (9,7% ja 15,8%), siis kolme kuu taguste hindadega on toimunud ligi 1% langus ja augustiga võrreldes on saepuru odavnenud juba 8,2% ja hakkpuit 4% (vt joonis 6). Puidugraanulite hinnad olid aasta alguses pärast pikka languse perioodi tõusutrendis. Siis aga järgnes viiekuune langusetrend, mis nüüd kui kõik teised biokütused on odavnenud, on teinud viimase kuuga väikese hüppe ülesse. Aasta taguste hindadega võrreldes on graanuli hind odavnenud 0,3%, kolme kuu taguste hindadega kallinenud 0,7% ning viimase kuuga võrreldes on hind kasvanud 1,5% jäädes pidama  184,47 €/t . (vt joonis 7).  Puitbriketti hind (161,6 €/t) on sügise saabumisega kasvanud nii eelmise kuu, kvartali taguse kui ka eelmise aasta taguse ajaga (vt joonis 8). Huvitav on ehk siin lisaks märkida, et kuigi turbabriketi hind jälgib üldiselt sama hinnajoont, mis puitbriketilgi, on hinna vahe kahe toote vahel viimasel kuuel kuul püsinud suurem kui 10 €/t. Septembris oli see puitbriketi kasuks enam kui 13 € tonni kohta.

Baltimaade suurim puitgraanulite tootja Graanul Invest on laiendamas oma tooteportfelli Patküla koostootmisjaama ehitades, mis on jõudnud faasi, kus aasta lõpus saab hakata seadmeid monteerima. Järgmisel sügisel peaks jaam andma juba nii elektrit kui sooja. Graanulituru olukorda on juhatuse esimees Raul Kirjanen kirjeldanud kui väga spekulatiivset, sest siit ostavad paljud Skandinaavia suurfirmad oma tooraine tippe ja siis pole hind nende jaoks oluline. See aga ajab hinna vahel ülikõrgeks. Lisaks on meie turul palju subsideeritud ärimudeliga tarbijaid, näiteks toetust saavad elektrijaamad ja kohalikud katlamajad, kel on toorme hinnatõusu ajendil alati võimalik lõpphinda tõsta. Kuna Euroopas on nõudlus puidugraanulite järele aasta aastalt kasvanud, on sellele reageerinud ka USA ja Kanada ettevõtjad. Juba aastaid on Euroopa olnud Põhja-Ameerika graanulitootjatele ülekaalukalt suurim eksporditurg Piisava toormeressursi olemasolule on kaasa aidanud ka suured metsakahjustused Põhja-Ameerikas. Samuti on  Aasias kasvamas nõudlus biomassi järele. Kindlasti aitab sellele kaasa katastroof Fukushima tuumajaamas, mis ajendas otsima alternatiivseid energiaallikaid. On küll veel palju ebakindlust, mis puudutab tuleviku energiapoliitikat maailmas, ent üks on vaieldamatult kindel – nõudlus graanulite järele Euroopas ja Aasias ning võib-olla ka USA-s saab järgmise viie aasta jooksul suure tõusu osaliseks.
EUWID toob oma uudistes küllaltki minoorseid uudiseid tselluloosituru kohta, toodangu mahud vähenevad ja mitmed tehased on raskustes. Võrreldes septembriga on FOEX oma pikaajalistes prognoosides tselluloosihinda tunduvalt madalamaks korrigeerinud.

Soome metsatööstuse tootmismahud on tänavu esimese poolaastaga kasvanud 10% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Esimesel poolaastal jätkas tselluloosi hind kasvamist. Kui paberi tootmine oli jäänud sama mahu juurde, siis tselluloosi tootmine oli kasvanud paari protsendi võrra. Tänaseks on  olukord siiski tselluloosi ja paberiturul aasta algusega võrreldes keerulisemaks läinud. Soome metsatööstuse hiid UPM on teatanud, et on alustanud töötajaskonna vähendamist koguni ligi 1200 inimese võrra. Põhjuseks paberitööstuse liiga suured tootmisvõimsused liigsuurte tooraine-, energia- ja logistikakuludega. Venemaalt aga tuleb uudiseid, et Arhangelski regioonis on kavas tselluloosi- ja papitööstusse investeerida lähiaastatel 150 mln eurot.
Nõudlus puidu ja puittoodete järele püsib endiselt kõrge Hiinas. Möödunud kümnendi jooksul on palkide import Hiinasse kasvanud kaks korda, ulatudes eelmise aasta lõpuks enam kui 34 mln tm-ni. Tänavu on see uuesti märgatavalt kasvanud ja oli juba poolaastaks 2010. a mahust enam kui 60% saavutanud ning seda vaatamata sellele, et suurima importija, Venemaa, mahud on jätkuvalt kahanemas. 2015. aastaks on ennustatud ümarpuidu defitsiidiks Hiinas kuni 180 mln tm.  Nüüd on hiinlased pööranud pilgu ka Baltimaade poole. RPM teatas, et tal õnnestus hiinlastega sõlmida kokkulepe palkmajade müügiks. Leedu metsatöösturid aga on murelikud, sest hiinlased on alustanud ümarpuidu kokkuostu ja suurem osa eksporditavast ümarpuidust läheb eelkõige just Hiinasse.  Olukorra tõsidust ilmestab mõnede ettevõtjate nõue kehtestada Hiinale tollimaks puidu eksportimisel nii nagu seda on teinud Venemaa. Kas hiinlaste aktiivsem tegutsemine ka Eesti puiduturgu pingestada suudab näitab ilmselt lähitulevik.

AS Puumarket juhatuse esimees Marti Rehemaa prognoosis aasta alguseks tänavuseks puittoodete hinnakasvuks  10%. Vineeri hind oli oktoobri alguseks aga kasvanud juba 30%. Saematerjalide hinnad on tänavu kasvanud 5-7%.  Liimpuitkilpide hinnad on püsinud stabiilsena, OSB plaatide hinnad isegi paar protsenti langenud. Teise suurema hinnatõusu on aga teinud puitlaastplaadid, kallinedes aasta algusega võrreldes kuni 14%.

Põhjamaades mõjutab saematerjali nõudlust tugevalt USA elamuehituse aktiivsus ja see ei ole taastunud ning põhjanaabrid prognoosivad, et eeldatavalt ei taastu see ka lähiaegadel. Samuti ei ole Jaapani taastamistööd seni veel täies mahus alanud ja Põhjamaade kõrge kvaliteedi ning hinnaga puidutooteid on seni kasutatud vähe. Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida turgudel on mahud vähenenud ja seda peamiselt poliitilise määramatuse pärast. Kui Põhja-Euroopas on ehituse aktiivsust märgata, siis näiteks Lõuna- Euroopas esinevad majandusraskused on tõmmanud seal pidurit ja see mõjutab tegelikult kogu Euroopat. Eesti puitmajade tootjad on tänavuseks prognoosinud siiski 10-20% kasvu.

Pärast „masu“ põhja saabumist 2009. aastal algas puidu hindade tõus. Nüüd oleme kolmanda kvartali lõpus jõudnud seisu, kus odavamate sortimentide seas ületab pakkumine nõudlust. Paberipuiduturul on keerulised ajad, mistõttu paberipuit on jäämas  samasse hinnaklassi mis on tavaliselt küt¬tepuidul. Eelkõige on see tuntav Lõuna-Eestis, mis jääb meie sadamatest kõige kaugemale.  Pikas perspektiivis on oodata küttepuidu hinna tõusu. Ainult kas see jõuab kätte enne 2012 aastat, on küsimärgi all. Kallimate sortimentide (palgid, pakud) hindu vaevalt järsk kukkumine oodata võiks. Mõningane hinnalangus võib siiski tulla, sest ebakindlus maailmamajanduses mõjutab kindlasti ka puidust toodete tarbimist. Kui paberipuidu hinnad jäävad madalaks, siis võib karta hoopis raiemahtude langust, sest katsu sa palki ilma paberipuiduta varuda. Lisaks kasvavad aastavahetusel päris kindlasti raietööde hinnad, mis omakorda võib metsaomanikke raiest pisut eemale peletada. Parajalt külm mõõduka lumega talv on aga iga metsaomaniku unistus.
 

Ülevaade 2011. aasta II kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011
Faili saad alla laadida siit!

Suve tulek, mis kärbib ka raiemahte, on tavaliselt toonud kaasa kerge hinnalanguse.  Seda oleks oodanud tänavugi, seda enam, et viimase poolaasta ümarmetsamaterjali hinnatrend on stabiilselt kasvav olnud. Metsaomanike õnneks on hinnalangus tegelikult asendunud jätkuvalt hindade kerge tõusuga. Männipalgi keskmine hind jõudis jälle üle kolme aasta kõrgemale kui 65 €/tm, kasvades viimase kvartaliga 5,7%. Ka kuusepalgi hind on jätkanud kasvu (+5,4%) ning on jõudnud EMK hinnastatistikas, mida praeguse metoodika järgi alustati 2008. aasta esimesest kvartalist, uuele rekordtasemele ehk praktiliselt 63 €/tm. Jõudsamalt on kosunud peenpalgi hinnad tõustes samuti kõrgemale kui kunagi varem, kusjuures ka kuuse peenpalgi hind on nüüd ületanud uue rajajoone, 60 € künnise. Okaspuupalkide hindu aastataguse ajaga võrreldes torkabki eelkõige silma peenpalgi hinna kasv (vt joonis 1 ja tabel 1). Positiivset hinnakasvu on näidanud ka RMK hinnastatistika kõigi okaspuupalkide osas, kuigi hinnamuudud eelnevate perioodidega võrreldes ei ole olnud nii suured kui EMK hinnastatistikas (vt joonis 2 ja tabel 2). Sama seis on meie põhjanaabritegi juures. Nemad alustasid tänavusest aastast ka peenpalgi hindade kohta statistika avaldamist ja võib-olla on see üheks põhjuseks, miks selles sortimendis hinnakasv nii järsk on olnud muidu suhteliselt lauges hinnagraafikus (vt joonis 3 ja tabel 3). Kui okaspuupalkide hinnad on jõudsalt kasvanud, siis lehtpuidu jämedamate sortimentide hinnad ei ole sellist trendi näidanud. EMK statistikas on kase vineeripakk püsinud möödunud kvartaliga võrreldes samal tasemel, õige natuke on tõusnud kasepalgi hind ning ainukesed langejad on haava- ja lepapalgi hinnad. Vaatamata sellele, et RMK kasepaku hind on aasta taguse ajaga kümnendiku langenud, näitab ta siiski hoopis teist taset erametsast ostetavaga, olles mais 2011 enam kui 111 €/tm. 

Kui viimasel paaril aastal on paberipuidu hinnaliider olnud kasepuit, siis nüüd on mindud kahe aasta tagusesse aega ning tippu on jõudnud taas kuusepaberipuit. Kasepuidu hind on langenud isegi männipaberipuidu hinnast madalamale. Okaspuupuidu hind on kasvanud oluliselt kiiremini ning aasta taguse ajaga on hind tõusnud enam kui viiendiku. Haavapaberipuit on olnud viimastel kvartalitel kerges tõusus ning ka siin on nüüd jõutud kolme aasta kõrgeimale tasemele. Ilmselt on siin üheks põhjuseks suurenenud konkurents küttepuidu turul ja hea seis toodangu turul, mis võimaldab toorme eest rohkem maksta. Tõsi 2008. aasta alguse tasemeni on ikka õige mitu eurot minna. Riigimetsast müüdud paberipuiduhindades troonib kindla liidrina kasepaberipuit, olles aasta taguse ajaga kallinenud enam kui kolmandiku! Viimase kvartaliga võrreldes on kenasti kosunud ka kuusepaberipuit (+8,3%).  Soomes on paberipuidul sama trend, mida näitab EMK statistika. Turuliider on kuusepaberipuit (32,2 €/tm), talle järgneb kasepuit (31,46 €/tm) ja männipuit (31,33 €/tm). Kõik sortimendid on aasta taguse ajaga kallinenud enam kui 10%.
 
Nii nagu mitmete teiste sortimentide juures on saanud viidata uutele hinnarekorditele oleks küttepuidu juures juba imelik, kui peaks kuidagi teisiti viitama. Kordagi varem ei ole jõutud kõrgemale 27 euro tasemest ning aasta tagusega on hinnakasv olnud 31% ja viimase kvartaliga tubli 5,2 %. Ka RMK hinnastatistika näitab küttepuidu hinna kasvu. Mais maksis 3 m küttepuit riigimetsas tee ääres 20,24 €/tm (ilma käibemaksuta). Kallim on ta olnud eelmise aasta oktoobris ja detsembris ning siis juba alles 2008. a detsembris. Küttepuidu hinna kallinemist näitab ka Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnastatistika. 3 m saagimata küttepuit maksis juunis 2011 rohkem kui kunagi varem 29,92 €/tm  ning kallinedes eelmise aastaga võrreldes enam kui 28% ja eelmise kvartaliga võrreldes ligi 14% (vt joonis 4). Pisut rohkem on kuude lõikes jõnksutanud kuivade lepahalgude hinnad, kuid tõusunurk ülesse on ilmselge (vt joonis 5). Juunis jõudsid nad tasemele 48 €/rm  eest (kasv eelmise aastaga võrreldes 12,5% ja eelmise kvartaliga 17,1%). Siiski ei ole tegemist hinnarekordiga. Kallim on kuiv lepahalg olnud 2008. a mais 57,52 €/rm ja 2008. juunis 49,53 €/rm. Märgade halgude hinnajoon on olnud küll stabiilsem, aga siiski samuti kuu kuult kasvav, ulatudes juunis 35,63 €/rm. Ka siin ei ole tegemist siiski mingi rekordiga, sest enamuse ajast 2008. aastal püsis hind kõrgemal.  Samas on viimase kvartaliga kasv olnud 10,4% ja viimase aastaga 26%. Uutesse kõrgustesse on tõusmas hakkpuiduhind, küündides 12,22 €/pm3 eest. Ainult korra täpselt kaks aastat tagasi oli hind veel pisut kõrgem. Eks siis andis esimese tõsise impulsi arenema hakkav bioenergeetika, kuid saabuv „masu“ jahutas hinnakasvu kiiresti ja õige madalale maha. Viimase kvartaliga on hakkpuidu hind tõusnud enam kui 9 % ja viimase aastaga võrreldes koguni 24% (vt joonis 6). Kui puidugraanulite hinnad olid pea terve eelmise aasta langustrendis ja keerasid uuesti tõusule tänavu aasta alguses, siis viimane info näitab, et selleks korraks on hinnakasv läbi ning suund on jälle allapoole. Puidugraanulid on erinevalt teistest bioenergeetika toodetest selgelt erineva hinna kujunemisega olnud.  Kui ümarküttepuit, halud ja hakkpuit löövad hinnatõusu rekordeid, siis puidugraanulite hind (183,16 €/t)  on ainult korra olnud veel madalam ning hinnatrend on selgelt läbi aastate langev olnud. Samas on jagunud investoritel julgust uute investeeringute tegemiseks, et graanulite tootmist suurendada. Ju oli siis möödunud aastatel kas vähem efektiivsust või õnnestus toodet lihtsalt suurema kasumlikkusega maha müüa (vt joonis 7).  Ka puitbriketti hind (156,44 €/t) on suve tulekuga ligi 4% odavnenud, kuid siiski ei saa siin sellist trendi, nagu puitgraanulite puhul on, täheldada. Möödunud aastaga on briketti hind ligi 8% kallinenud (vt joonis 8).


Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel





Tabel 1. Puidu hinnad lõpplaos seisuga 30.06.2011  

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aasta I kvartalis puidutööstuse ja puittoodete tootmise mahuindeks võrreldes 2010. aasta 1 kvartaliga keskmiselt 21 punkti ehk mahud kasvasid keskmiselt 21% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Majanduskriisi järgselt on mahuindeks olnud kasvava trendiga, kuid jääb kriisile eelnenud rekordtasemetele siiski veel oluliselt alla. Tänavu märtsis oli indeks 97,6 punkti, mis moodustab 2006. aasta rekordtasemetest ligi 70%. Kõige kiiremini kasvasid mahud eelmise aastaga võrreldes liimpuidu tootmises (29%), vineeritootmises (25%) ning graanulitootmises (22%). Suurima toodangumahuga on tööstustest saematerjali tootmine, mille mahud kasvasid 13%. Puitehitiste ekspordi rahaline maht kasvas tänavu I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 45%, samas puittoodete eksport kokku kasvas 30%. Kuigi kriisieelsete aegadega võrreldes veel kasvuruumi on, näitab statistika, et puidutööstus on tõusnud kindlatele jalgadele ja edeneb ilusasti.

Mõni ettevõtja on ennustanud, et puiduhinna (eelkõige küttepuidul) kasvu võib tagant suruda valitsuse otsus erimärgistatud kütuse kasutamise keelamisest metsatöödel. Kas ta puiduhinda mõjutab, on siiski küsitav. Aga kindlasti halvendab see meie metsaomanike konkurentsivõimet naabritega võrreldes, suurendab ülestöötamise kulusid ja  pigem vähendab metsaomaniku tulu. Küll aga võib hindu alla suruda 2012. aasta keskel suure tõenäosusega taashoogustuv ümarpuidu eksport Venemaalt. Seega võiks metsaomanikele soovitada, praegu on veel võimalik madalamate ülestöötamise kuludega piisavalt head tulu saada.
 
Heiki Hepner

 

Ülevaade 2011. aasta I kvartali puiduturust
Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2011

Suur kevad on kätte jõudnud ja aktiivsem raietöö asendub metsauuendustöödega. Ühtlasi saab sellega läbi ka raieaasta. Möödunud raieaasta oli kindlasti metsandusel taastumise aasta pärast ränka kukkumist. Kõigi sortimentide hinnad on kasvanud. Kõige vähem (ligi 5%) on kasvanud männi- ja kuusepalkide hinnad, kuid siin on põhjuseks see, et need hinnad taastusid pärast masu kiiremini. Viimase kvartaliga on eelpool nimetatud palgid kallinenud vastavalt 1,3% ja 1,8%. Peenpalkide hinnad on kasvanud aastaga oluliselt rohkem, männipeenpalk ligi viiendiku ja kuusepeenpalk enam kui viiendiku. Samas on nad ka küllaltki arvestavalt kasvanud viimase kvartali jooksul, enam kui 7%. Hästi on kosunud ka kase palgi ja kase vineeripaku hind, mis on aastaga tõusnud 27% ja 18%. Samas on teada, et kase vineeripaku puhul sõltub hind väga tugevalt paku kvaliteedist ja seepärast võib tegelik hind ka metsaomanikul küllaltki tugevalt kõikuda. Ka RMK hinnad jäljendavad võrreldes aastataguste hindadega põhimõtteliselt sama trendi, kuigi protsenditi on nad pisut erinevad ja võrdlusperiood on ühe kuu võrra nihkes (vt joonis 1 ja 2 ning ja tabel 1 ja 2).  Erinevalt EMK hinnastatistikast on RMK eelpool nimetatud sortimentide hinnad (va kasepalk) kolme kuu tagusega võrreldes  kerges languses.

Ka paberipuidu hind on möödaläinud raieaastaga kasvanud päris kenasti. Kuuse- ja männipuit on aastaga kallinenud ca 30%. Kasepuit on aastaga kallinenud küll ainut 15%, kuid kahe aasta taguse ajaga on kallinemine olnud enam kui kahekordne. Seepärast on ka arusaadav, miks kasv viimasel aastal ei ole olnud nii suur. Kosumine kukkumisest hakkas juba varem pihta. Viimase kvartaliga võrreldes on jätkunud paberipuidu kallinemine, kuusepuidul ligi 10%, männipuidul ligi 9% ja kasepuidul enam kui 6%.  Pisut tagasihoidlikumalt on kasvanud haavapaberipuidu hinnad, aastaga 8% ja viimase kvartaliga pisut enam kui 1%. RMK hinnastatistika järgi kasvasid paberipuidu hinnad viimase aastaga oluliselt rohkem kui eelpool nimetatud EMK hinnastatistika alusel. Kuid põhjuseks on siin kindlasti ka see, et RMK hinnakõverad on märksa laugemad tänu pikemaajalistele tarnelepingutele, mis nihutas nii langust kui ka hiljem tõusu pisut edasi. 

Kuigi reeglina toob kevad kaasa küttepuidu hinna mõningase languse ei ole seda hetkel märgata. Pigem on jätkunud väike hinnakasv. EMK hinnastatistika alusel maksis küttepuit aprilli lõpus tarbija või kokkuostja juures käibemaksuta 26,64 €/tm, kasv 2% (vt joonis 3). Aastaga on küttepuidu hind kallinenud ligi 29%. EKI hinnastatistika alusel oli märtsis küttepuidu hind ilma käibemaksuta 26,5 €/tm (kasv viimase kvartaliga 1% ja aastaga 15%). RMKs kasvasid küttepuidu hinnad aastaga ca 20%, kuigi kolme kuu taguse ajaga võrreldes on toimunud ligi 5% langus. Kui märgade halgude hinnad on ka märtsis võrreldes veebruariga kergelt tõusnud (+1,6%, 32,26 €/rm), siis märgatavalt aga on langenud kuivade halgude hinnad (-12,3%) jäädes pidama 41 €/rm kohta (vt joonis 4). See on loogiline, sest soojade ilmade saabudes vähenes oluliselt vajadus kuivade halgude järele, teisalt hakati mõtlema juba uuele talvele, mis tõstis nõudlust märgade halgude vastu. Kvartali taguse ajaga on muutused siiski +5,8% ja +1,4% ning aasta taguse ajaga +11,4% ja +9,7%. Viimase kvartaliga võrreldes on langenud ka hakkepuidu hind 2,2%, olles märtsis 11,2 €/pm³ kohta (vt joonis 5). Vaadates pikemaajalisi graafikuid võime tõdeda, et kevadeti-suveti on ikka mingi „jõnksakas“ hakkpuidu hinnast läbi käinud. Aasta taguse ajaga võrreldes on hind siiski kasvanud tubli 17%.   Pelletite hinnad kukkusid üsna ühtlaselt terve eelmise aasta, kuid keerasid tõusule uue aasta alguses. Viimase kvartaliga on kallinemine olnud ligi 3% (185,55 €/t), kuid aasta tagune hind jääb veel 4% kaugusele (vt joonis 6). 



 
Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel


Tabel 1. Puidu hinnad lõpplaos seisuga 31.03.2011  

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga veebruar 2011

 
Joonis 3. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)  hind on jaehind ja RMKl metsas teeääres laoplatsil. Allikas: EKI, RMK


 
Joonis 4. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)




 
Joonis 5. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI)

 
Joonis 6. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 
Joonis 7. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

 
2011. aasta on toonud mitmeid teateid investeeringute tegemisest puidutööstusesse, mis peaks metsaomanikele kindlasti head meelt tegema. Isegi kui investeering ei loo otseselt uusi tootmisvõimsusi juurde vaid aitab tõsta efektiivsust (nagu näiteks investeeringud AS Estonian Celli energia sõltuvuse vähendamiseks), tähendab see ikkagi ka kaudselt metsaomanikule stabiilsemat puiduhinda. Mitmed ettevõtted on teatanud ka tootmisvõimsuste suurendamisest. AS Aegviidu Puit on teatanud, et kavatseb tänavu saematerjali tootmise moderniseerimisse investeerida 10 mln eurot, mis peaks tagama kuni 350 000 tm palgi töötlemise. Samas antakse teada, et enam kui kolmandik sellest mahust jääb esialgu reservi palgi defitsiidi tõttu vaatamata sellele, et saepalgi hinnad on püsinud stabiilselt normaalsel tasemel. Peatselt ehk on oodata ka saematerjali tootmist jälle Sauga vallas, kuhu kavatseb AS Laesti rajada aastas kuni 80 000 m3 saematerjali tootva saetööstuse. 

Globaalsetel turgudel on suurt pilti mõjutamas Aasia turud (Hiina, Lõuna-Korea, Jaapan). Nii on sealne nõudlus kasvatanud palgi hinda Põhja-Ameerikas 20 % võrra kirjutas Wood Resources International LLC. Hiinast on saanud päästerõngas paljudele USA ja Kanada saematerjali tootjate ja metsaomanike jaoks. Okaspuupalgi ning saematerjali eksport Põhja-Ameerikast Hiinasse ületas 2010. aastal 1,6 mlrd USD. See oli 150% suurem kui 2009. aastal ning rohkem kui 10 korda suurem võrreldes 2006 aastaga. Kindlasti on siin oma roll hiiglaslikel üraskikahjustustel Briti Columbias, mis on loonud baasi odava ehituspuidu tootmiseks. 

Positiivseid uudiseid puittoodete tootmisest toob EUWID ka Euroopast. Küll suureneb põrandamaterjali ja puitpaneelide tootmine, kallinevad puidust akna- ja uksetooted, kasvavad käibed, prognoositakse  elamuehituse kasvu jne. See kõik on taganud sealsetel turgudel 2011. a alguses ümarpuidu hindade püsimise stabiilselt kõrgel tasemel.

Kui meie ettevõtete käes olevatel turgudel puittoodete nõudlus ei kasva, siis kindlasti mõjutab puidu hinda lähitulevikus Venemaa liitumine WTO¬ga, mis kõrvaldab tollimaksud. See teeb selgelt Venemaa ümarpuidu Eestis konkurentsivõimelisemaks. Praegune tollimäär on minimaalselt 15 € m3 kuupmeetri kohta (va peenem kase paberipuit, kus tollimäär on 0%).   Kuna Venemaa liitumist WTOga peaks praeguste kavade kohaselt jääma 2011. aasta lõppu, siis erilist mõju see sel aastal veel ei oma. Kuidas hinnad tegelikult käituma hakkavad, kui tollimaks kaob on raske prognoosida. "Lihtsus¬tatud aritmeetikat arvesse võttes tähendab see puiduturul enami¬kule sortimentidele seitsme euro suurust hinnalangust 2012. aas¬ta alguses.", ütles AS Metsäliitto Eesti tegevdirektor Enn Sapp asja kommenteerides. Kindlasti jääb äris Venemaaga üheks suureks küsimärgiks raudteeühendus. Parimatel aastatel toodi Venemaalt kaks miljonit tm puitu. Siis püsisid väga kõrged ümarpuiduhinnad. Seega paanikaks metsaomanikel pole põhjust. RMK on igatahes teatanud, et kavatseb ka tänavu raiuda ca 2,8 mln tm, ning tänu puiduhindade kasvule ligi 11% rohkem tulu teenida. Kuidas mõjutab meid Jaapani maavärin? Üheteist aasta tagune suurõnnetus Türgis tõstis huvi ka meie puidu vastu. Elame näeme. Metsaomanikud aga võiksid pärast metsakultuuride rajamist kriitilise pilguga üle vaadata hooldusraiete vajadused. Tänavune talv oma lumemurru ja vaalimisega kindlasti suurendasid vajadust selle töö järele. 

Heiki Hepner




Ülevaade 2010. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2010

 

2011. aasta tuli meile euroga ja veel paksema lumevaibaga kui 2010 aasta. Paks lumi on teinud metsatööd kohati väga keeruliseks, sest maa on lume all sula ja raiemeestel on üle põlve ulatuvas lumes erakordselt raske töötada. Nii mõnedki raied, kus on rikkalikum alusmets, on lume sulamiseni edasi lükatud. Eelistatud seisus on need metsaomanikud, kes on kaupa teinud masinraieks. Siiski teeb head meelt, et raie aktiivsus on järk-järgult kasvanud ja kindlasti on siin oma roll kohalike metsaseltside, -ühistute ja Keskühistu Eramets aktiivsel tegevusel metsaomanikega metsade majandamiseks.

Võrreldes eelmise kvartaliga on ümarmetsamaterjalil valdavalt püsinud kerge hinnatõus, kuigi mõned sortimendid on siiski ka pisut odavnenud. Okaspuupalkidest on seni hästi püsinud männipalk (sh peenpalk), mis on isegi pisut kallinenud. Kuusepalgile oli aga juba novembris märgata hinnasurvet ja see on toonud kaasa juba hästi väikese hinnakorrektsiooni alla poole. Võrreldes aastataguse ajaga on aga hinnakasv olnud okaspuu peenpalkidel enam kui viiendik, jämesortimendil aga 7-8%. Põhjus peitub siin selles, et peenpalgihinnad hakkasid tõusma ca 3 kuud hiljem kui jämesortimentidel (vt joonis 1, tabel 1). Okaspuupalkide müügil tuleb hoolega jälgida enamnõutavate sortimentide pikkusi. Hinnavahe võib olla lühemate sortimentide kahjuks 5-6 eurot tihumeetri kohta. Riigimetsas on palkide hinnakasv võrreldes eelmiste perioodidega olnud suurem, kuid kahjuks ei saa me neid EMK hinnastatistikaga otse võrrelda, kuna puudub info novembri ja detsembri hindadest (vt joonis 2, tabel 2). Soomes on kõik sortimendid olnud kvartali taguste hindadega võrreldes kuni kaks protsenti languses. Aastataguste hindadega võrreldes on kasv 15-16%. (vt joonis 3, tabel 3).

Kase jämesortimendid (pakk ja palk) on möödunud kvartaliga kasvanud vastavalt 4,2% ja 1,3%. Aasta taguse ajaga võrreldes on kasv muidugi hoopis teisest klassist (16,9% ja 23,2%). Traditsiooniliselt sõltub kasepaku puhul hind väga tugevalt kvaliteedist ja väga kõrge kvaliteediga paku eest makstakse pea poole rohkem kui madalaima kvaliteediga paku eest. Siin tasub tähele panna ka RMK hinnastatistikat. Suvel langesid kase jämesortimentide hinnad küllaltki madalale, siis sügisel on nad jõudsalt kasvanud ja oktoobris ulatusid juba täiesti rekordilisele tasemele 123,1 €/tm (1926 kr/tm), mis tähendab hinnakasvu kolme kuu taguse ajaga 59%!

Eelmise kvartali lõpus saime veel tõdeda, et paberipuidu hinnad on kasvanud, kuigi langustrendi oldi juba aasta keskpaigaks prognoositud ja ka meie hinnaülevaates ei julgenud hinnakasvu jätku lubada. Nii on ka läinud. Suurt ärakukkumist pole toimunud, kuid keskmised hinnad on 1%-1,6% langenud, va haava paberipuit, mis on tõusnud 2,3%.  Aastataguste hindadega võrreldes on kasv muidugi veel korralik, sest 2009. aasta lõpus oli paberipuidu hind veel küllaltki madal. Langustrendis on ka Soome keskmised paberipuidu hinnad. Vahelaohinnad (hankintanhinnat) meie põhjanaabrite juures olid männipaberipuidul 29,2 eurot, kuusepaberipuidul 30,3 eurot ja kasepaberipuidul 29,8 eurot. FOEX turukommentaar viitas sellele, et nõudluse kasv paberitööstuses on aastalõpus selgelt pidurdunud. Papi nõudlus näitab endiselt kasvu, kuid ilmselt  on see siiski mitte piisav, et kompenseerida trüki- ja kirjapaberi nõudluse langust. Wood Resources International kirjutas oma 2010. aasta tselluloosi- tööstuse ülevaates, et viimase kahe aasta jooksul on toormekulu tõusnud kiiremini kui teised kululiigid, moodustades juba pea 60 % kogukuludest. Kindlasti seab see teatud piiri toorme (paberipuidu) hinna kasvule. Siiski pole kõik prognoosid toorme hinna langust ennustavad ja ka meie ainuke okaspuutselluloosi tootja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on oma müügimahtu 2010 a teises pooles enam kui 5% kasvatanud ja vähemalt 2011. aasta esimeseks poolaastaks tellimused toodangule kindlustanud.

Mööda läinud aasta kolmanda kvartali tegijaks tõusis küttepuidu hind, mis tegi päris korraliku kasvu. Tänaseks on see kasv stabiliseerunud, viimase kvartaliga on toimunud kallinemine 1% (vt tabel 4), aga aasta taguse ajaga on küttepuit kallinenud enam kui 26%. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnastatistika näitab, et küttepuidu hind on aastalõpus stabiilselt püsinud. Viimase kvartaliga on hind isegi pool protsenti odavnenud, kuid aasta taguse ajaga ligi 30 % kallinenud. Hakkpuit niisuguseid hinnahüppeid aastaga ei ole teinud (vt tabel 6). Aastaga on hakkpuidu hind kallinenud enam kui 13%, kuid rohkem tasub tähelepanu pöörata hoopis sellele, et viimase kvartaliga kallines ta ligi 10%. Ja seda vaatamata sellele, et tänavune talv on oluliselt pehmem kui eelmine talv. Siin peitub ka oma loogika, sest energiajaamad vajavad stabiilset varustamist ja seega pikemaid lepinguid. Ka lepahalud on kallinenud (vt tabel 5), kuid tundub, et nad on saavutamas oma hinnakoridori, kuhu mõneks ajaks pidama jääda. Märgadel halgudel oleks see 30 €/rm ja kuivadel halgudel 40 €/rm. Väikest langust võrreldes eelmise kuuga on näitamas puitbriketi hind (vt tabel 8), kuid septembriga ollakse 3,6% plussis. Hoopis omaette maailmast on graanulite hind (vt tabel 7). Oma eelmise aasta tipu saavutas graanulite hind veebruaris ulatudes siis 194,7 €/t. Tänaseks on hind kukkunud 14 €/t kohta. Kas siin on taga nõudluse langus ja pehme talv meie eksportturgudel või suurenenud pakkumine? Pigem vist viimane variant. Mõni aeg tagasi lõi laineid uute graanulitehaste kavandamine Eestisse nii AS Stora Enso Eesti kui ka OÜ Purutuli poolt. OÜ Purutuli kavandab tootmist juba 2011. aasta alguses täies mahus käivitada ning toodangu müügi osas Skandinaaviasse probleeme ei näe. Küll aga annab uute tulijate lisandumine tooraine pakkujatele paremad võimalused hinnaläbirääkimistel. FOEX viitas aasta lõpus siiski nõudluse kasvule, mis on tekkinud Euroopa jaoks ebaharilikult külmale ilmale, ning kasvatanud pelletitel börsi hinda 40 senti / MWh ehk 1,39%-lt 29,14 EUR / MWh. Kui seda uskuda, siis võiks oodata ka siin uuel aastal hinnakasvu.

 
Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel




Tabel 1. Puidu hinnad lõpplaos seisuga 31.12.2010  

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga oktoober 2010

Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos   (allikas METLA)

 

Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga 31.12.2010

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)  hind on jaehind ja RMKl metsas teeääres laoplatsil. Allikas: EKI, RMK


 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)




 
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI)

 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

 

Missuguseks kujunevad puiduhinnad 2011. aasta metsaomanikule? Ennustamine on tänamatu töö, kuid mõningaid märke tasub tähele panna. RMK teatas oma pressiteates päras 2011. aasta eelarve kinnitamist nõukogu poolt, et ei kavandab tänavu küll oluliselt raiemahtu kasvatada, aga prognoosib puiduhinna kasvu 16 protsenti, mis ei ole üldsegi mitte vähe. Samas on teada, et RMK suudab toota kallimaid kõrge kvaliteediga ümarsortimente, milleni üksikud metsaomanikud tihti ei küüni erinevatel põhjustel. Teisalt on pidevalt kallinenud nafta hind, mis ei kasvata mitte ainult ülestöötamise kulusid vaid on sisendiks fossiilsete kütuste hinnakujundusele. Seega loob nafta hinna kasv positiivse fooni biokütuste hinna kasvuks ja seda vaatamata sellele, et Eesti Gaas langetas 1. jaanuaril kodutarbijatel gaasi hinda keskmiselt 11%.  Kui vaadata kallimate sortimentide hindadele, siis senine positiivne tegutsemine meie puidutööstuse poole pealt peaks lisama julgust ka metsaomanikele. Omaette küsimärgiks võib uue aasta teises pooles kujuneda Venemaa saamine WTO liikmeks. Kindlasti ootavad soomlased, et see lõdvendaks tollipiiranguid paberipuidule, mis tähendab meie metsaomanikule (aga samuti ka Soome enda metsaomanikele) Venemaa puidu suuremat konkurentsivõimet, mis kindlasti ei jäta mõjuta paberipuiduhinda. Palgi osas on meie saetööstused arvanud, et Venemaa WTO liitumine palgihinnale Eestis suurt mõju vähemalt 2011. aastal ei oma. Tänastes kommentaarides on saeveskid mõningast hinnasurvet kuusest toodetud saematerjalile möönnud. Martin Arula prognoosis enne jõule Äripäevas, et sae- ja hööveltoodangu hinnad võivad tänavu esimeses kvartalis langeda 15% või enamgi. Ilmselt sõltub hinnalanguse tulek ja sügavus pigem ümarmaterjali pakkumisest metsaomanike poolt, sest tundub, et ettevõtted on tänases mahus oma toodangule turgu hoidmas. 2007. aastat siiski oodata ei maksa, kus hinnad olid väga kõrged, aga raiemahud ei tulnud sellele järele. Sellest on liiga vähe aega möödas ja „mulli“ toitnud ehitussektor pole kusagil oma endist hiilgust saavutanud ja  langusest veel välja tulnud.


Heiki Hepner


 

Ülevaade 2010. aasta III kvartali puiduturust

Teostaja: Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2010

Kui suve esimene pool paistis silma ainult kuumade ilmadega, siis teises pooles lisandusid veel äikesetormid, mis lokaalselt tegid väga tugevalt kurja. Lisaks elektriliinidele, majade katustele ja muule säärasele said kõvasti pihta nii meie kui naabrite metsad.  Tormikahjustuste hindamine metsas on keeruline töö ja tihti osutuvad esialgsed hinnangud liiga tagasihoidlikeks. Kõige suuremat kahju kannatasid lähinaabritest soomlased, kus Asta ja Vera nimeliste tormide esialgseks kahjuks hinnati umbes 5 miljonit tm. Kahele miljonile tihumeetrile hindavad oma kahjusid valgevenelased, lätlased umbes poolele miljonile ja meie metsades ulatus kahju umbes 300 000 tihumeetrile. Sellise eeltööga juhatati sisse sügis ja uus raiehooaeg, millele lähevad vastu positiivsete ootustega nii metsaomanikud kui puidutööstus.

Võrreldes eelmise kvartaliga on ümarmetsamaterjali hinnatõus jätkunud. Palkide hinnad on kasvanud 0,5-2,8%. Võrreldes aastataguse ajaga on aga hinnakasv olnud laias laastus viiendik (vt joonis 1, tabel 1). Riigimetsas on hinnakasv olnud suurem. Kolme kuu taguse ajaga on seal palgihinnad kasvanud 5-7% ning aasta taguse ajaga keskmiselt kolmandiku (vt joonis 2, tabel 2). Ka Soomes on hinnad keskmisena 3-5% kasvanud. Seega jäävad Soome palgi hinnakasv (vt joonis 3, tabel 3) täpselt riigimetsa ja Erametsakeskuse (EMK) palgi hinna statistika vahele.

Kui kasepaku hinna kasv jääb alla kahe protsendi, siis oluliselt on kasvanud kasepalgi hind, tõustes möödunud kvartaliga 9%. Aastataguse ajaga on siiski kasepaku hind kallinenud veerandi. Üks põhjustest peitub ilmselt selles, et just eelmise aasta septembris oli paku hinnal põhi, millest algas kasv. Kasepalgi hinnal aga oli toona väike kasv, millele järgnes uuesti kerge langus. Kui RMKs on paku hind olnud nii aasta kui ka kolme kuu taguse ajaga langustrendis, siis kasepalgi hind on aastaga võrreldes kasvanud enam kui kolmandiku ja viimase kvartaliga tubli 8,5%.

Kogu tänavuse aasta on männi-, kuuse- ja kasepaberipuidu hinnad kasvanud aasta taguste aegadega võrreldes kümneid protsente. Ka kvartalitaguste hindadega võrreldes on kasv olnud korralik. Kuna 2009. aastal oli langus nii tugev, oli tänavu aasta alguses üsna turvaline prognoosida hinna kasvu. Aasta keskpaigaks oli siiski saavutatud juba tase, kust väga suurt kasvu enam oodata ei saanud. Metsaomanike rõõmuks on siiski nõudlus paberipuidu üle jätkuvalt püsinud ja seda vaatamata sellele, et FOEX Euroopa tselluloosi börsihind on viimastel nädalatel selgelt langenud. Langustrendi on prognoositud juba poolaastast alates ja hetkel ei ole nad seda ka muutnud, kuigi languskõverat on oktoobris võrreldes juuliga u 70 USD/t ja septembriga u 40 USD/t ülesse poole korrigeerinud. Viimase kvartaliga on meie hinnastatistika järgi toimunud suurem hinnahüpe just okaspuupaberipuidul, kasvades kvartaliga 8,5%, kui samal ajal on kasepaberipuit kallinenud 3,2%. Aastataguse ajaga on eelpool nimetatud paberipuidul hinnakasv olnud 42-44%. Omaette trend on haavapaberipuidu hinnal. Kui aasta taguse ajaga on kasv olnud pisut üle 6%, siis viimase kvartaliga on langus olnud ligi 6%. Haavapaberipuidu  hind on püsinud möödunud aegadel oluliselt stabiilsemana võrreldes teiste paberipuidu hindadega. Kindlasti on siin oma rolli mänginud ka see, et meil on olemas korralik haavapaberipuidu kasutaja Estonian Celli näol ning piisav puidu pakkumine.

Kui eelmise kvartali tegijaks nimetasin  paberipuitu, siis kolmanda kvartali tõusjaks võib pidada küttepuitu. Seda kasvu oli oodata arvestades nõudluse kasvu. Aasta taguse ajaga on kallinemine ligi viiendik ning möödunud kvartaliga võrreldes 13,2%. RMK hinnad on kasvanud aasta taguse ajaga kogunisti 36,7% ja viimase kvartali hinnakasv ulatub ligi 13 protsendini. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnastatistika kinnitab kasvutrendi. Aastaga on saagimata küttepuit ehk 3 m ümarmaterjal kallinenud ligi kolmandiku ja viimase kvartaliga enam kui 8%. Lepahalgude hinnatrend on olnud siiski pisut teisem. Nii kuivade kui märgade halgude hinnapõhi jäi just aastatagusesse aega. Vaatamata sellele, et kuivade halgude hind on käinud ülesse ja alla, on nad aastaga kallinenud koguni 42%. Märgade halgude hinnakõver on olnud märksa stabiilsem ning tänaseks on nad aasta taguse ajaga võrreldes kallinenud 12%. Võrreldes kolme kuu taguseid hindu näeme, et kuivade halgude hinnad on ligi 8% langenud ja märjad 6% kasvanud. Vaadates küttepuidu hinna kasvu on huvitav siiski märkida, et EKI statistika kohaselt ei ole hakkpuidu hind niipalju kasvanud, kui ümarmaterjalil. Aastaga on juurde tulnud 15,5% ja viimase kvartaliga võrreldes on ta kogunisti protsendi võrra odavnenud. Samas olid hakkpuidu hinnad võrreldes ümarpuiduga palju kõrgemad ka kehval 2009. aastal.  Ka saepuru hind on aastaga kallinenud umbes samas proportsioonis nagu hakkpuit, jäädes siiski viimase kvartaliga võrreldes napilt plusspoolele. Brikettide hinnad on püsinud mõõdukas kasvus. Aastaga on puitbrikett kallinenud  7% ja viimase kolme kuuga 5%. Ainuke suurem langeja puitkütuste turul on olnud graanulid. Nende hind on olnud läbi aegade küllaltki muutlik, käies kord ülesse ja siis jälle sama palju alla. Tänase seisuga on nad nii aasta taguse hinnaga kui ka viimase kvartali taguse hinnaga võrreldes odavnenud 3 protsent.

Torm küttepuidu hinda ei mõjuta on arvanud mitmed küttepuiduga kaubitsejad. Siiski on selge, et nii meil kui ka naabrite juures tormi murtud puidust suurem osa rändab paberipuitu, midagi energeetikasse ja kus on valdavalt tormiheide, saab lõigata ka saepalki. Need, kes on jätnud talvekütte soetamise sügisesse, peavad kindlasti rohkem maksma.  Erinevalt EKI statistikast prognoosivad kuivade halgude hinnakasvu pea kõik tootjad. Kuiva kasehalu eest küsitakse 800 kr/rm või rohkemgi. Hind sõltub nii kogusest kui ka sellest kas ja kuidas on halud pakitud. Küttepuidu hinna kasvu konstateerib ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel, kes on huvitatud selle langetamisest eelkõige läbi taastuvenergiatoetuste vähendamise kaudu. Kiseli sõnul mängib taastuvenergia toetuste ülevaatamine suurt rolli küttepuidu hinna langemisel. "Kui taastuvenergia toetused üle vaadatakse, siis suure tõenäosusega hakkab küttepuidu hind langema, sest toetuste saajad ei saa siis lubada kõrgema hinnaga puidu sisseostu“, märkis ta televisioonis esinedes.

Saksamaa Energiapuidu- ja Pelletiliit prognoosib jätkuvalt graanulite tarbimise kasvu ning tänavu peaks see aastalõpuks suurenema 18% 1,3 miljoni tonnini. Kodumaise graanuli tootmise mahuks kavandavad nad 1,7 mln t, mis on 0,1 mln t rohkem kui eelmisel aastal. Ilmselt on see ka üheks põhjuseks, miks on seal kasvamas saepuruhinnad. Neljandas kvartalis peaks ruumimeetri hinnale lisanduma 0,5-1,5 eurot.

Meie metsaomanike jaoks on positiivne uudis kindlasti  see, et Graanul Invest kavatseb jätkata Imaveres graanulite tootmist vaatamata Stora Enso otsusele hakata ise kasutama enda tootmisjääke graanulite tootmiseks. «Kindlasti teeb see meie elu Imaveres keerulisemaks, kuid oleme igal juhul veendunud, et jätkame tootmist samas mahus kui varem,» ütles Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen.


 
Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel




Tabel 1. Puiduhinnad seisuga 30.09.2010 

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga august 2010

 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad lõpplaos (allikas METLA)


Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga 31.08.2010

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)  hind on jaehind ja RMKl metsas teeääres laoplatsil. Keskmine hind on EKI ja RMK aritmeetiline keskmine hind. Allikas: EKI, RMK

Tabel 4. RMK küttepuidu lõpplaohinnad kodutarbijale koos käibemaksuga.

 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind kr/rm koos käibemaksuga (allikas: EKI)




 
Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma käibemaksuta (allikas: EKI)

 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

EUWID info kohaselt on Saksa pöögivineeritootjad kolmandas kvartalis toodangu hinda tõstnud 5% ning konstateerivad, et nõudluse pakkumise vahekord on aasta algusest saati olnud kerges positiivses trendis. Saematerjalide hinnad, mis saavutasid Saksamaal juulis, augustis oma tänavuse tipu, on pärast seda kuni oktoobri alguseni kerges languses. Parketitootjad aga on täheldanud kolmandas kvartalis nõudluse märgatavat taastumist. Austria turu-uuringufirma Interconnection Consulting hindas Lääne-Euroopa aknaturul 2009. aastal toodangu mahu languseks võrreldes 2008. aastaga 11,2% ja käibe languseks 10,8%, käibe kogumahu 18,5 miljardit euro juures. Saksa aknatööstus prognoosib tänavuseks mahu kasvuks ca 5%.
Kronospan Grupp, mis omab Saksamaal Bischweier ja Sandebeck kahte vabrikut ning hindab oma turuosaks 13% soovib plaadihinda tõsta neljanda kvartali lõpuks kuni 30 €/ m³. Esimese sammuna on nad kavandanud oktoobris tõsta hinda 15-20  €/m³. Kõigil nii hästi aga ei lähe. Puitlaastplaaditootja Pfleiderer AG on teatanud oma vabriku lõplikust sulgemisest Gschwendis. Ettevõte põhjendas oma sammu majanduskriisist tekkinud nõudluse järsu langusega, puidutööstuse jätkuva konsolideerumisega, aga samuti toorainehindade kasvuga. Raskustes on tehas olnud juba eelmise aasta märtsist, mil vähendati töötajate tööaega.

Nn Bodensee piirkonna (Baier, Baden-Württemberg, Ida-Prantsusmaa, Austria, Šveits) metsaomanikud ootavad järgnevatel kuudel okaspuuhinna püsimist või kerget kasvu.  
Wood Resource Quarterly  andmeil langes 2009. aastal saepalgikaubandus 67 miljoni m3 (2007 kõrgajal oli see 95 mln m3). Suurim tõus 2010 aastal on toimunud Lääne-Euroopas ja Aasias, kus Hiina, Lõuna-Korea, Saksamaa ja Belgia import on enim kasvanud. Hiina valitsus on teinud  jõupingutusi, et vähendada sõltuvust  importpalgist investeerides metsaistandustesse. Hoolimata sellest ei ole seal piisavalt raieküpset metsa, mille maht vastaks aina  suurenevale nõudlusele. Nii ongi Hiina vaieldamatult suurim saepalgi importija, moodustades ca kolmandiku kogu saepalgi kaubandusest. 2010 esimese 6 kuu impordimaht oli 17% kõrgem 2009 aasta sama perioodi mahust. Venemaa on endiselt suurim saepalgi eksportija, kuid tema osakaal kogu maailma saepalgikaubanduses on langenud 40%-lt 2006 aastal  vähem kui 28%-le 2010 aasta 1 kvartalis. See langus on seotud suuresti Venemaa poolt sisseviidud eksporditollidega. Uus-Meremaa, kes on saepalgi ekspordimahult teisel kohal maailmas, on seoses Vene palgi kõrgete hindadega oma ekspordimahtusid kasvatanud. 2010 aasta esimese nelja kuuga on nende saepalgi eksport kasvanud 43% võrreldes 2009 aasta sama ajaga. Teisteks suuremateks eksportijateks 2010 on olnud USA, Tsehhi, Prantsusmaa ja Kanada.
Samuti teatab Wood Resource Quarterly, et seoses seni kestnud hea turuolukorraga on toorme hinnad Rootsis viimased 12 kuud tõusnud nii saepalgi kui paberipuu osas. Kiirem tõus oli Lõuna- Rootsis, mis on suurendanud Kesk-ja Põhja-Rootsist sinna ümarmaterjali vedu. Rootsi saeveskitel on olnud soodsamad palgihinnad kui konkurentmaadel sh Soomes, Saksamaal ja Austrias, kuid kulude erinevus on oluliselt vähenenud. Samas on palgi hinnad saeveskitele Ida-Euroopas (va Tšehhi Vabariigis) ja Loode-Venemaal 15-30% väiksemad. Paberipuidu hinnad olid teises kvartalis Rootsis samuti kõrgemad kui eelmisel aastal samal perioodil, tõustes rootsi kroonides arvestades 12%. Kuna paljud saeveskid on vähendatud tootmismahtusid käesoleval suvel ja sügisel, on see põhjustanud hakke puudujäägi tselluloositootmiseks ning tekitanud lisanõudlust paberipuidule.

Meie puidutöösturid on ettevaatlikud neljanda kvartali hinnaprognooside osas. Üldiselt oodatakse stabiilsuse perioodi või õige kerget nõudluse kasvu. Toftan ASi juhi Martin Arula arvates saabuval perioodil hinnad ja nõudlus enam sedasi ei tõuse ning seetõttu võib neljandas kvartalis isegi tagasilöök tulla. See on seotud ka sellega, et suurte riikide kärpekavad, mida pikalt tehtud, hakkavad nüüd mõju avaldama. Muidugi mõjutab see ka tarbimist üldiselt.

Metsaraie aktiivsus on jätkuvalt kõrge meie lõunanaabrite lätlaste juures. Nende metsateenistuse poolt välja antud raielubade maht on 8 kuuga suurenenud 3,06 mln tm võrra võrreldes 2009. sama perioodiga. Sealjuures on riigimetsas lubatud rohkem raiuda 0,69 mln tm.  Kaheksa kuuga oli välja antud raielubasid 14,48 mln tm raiumiseks, millest riigimets moodustab 9,14 mln tm.

Loodetavasti kasvab tänavu raieaktiivsus ka meie metsades. Hinnad on igatahes seda väärt, et metsa minna Täiendavat puitu toob turule kindlasti ka tormimurru koristamine nii meil kui naabermaades. Eksperdid on hinnanud siiski selle mõju hindadele lokaalseks. Teatud piirkonnas ta kindlasti mõjutab nii paberipuidu kui energiapuidu hindasid, kuid üleüldise hinnalanguse jaoks ei ole õnneks tormi poolt murtud puidu maht nii suur.

Heiki Hepner

 

Ülevaade 2010. aasta II kvartali puiduturust

Teostaja: Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2010

Suvi, mis reeglina on tähendanud teatud vaikelu puiduvarumises, on tänavu lisaks kuumadele, lausa troopilistele rannailmadele toonud teate 2011. aasta alguses saabuvast eurost ja kinnituse meie majandus jätkuvast kosumisest. Statistikaameti andmetel  kasvas ettevõtlussektori müügitulu eelmise kvartaliga võrreldes esmakordselt pärast kaheaastast langust. Hoogsalt on kasvanud eksport. Viimati oli ekspordimaht suurem 2008. aasta oktoobris. Et meie ekspordi lipulaevaks on metsasektor, on see tähendanud häid uudiseid Eesti metsaomanikele, sh ka riigile kui metsaomanikule. Nii teatas RMK oma I kvartali tulemusi kommenteerides, et metsamaterjali keskmine müügihind on möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusnud ning nõudlus puiturul oluliselt suurenenud ja et nõudluse ning hindade kasv jätkab tõusu teises kvartalis ning nad eeldavad selle taseme püsimist läbi kogu aasta.

Võrreldes eelmise kvartaliga on ümarmetsamaterjali hinnatõus küll pisut aeglustunud, kuid siiski selgelt jätkunud (vt tabel 1 ja joonis 1). Palkide hinnad on eelmise kvartaliga võrreldes kallinenud keskmiselt küll ainult ühe protsendi võrra, kuid aasta taguse ajaga on kallinemine olnud 14%-31%. RMK-s (vt joonis 2 ja tabel 2)  on palkide hinnakasv viimasel kvartalil olnud 10 % ümber ja aasta taguse ajaga peenpalgi osas isegi enam kui 80%. Palkide hinnad on kasvanud ka meie põhjanaabrite juures (vt joonis 3 ja tabel 3).  Kasvu protsent viimasel kvartalil on olnud oluliselt suurem kui meil, aga aasta taguse ajaga jääb see siiski tunduvalt meile alla. Põhjus on siin ilmselgelt selles, et nende puiduturg ei ole nii kõikuv kui meil ja seega ei ole olnud aasta tagasi nii suurt ärakukkumist.

Kase vineeripaku hind on püsinud eelmise kvartaliga võrreldes samal tasemel. Samas sõltub siin hind erakordselt palju paku kvaliteedist ning võib tippkvaliteedi puhul tõusta kõrgemale kui poolteist tuhat krooni. Sellest väga kvaliteeditundlikust sortimendist parima hinna saamine eeldab suuremat mastaabi efekti ja professionaalsemat ülestöötamist ning turustamist, kui keskmine erametsaomanik suudab täna pakkuda. Seepärast ongi RMK hinnad siin reeglina oluliselt kõrgemad ja seda isegi siis, kui võrreldes eelmise perioodiga on kukkumine olnud päris suur.
Viimase kvartali põhitegijaks võib lugeda paberipuitu. Kui kvartal tagasi sai kirjutatud, et paberipuidu hinnad on kasvanud aasta taguse ajaga mitmeid kümneid protsente ja et võib prognoosida hinna kasvu jätkumist, siis nii on ka läinud. Kase paberipuidu hind on kasvanud veel viimase kvartaliga võrreldes 7% ja ulatub kõrgemale kui 650 kr. Okaspuu paberipuidu hind on kvartaliga kasvanud veel enam kui 10% ja küünib nüüd ligi kuuesaja kroonini. Okaspuu ja kase paberipuidu hinnad on tuntavalt kasvanud ka RMKl ja meie põhjanaabrite juures. Et tselluloositööstusel läheb hästi ja tooret on vaja näitab ka FOEX Euroopa tselluloosi börsihind. Mai keskpaigast juuli keskpaigani on hind järjepidevalt kasvanud. Okaspuu tselluloosi indeks on kasvanud selle ajaga 3,6 % ja kase oma ligi 6,3%. Pikas perspektiivis prognoositakse siiski tselluloosihinna märgatavat langemist. Kas nii läheb näitab aeg, aga igal juhul tasub praegu paberipuitu raiuda ja turustada.

Küttepuidu hind on keeranud ka kergesse tõusutrendi, olles kvartalitagusest ajast 6% protsent kõrgem (vt joonis 1 ja tabel 1). RMK poolt turustatav küttepuidu hind on kvartali taguse ajaga võrreldes kasvanud isegi paar protsendipunkti rohkem (vt joonis 2 ja tabel 2).  Joonisel 4 on võrreldud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) jaehinda ja RMK vahelaohinda. Juunis olid need ilma käibemaksuta vastavalt 371 ja 260 kr. Ettevõtete keskmine 328 (vt tabel 1) jääb enam-vähem nende keskele. Kuna RMK müüb vahelaost ainult suurtarbijatele, siis on väiksemates kogustes kodutarbijatele hind kallim (vt tabel 4). Kui arvestada keskmine transpordikulu maha, tuleb siin keskmiseks tihumeetri hinnaks ilma käibemaksuta 366-392 kr. Viimase kvartaliga on hind kodutarbijale  tõusnud ca 7,5%. Kui märgade lepahalgude hind (vt joonis 5) on püsinud suhteliselt stabiilne, siis kuivade ruumimeetri hind kasvas hüppeliselt kevadel, ulatudes aprillis 695 kroonini! Juuniks vähenes hind pisut ning on nüüd küsitakse keskmiselt 668 kr ruumimeetri kuivade lepahalgude eest. Teised joonistel 6-8 toodud puiduliste kütuste (pluss turbabrikett) hinnad on suve tulekuga langenud va saepuru, mis on viimase kvartaliga kallinenud enam kui 4 %.
 

Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel
Hinnastatistika aluseks on  Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Toftan, UPM-Kymmene Forest, Grundar Puit, Väo Hake, Keskühistu Eramets sortimentide aritmeetilised keskmised lõpphinnad


Tabel 1. Puiduhinnad seisuga 30.06.2010 

Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) (allikas RMK)
Hinnastatistika aluseks on  Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Toftan, UPM-Kymmene Forest, Grundar Puit, Väo Hake, Keskühistu Eramets sortimentide aritmeetilised keskmised lõpphinnad


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga veebruar 2010

 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad lõpplaos (allikas METLA)




Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga 31.05.2010

 
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)  hind on jaehind ja RMKl metsas teeääres laoplatsil. Keskmine hind on EKI ja RMK aritmeetiline keskmine hind. Allikas: EKI, RMK

Tabel 4. RMK küttepuidu lõpplaohinnad kodutarbijale koos käibemaksuga.

 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine hind kr/rm koos käibemaksuga (allikas: EKI)



 Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind (allikas: EKI)

 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

1. juulist jõustus seadusemuudatus, mis võttis Narva Elektrijaamadelt suure osa hakkpuidust elektri tootmise toetusest. Arusaadavalt võib see vähendada elektrijaama huvitatust puitu energia tootmiseks enam kasutada. Mullu augustist alates, kui riigikogu otsusega hakati Narva jaamadele hakkpuidust elektri tootmise eest toetust maksma, on seal elektri tootmiseks kasutatud umbes 230 000 tonni (u 400 000 tm) puitu. Kuuldavasti olevat haket toodud isegi Põhja-Lätist. Samas kinnitas Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas, et sügisel jätkavad nad hakkpuidu põletamist Balti Elektrijaamas ja kuna see asub  otse Narva külje all ja varustab linna soojaga, loodetakse saada ka puidu kasutamisel toetust. Eesti ühe juhtiva hakkpuidu tootja SLG Energy arvates Narva jaamade loobumine hakkpuidust hinda ei mõjuta, sest tegemist on märksa suurema turuga kui Eesti. Nende arvates kujundab küttepuidu hinda pigem nõudluse ja tarbimise vahekord Läänemere regioonis tervikuna.  Samas on selge, et mida suurem on tarbimine kohapeal, seda väiksemad on transpordikulud ja suurem summa, mis jääb metsaomanikule kännule.

Ehituspuidu hindade tõusu prognoosivad mitmeid meie jaekaubanduses tegelejad. Puukeskuse tegevdirekto¬ri Atso Matsalu sõnul saab puidu kant sel aastal ilm¬selt veel paar-kolmsada krooni otsa. "Juba selle suve lõpuks võib tulla ehituspuidu puudus. Eu¬roopa on hakanud vedama pui¬tu Araabiasse, sest seal maks¬takse kõvemat hinda," selgi¬tas Matsalu. Eestis pole ehitus veel ärganud, kuid juba on puidu hind hoogsas tõusus. Matsalu sõnul sõltub pui¬du hinna tõus välisturust. "Võib olla, et sel aastal kalli¬neb kuupmeeter kusagil 10-20 eurot (156-312 krooni)," sõ¬nas Matsalu. Pea samajagu on ehituspuit sel aastal juba kal¬linenud. Helia Puit juhatuse liige Enn Luha arvates ehituspuidu hinnad on tänavu üsna kõikuvad, kuid võivad siiski kuni 20 % veel tõusta. „Kuna ehitusturg pole varasemal tasemel taastunud, siis otsitakse hinnalt soodsamaid ja madalama kvaliteediga tooteid ja ka ostetavad kogused on väiksemaks jäänud. Pigem ostetakse tihedamalt ja võimalikult täpselt vajadusele“, on olukorda kommenteerinud Puumarketi juhatuse esimees Marti Rehemaa.  Et aga kohapealsesse tootmisse on usku, seda kinnitab Eesti ühe suurima höövlimaterjali tootja AS Rait 30 mln kr investeering kaasaegsetesse tootmisseadmetesse.  

Üldiselt annavad ka Euroopa infokanalid positiivseid uudiseid just puidu järeltöötluse edenemisse ja puittoodete nõudluse kasvu. Austria ukse- ja aknatootja Gaulhofer kavandab laiendada tootmist ja investeerida täiendavalt 12 mln €. Saksa sama valdkonna esindaja Hilzinger raporteeris edukatest majandustulemustest. Šveitsis kavandatakse teiseks poolaastaks kuusesaepalgi hinna kasvu 5-15 šveitsi frangi (58-174 EEK) võrra, et ergutada erametsaomanikke raiuma. Senine hinnatase kuusesaepalgil oli sõltuvalt kvaliteedist 97-122 CHF ehk 1127-1417 kr.  Kuuse palgi hinnatõusu oodatakse ka Lõuna-Saksamaal (Baden-Württembergi Liidumaal).

Kase vineeriturg on EUWID teatel hetkel stabiliseerumas. Aprillis, mais tekitasid väiksemad  vene tootjad oma odavamate pakkumistega turuhindade kõikumisi. Samas on uus ehitatav Brjanski vineerikombinaat Venemaal teatanud, et alustab tootmist tänavu septembris ja loodab jõuda 2011. aasta I kv lõpuks kavandatud tootmismahuni.

Ka pelletite hinnatõusu Euroopas prognoositakse poolaastaks 10-15 €/t, et katta tooraine kallinemise kulusid ja transpordi, logistika hinnatõusu.
Kõik uudised pole siiski positiivsed. Muidugi sõltub see ka vaatenurgast. Nii on Soome metsandushiiglane Stora Enso 15. juunil teatanud, et kavandab aasta teises pooles neljas saeveskis saata kokku kuni pool tuhat töötajat sundpuhkusele, et olla paremini valmis kodumaise tooraine hinnakonkurentsi nõrgenemise tingimustes. Ehk lihtsamalt öeldes on tegu ümarpuidu hinna tõusus, mida ettevõte peab liialt suureks, et avatud turul saetööstuse toodanguga konkureerida. Kas see loob meile täiendavad võimalused  või on lihtsalt näitlikuks õppevahendiks, näitab aeg.

EUWID teatab, et ka Kesk- ja Põhja-Euroopa parketitootjatel ei ole päris nii hästi läinud kui loodeti ja turusituatsioon on küllaltki pingeline. Euroopa Saeveskite Liit (EOS) prognoosib jätkuvalt saematerjali tootmise mahu langust. Kui 2007. aastal ulatus see üle 90 mln m3, siis 2009. a oli 13 riigi (Austria, Begia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Norra, Rumeenia, Rootsi, Šveits) toodang alla 70 m3 ning langeb 2010 a 66 mln m3-le (vt joonis 9).

 
Joonis 9. Euroopa Saeveskite Liitu kuuluvate maade saematerjali kogutootmine.
Balti saematerjali tootjatele aga prognoosib EUWID hetkel stabiilset arengud ja ütleb, et eksporditurgudel on olukord nende jaoks paranenud, kuna saematerjali pakkumine Skandinaaviast ja Venemaalt on suhteliselt madal.  Positiivset stabiilset kasvu metsanduses võiks prognoosida ka omalt poolt, mis ühtlasi tähendaks vähemalt ümarmaterjali hindade püsimist või väikest kasvu järgneval kvartalil.
 

Ülevaade 2010. aasta I kvartali puiduturust

Teostaja: Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2010

Erinevalt kalendriaastast, mis algas 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril, loetakse raieaasta alguseks 1. aprilli ja lõpuks 31. märtsi. Seega saame nüüd joone alla tõmmata mööda läinud 2009. raieaastale. 2009. aasta jääb paljudele meist meelde musta masuaastana. Puiduhinnad  olid saavutanud 2009. aasta märtsi lõpuks oma põhja ja ega neil ei olekski olnud enam kuhugi langeda ainuüksi sel põhjusel, et metsaomanikud oleksid veelgi vähendanud puidumüügi mahtu ja jäänud paremaid hindu ootama. Tegelikult raiusid nende hindadegagi valdavalt need kellel oli piltlikult öeldes selg vastu seina. See tähendab vajadust finantseerida mingeid varem võetud kohustusi, hoida vähemalt minimaalsel tasemel personali arvu ja tehnikat töös vms.

Eelmise kümnendi lõpus ja praeguse alguses oli küttepuit tüütu kõrvalprodukt, mis tootis reeglina ainult kahjumit ja jäeti teinekord seepärast pikema kokkuveo korral lihtsalt metsa langile. Möödaläinud aastal päästis küttepuidu nõudlus kõige suurematest raskustest mitte ainult meie metsaomanikud vaid küllap ka meie metsanduse üldse. Nii nagu ei ole võimalik kasvatada liha ilma kondita ei ole võimalik raiuda metsast ainult palki. Ikka tuleb palgi raiega kaasa nii paberi- kui ka küttepuitu. Kui küttepuidul oleks püsinud nii sama „suur“ nõudlus kui paberipuidul, siis küllap oleks me tänastest puiduhindadest mitme penikoorma kaugusel ja meie metsanduse lipulaev, saematerjalitööstus oleks kõigest sellest saanud paraja kabjahoobi. Õnneks nii ei läinud.

Kuhu me siis oleme selle masuaastaga jõudnud? Okaspuupalgi hinnad on viimase aastaga pea kahekordistunud. Viimase kvartaliga on olnud kasv  38-50%.  See viitab sellele, et saematerjal omab jätkuvalt turgu. 2009. aasta lõpuga kasvas saematerjali eksport 2008. aasta võrdluses 7% ja kuna ümarmaterjali hinnakasv on jätkunud viitab see kindlalt toodangu nõudluse kasvule. Kase palgi ja kase vineeripaku hind on aastaga kerkinud ca 14-19% ning viimase kvartaliga 5-10%. Eelmise aasta vineeri eksport võrreldes ülemöödunud aastaga on aga kasvanud 14%. See on tulemus, mille eest meie vineeritootjaid tuleb kindlasti kiita (vt joonis 1 ja tabel 1). 

Ka paberipuidu hind on möödaläinud raieaastaga kasvanud päris kenasti. Kuusepuit 43%, männipuit 47% ja kasepuit koguni 75%. Ka möödaläinuid kvartaliga on kasv jätkunud. See viitab majanduse toibumisele, mis omakorda on selgelt seotud paberitarbimise kasvuga. Siiski ei saa tähelepanuta jätta ka veebruari viimastel päevadel toimunud tugevat maavärinat Tšiilis. Maavärin kahjustas tugevalt Tšiili tselluloositööstust, millel on arvestatav roll maailma tselluloosivajaduse rahuldamises. Seetõttu võib prognoosida, et meie põhjanaabritel on põhjust oma tselluloosi- ja paberitootmist suurendada, mis aga tähendab ka suuremat nõudlust toorme, paberipuidu, järele. Kuigi ka täna ei ole enam paberipuidu hind halb, ei ole välistatud selle mõningane kasv uue raieaasta jooksul.

Küttepuidu osas sai 2009. aasta keskel prognoositud aasta lõpuks mõningast kasvu, kuid sisulist muutust ei ole aastaga toimunud. Hind on püsinud stabiilselt ühel kohal ja isegi paari protsendi võrra odavnenud. Selle põhjus on ilmselgelt paberipuidu turu absoluutne madalseis. Teisalt on madalseisus olnud ka küttepuidu alternatiivtarbijad nagu näiteks puitlaastplaadi turg. 2009. aastal suutsime plaati võrreldes aasta varasema ajaga kõigest 52% eksportida. Nii ei suutnud ka küttepuidu kasutamise kasv soojus- ja elektrienergia tootmiseks kompenseerida metsaomanike poolset pakkumist ja hind ei kasvanud. Nüüd, kus paberipuit on turgu leidmas, loob see hea eelduse uuel aastal küttepuidu hinna kasvuks. 


 
Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel
Hinnastatistika aluseks on  Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Toftan, UPM-Kymmene Forest, Grundar Puit, Väo Hake, Keskühistu Eramets sortimentide aritmeetilised keskmised lõpphinnad

Tabel 1. Puiduhinnad seisuga 31.03.2010 
Hinnastatistika aluseks on  Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Toftan, UPM-Kymmene Forest, Grundar Puit, Väo Hake, Keskühistu Eramets sortimentide aritmeetilised keskmised lõpphinnad

Kui me vaatame RMK ümarpuiduhindasid, siis märkame, et nendele saabus hinnalanguse põhi mõnevõrra hiljem ja tõus on olnud ka aeglasem (vt joonis 2 ja tabel 2). Põhjused peituvad siis ilmselt pikaajalistes lepingutes, mis aitavad vältida suuri hinnakõikumisi. RMK puhul tuleb siiski tähele panna seda, et käesoleva hinnaanalüüsi ajaks ei olnud neil väljas 2010. aasta märtsi hindasid ja seepärast on aluseks võetud veebruari hinnad. 11 kuuga on jõudsalt kasvanud ka riigimetsast müüdavad okaspuupalgi hinnad. Kasepalgi ja –paku hinnad on pisut langenud, kuid siin peab arvestama ka seda, et siin on RMK-l õnnestunud läbi aegade väga head hinda saada tänu stabiilsele tarnimisele ja kõrgele kvaliteedile. Järelikult ei ole turg veel ekstra valmis niipalju juurde kvaliteedi ja tarnekindluse eest maksma. Ka paberipuidu hinnad on RMK-l kasvanud, kuigi ehk mitte niipalju  kui hetke nõudlusest kujunevad lõpplaohinnad.


 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) (allikas RMK)


Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga veebruar 2010.

Soome keskmised ümarmaterjalide lõpplaohinnad (vt joonis 3 ja tabel 3) on aasta taguse ajaga oluliselt vähem kasvanud kui meil ja ka viimase kvartali kasv on olnud suhteliselt tagasihoidlik. Kuna Soomes on laialt levinud pikaajalised lepingud on loogiline, et järske hinnatõuse ei ole põhjust oodata. Ka hinnalanguse põhi oli neil pisut hiljem kui meil.


 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad lõpplaos (allikas METLA)


Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga 31.03.2010

Küttepuidule sai oodatud kõrgemat hinda, kui see käesolevaks ajaks on kujunenud. Kui vaatame Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) jaehinnastatistikat, siis märkame küllaltki suurt erinevust kokkuostuhindade ja jaehindade vahel (vt joonis1, tabel 1 ja joonis 4). Ka RMK küttepuidu hinnad koos koju toomisega on kõrgemad oluliselt kõrgemad kui vahelaohinnad metsas. Nii maksab 1 tm küttepuitu veokaugusega kuni 50 km ilma käibekasuta 380 krooni.  Kui anda ümarpuidule juba halu kuju, st väärindada, siis on võimalik juba hoopis kõrgemat hinda küsida. Kui mõned ettevõtted müüsid aasta 2010 a esimese kvartali keskel kuivi halge koos koju toomisega veel 450 kr/rm ja varem veelgi odavamalt, siis talve lõpuks tõusid hinnad 550-650 krooni peale, mida kinnitab ka EKI hinnastatistika (vt joonis 5).  Kütteperioodi lõpu lähenemine on toonud kaasa väiksed hinnalangused hakkpuidule, pelletitele ja  puitbriketile. Saepuru hind samas on väikest hinnatõusu jätkanud (vt joonised 6, 7 ja 8) ja arvestades küllaltki kõrgeid nafta, gaasi hindasid ning nõudlust paberipuidu järele, ei julge küll siin langustrendi jätkumist prognoosida.

 
Joonis 4. Küttepuidu jaehinnad käibemaksuta. Keskmine hind on EKI ja RMK aritmeetiline keskmine hind. Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI), RMK

Tabel 4. RMK küttepuidu lõpplaohinnad kodutarbijale.

 
Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine hind kr/rm koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 

Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind (allikas: EKI)

 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

 Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

Mööda läinud raiehooaega jäid iseloomustama lisaks paksule lumele ka tööjõunappus (sh tehnika) metsa ülestöötamisel, mis on seda koomilisem, et meil on üle 100 000 töötu. Eks seda tüüpi arenguid võib ette tulla, kui turul osalejad on ettevaatlikud ja ei soovi või saa täiendavaid riske võtta. Ettevõtted on otsinud uusi turge ja neid ka leidnud ning eksporti kasvatanud. Statistikaameti info kohaselt on tootjahinnad meil veebruaris kasvanud aasta taguse ajaga kõige rohkem just puidutööstuses ja seda 5,8%.  See viitab sellele, et on suudetud tegeleda tootearendusega ning on suudetud säilitada olemasolevaid kliente ning võita juurde uusi.

Mitmed meie metsandusettevõtete juhid on selle aasta suhtes optimistlikud. Ehkki möödunud aastal käibed kahanesid ligi kolmandiku, loodetakse tänavuseks kindlasti käibe  kasvu. Olgu siin toodu näiteks Sakala Saeveski, mis kavandab sel aastal tootmist poole võrra suurendada ja saagida tänavu ca 60 000 tm palki. Siiski on olnud ka mõningaid negatiivseid märke. Nii on tootmist vähendanud Boxer Puidu Eksport. Ka Euroopast tuleb veel nii ja naasuguseid teateid. On infot selle kohta, et jätkub tootmise reorganiseerimine ja ka selle kohta, et turg on paranenud ning tootmismahud kasvavad.

On veel üks asi, mille mõju ei oska hetkel prognoosida. Need on streigid. Märts jäi meelde Soomes suure transporditööliste streigiga. Kuu lõpus hakkasid käima jutud Rootsis kavandatavast paberitööstuses korraldatavast streigist. Kui eelpool toodu kõrvale jätta, siis näitavad küll kõik märgid, et 2010 raieaastal tasub meil oodata keskmiselt kõrgemaid hindu kui 2009. aastal.


 


Ülevaade 2009. aasta IV kvartali puiduturust
Teostaja: Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2009

2009. aasta lõpp tõi korraliku külma ja paksu lume. Kui külm talv on metsamehele ikka meeldinud, siis rohke lumi on töödel-tegemistel enamasti probleemiks. Toob lisakulutusi ja võib ka metsale lumemurruga kurja teha. Puidu hindade osas on viimane kvartal olnud metsakasvatajale meelt mööda. Tööstus on vaikselt masust kosumas ja ümarpuiduhinnad on tasapisi kerkinud. Kui viimaste aastate madalaimad hinnad olid möödunud aasta kevadel, siis tänaseks on okaspuu palkide hinnad tõusnud vähemalt aastaalgusele tasemele (vt joonis 1 ja tabel 1) . Männi palgil tänane hind 2008. aasta detsembri taseme koguni 15%. Veel suurem hinnakasv on toimunud paberipuidul, kus kõik hinnad ületavad aastataguseid hindu, kusjuures kase paberipuidul on kasv olnud koguni 124 %. Siiski peegeldab see ainult seda, et paberipuidu hinnad olid vahepeal väga madalale langenud. Aastataguse hinnani ei ole jõudnud ainult kase kallimad sortimendid (palk ja vineeripakk) ning küttepuit. Küttepuu mittekallinemine on mõnevõrra üllatav, kuna puitu energiatootmises kasutatavate tootjate hulk on suurenenud. Tõenäoliselt ei ole nõudluse kasv hinnatõusu kaasa toonud varasema perioodi väga madala paberipuidu hinna tõttu.  On üsna tõenäoline, et päris paljudes peredes köetakse tänavu talv jälle üle hulga aja kase(paberi)puiduga ahju. Kuigi sortimentide hinnad on tõusnud, jäävad nad 2008. aasta märtsi tasemest veel päris kaugele ning võib prognoosida, et edasist suuremat kasvu sel talvisel raiehooajal ka ei tule.


 
Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel

Tabel. Puiduhinnad seisuga 31.12.2009

Vaadates RMK sortimentide hindu (joonis 2), siis seal on graafik  laugem. Põhjus on ilmselt selles, et RMK puhul on tegemist pikemaajaliste lepingutega, aga ka selles, et  RMK kajastab kuu keskmisena kaalutud keskmisi hindu. 2009. aastal on RMKs hinnakasv sortimentide lõikes olnud ühtlasem jäädes vahemikku 106%-77%. Üleeelmise märtsiga võrreldes moodustasid aastalõpuhinnad enamus sortimentides kõigest pisut üle poole. Kui võrrelda RMK kõigi sortimentide keskmiste baasil arvestatud keskmist hinda, siis 2009 aasta kolmel viimasel kuul jäi ta 460-467 kr vahele. Samal tasemel oli keskmine hind 2004. aasta esimeses kvartalis. 
   
 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) (allikas RMK)

Kui vaadata meie põhjanaabrite puiduhindasid (vt joonis 3), siis seal on kasv aeglasem kui meil. Samas on ka kogu graafik ise märksa laugem. Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on vahe siiski enamvähem sama, moodustades 2009. aasta lõpus 75-80% varasema perioodi hinnast.

 
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad lõpplaos (allikas METLA)


Teatud üllatuse pakkus küttepuidu hind, mis vaatamata nõudluse kasvule jäi sisuliselt aasta viimases kvartalis samale tasemele. Varasemate aastate hinnastatistikat vaadates oleks võinud aasta lõpus oodata küttepuidu hinna kasvu. Seda enam, et nõudlus küttepuidu järele on kasvanud. Kui vaatame EKI poolt kogutud statistikat , siis märkame, et erinevus RMK hinnaga ei ole küll suurenenud, aga ei ole ka vähenenud. Samas tasub siin tähele panna, et EKI andmetel moodustab tänane küttepuidu hind kõigest 81% aastatagusest tasemest. RMKs on hind veelgi rohkem langenud ja moodustab hetkel kõigest 62% 2008. aasta lõpu tasemest. Seega ei ole imestada, miks halgude hind jääb eelmise aastaga võrreldes veerandi jagu madalamaks. Teised tooted (hakkpuit, graanulid, brikett  on odavnenud vähem (2-10%) ja ainukesena on pisut (2%) aastaga kallinenud saepuru hind (vt joonised 4-7).
Eelmises kahes viimases puiduturu ülevaates sai imestatud, kuidas maksavad EKI andmete alusel märjad halud rohkem kui kuivad. Pärast mitut arupärimist lubati asja uurida ja teada anda. Teada ei antud, kuid kogu 2009. aasta statistika korrigeeriti ära, mis on nüüd loodetavasti lõplikult õige (vt joonis 5).  Tegelikult on vahe ka praegu väga väike (14 kr/rm). Nii et kellel kavas valmis küttepuitu osta, siis tasub otsida, kusagilt peaks kindlasti soodsalt kuivi halge saama.

 

Joonis 4. Küttepuidu jaehinnad käibemaksuta. Keskmine hind on EKI ja RMK aritmeetiline keskmine hind. Allikas: EKI- Eesti Konjunktuuriinstituut
 

Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 

Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind (allikas: EKI)

 
Joonis 7. Puidugraanuli keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


 
Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

Ka laias maailmas on puidutööstuse tõusust erinevaid märke. EMTLi andmetel oli globaalse saepalgi hinnaindeksi (GSPI) kvartaalne tõus 2009 a 3 kvartalis viimase 15 aasta kõige järsem, mis viitab puiduturgude ja tootmise taastumisele. Eks sellele viitavad ka meie hinnagraafikud. Indeks tõusis 3 kvartalis 73,3 USD-ni/m3, mis tähendab 7,6%-st tõusu, võrreldes eelneva kvartaliga. Indeks põhineb maailma 19-ne võtmeregiooni okaspuu saepalgi hindade andmetel. Peale eelnimetatud tõusu on hinnaindeks siiski 15% madalam kui aasta tagasi ja 20,3% madalam võrreldes seni kõrgeima tasemega 2007. aasta neljandas kvartalis.
Tänaseks on Põhja-Aafrikas, Hiinas ja Euroopas olnud saematerjalide eksportööride jaoks ühed kõige kiiremini kasvavad turud ning see trend ilmselt jätkub. Venemaa saematerjalide eksport kasvas 2009 pisut võrreldes 2008-ga. Seda suuresti tänu Hiinale. Okaspuu saematerjalide eksport Venemaalt Hiinasse kasvas 2009 aastal tervelt 60% ning arusaadavalt on enim ekspordituru kasvust kasu saanud Siberi ja Kaug-Ida saetööstused. Soome masinatootja Raute teatas, et on saanud ka selle piirkonna vineeritootjalt Bryansky Fanernyi 12 mln € tellimuse uue kasevineeri tootmisliini püsti panekuks.
EUWID andmetel kaalub Södra AB  tõsta oma Varo saeveski jõudlust praeguselt 250000 kuupmeetrilt aastas 750000 kuupmeetrini. Lõplikud otsused tehakse enne suve, kui peab olema valmis täpne arengustrateegia.
Pelletite tootmine Saksamaal oli aastal 2009 umbes 1,6 miljonit tonni (2008 1,48). Graanulite tarbimine kasvas eelmisel aastal ligikaudu 1,1 miljonit tonni, mis teeb  28%. 2008. aastal oli kasv koguni 40%. See näitab, et bioenergeetika erinevate harudega on jätkuvalt kasvav valdkond. 
Saksa saetööstuse eksport jõudis eelmise aasta 9 kuuga peaaegu aastatagusele tasemele, kuigi veel poolaastal oli see terve veerandi võrra väiksem. 9 kuu eksport kokku moodustas 1,38 mln m³, mis oli eelneva aastaga võrreldes ainult 1% väiksem. Märkimisväärselt on suurenenud eksport mitte Euroopa riikidesse, tõustes 2008. aasta sama perioodiga võrreldes tervelt 61%.
Oma puidu ja mööblitööstust on otsustanud toetada Hispaania valitsus, eraldades toetusi 77 mln euro (üle 1,2 mld krooni) ulatuses. Eesmärgiks ikka elavdada majandust ja vähendada tööpuudust.
Šotimaal takistavad keerulised ilmaolud palkide tarnet saeveskitesse. Rasked lumeolud on viinud selleni, et ainult 30% tavalisest tasemest on suudetud täita.
Meil kodus aga on tänaseks seis selline, et palkide hinnad on keeranud väikesele langusele. Korralik talv on lasknud metsatöid teha ja saeveskite laod on palki täis. Eks saeveskitelgi napib pikki lepinguid, mis tähendab suuremat paindlikust lühemate ja väiksemamahuliste lepingute näol. Samas on turul ka piisavalt ebakindlust ja liigseid riske ei soovi keegi võtta. Siiski suurt hinnalangust ümarmaterjalile ei julge küll prognoosida. Metsaomanik, kes tänavu talv tahaks veel oma metsas raiuda, võib komistada varumistehnika ja töömeeste nappuse peale. Igatahes andsid 2010 a aastaalguse päringud tulemuseks selle, et kaupa võiks teha alates aprillist. Veebruar, märts on vähemalt suuremal osal metsavarumisettevõtjatel tellimustega kaetud.  Eks siingi kehtib põhimõte, et vankrit paranda talvel. Seega on varsti aeg hakata mõtlema kevadtöödele ja valima neid lanke mida suvel raiuda. Need, aga kes kavatsevad või saavad raiuma minna alles märtsis, peavad kindlasti arvestama võimalusega, et ilm võib olla ettearvamatu ja saabuv sula võib teha raiutud puidu kättesaamise raskeks. 
Heiki Hepner

 

Ülevaade 2009. aasta III kvartali puiduturust
Teostaja: Heiki Hepner
Tellija: Erametsakeskus
Tallinn 2009

 
Sügise saabumine toob kaasa ka raiehooaja tõelise alguse. Seekord on siis nii, et lisaks kurgede mineku ja kurjade ilmade saabumisega, on saabunud ka puiduhindade tõus (vt joonis 1). Kui võrrelda tänaseid keskmisi hindasid poolaasta omadega, siis kõige suurema hüppe palkidest hindadest  on teinud kuusepalk (13%). Ka haavapalk on tõusnud enam kui 11%. Teiste palgi sortimentide hinnatõus on valdavalt jäänud  5-8% vahemikku. Ainuke sortiment, mis hetkel ei ole hinnatõusu näidanud on kase (vineeri)pakk. Tegemist on kogunisti paari protsendise langusega. Kui aga arvestada ostu mahulise kasvuga, siis võib ka selle tegelikult plusspoolele kanda. Vaadates tagasi aga aastatagusele ajale, siis moodustavad täna okaspuupalgi hinnad kõigest neli viiendikku ja kasel kaks kolmandikku aastatagusest ajast. Paberipuidu hinnad on viimase kvartaliga kasvanud vähemalt viiendiku võrra. Eriti tugeva nihke on ülesse poole teinud kase paberipuit, kasvades kolme kuu taguse ajaga võrreldes 28 %. Kui vaadata aastatagusesse aega, siis moodustavad paberipuidu hinnad umbes 90 % tollastest hindadest. Küttepuidu hinnakasv on olnud aeglasem kui teistel sortimentidel, olles poole aasta pealt kallinenud keskmiselt 3% ning jääb aastatagusele ajale alla veel 14%. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmete alusel on praegune küttepuit odavam eelmise aasta septembriga võrreldes  koguni 19%.

 

Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel


RMK vahelaohindade (vt joonis 2) puhul on tegemist august 2009 seisuga. Ka siin näitavad hinnad väikesi tõusmismärke. Kui keskmine paranemine sortimentidelõikes on olnud 2-3 %, siis ainukese sortimendina on tõsise tõusu teinud kase vineeripakk (17%) ulatudes juba augustis 1774 kr/tm. Ka ümarmetsamaterjali keskmine hind on tõusnud tervelt 15%, mis viitab sellele, et kallimate sortimentide müügikogused on kasvanud või odavamate omad vähenenud. 

 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) (allikas RMK)


Puidu kui ühe olulisema bioenergeetikamaterjali hindasid analüüsides joonistuvad välja väga huvitavad, kohati lausa eriskummalised mustrid.  RMK ja EKI hindade suur erinevus püsib (vt joonis 3). Samas on nad oma hinnatasemelt stabiliseerunud. Kui nüüd vaadata aga juba halgude hindasid (joonis 4), siis siin on tegemist langustrendiga, nii nagu ka hakkpuidul (joonis 5). Täiesti arusaamatu on aga olukord, kus kuivad halud püsivad juba pool aastat odavamad kui märjad. Kas tegemist on mingi statistilise veaga, ei oska täna ütelda. Igatahes sai selle küsimusega pöördutud EKI poole, aga seni pole nendelt kommentaari õnnestunud saada. Joonisel 5 on toodud ära saepuru hinnajoon. See on läbi vaadeldava perioodi suhteliselt stabiilne püsinud. Samas on küllaltki suurte kõikumistega olnud pelletite hind, mis näitab kujukalt, et tooraine ei määra sugugi alati toodangu väljamüügi hinda. Joonisel 6 on toodud puit- ja turbabriketti võrdlus. Kui 2008. aasta sügisel oli puitbriketi hind märgatavalt kõrgem (35%), siis nüüdseks on vahe vähenenud 2-3 protsendile.


Joonis 3. Küttepuidu jaehinnad käibemaksuta. Keskmine hind on EKI ja RMK aritmeetiline keskmine hind. Allikas: EKI- Eesti Konjunktuuriinstituut
 

Joonis 4. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


Joonis 5. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind (allikas: EKI)

 
Joonis 5. Puidugraanuli keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)

 
Joonis 6. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine hind koos käibemaksuga (allikas: EKI)


Huvitav uudis tuli hiljuti Euroopast. Seal viidati, et juba praegu ei jätku Baltikumis värsket tooret saeveskitele.  Samas on teada, et Läti riigimetsad paiskavad nii tänavu kui ka järgmisel aastal turule täiendavalt turule 2 mln tm kasvavat metsa. Kindlasti tunnevad hinnasurvet meie Lõuna-Eesti metsaomanikud, kuid puutumata ei jää ka Leedu metsaomanikud. Tugevat pahameelt avaldasid lätlaste sellise otsuse üle Põhja-Leedu metsamajandite juhid Balti metsanduse konverentsil.

Soome Pellervo Majandusuuringute Instituut on oktoobri keskel, oma prognoosi Soome okaspuu saematerjali tootmise mahu osas uuesti üle vaadanud ning seda allapoole korrigeerinud. Võrreldes eelmise aastaga prognoositakse, et tootmine väheneb  tänavu ligikaudu 17%.

Pelletite tootjaid rõõmustab kindlasti fakt, et jätkuvalt kasvab Saksamaal pelletikatelde paigaldamine. Tänavu aasta lõpuks oodatakse 20 000 uue katla (võimsus alla 50 kW) paigaldamist, mis teeks siis vastavate katelde koguarvuks 125000. Samas tuleb teateid mitmelt poolt, kus teatakse pelletite tootmise mahukasvust. Eelmisel aastal toodeti EUWID andmetel 7,5 mln t pelleteid 482 tehases 20 Euroopa riigis. Samas on arvestatud tehaste kogutootmismahuks 12 kuni 12,5 mln tonni aastas.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et majandus on elavnemas, kuigi visalt. Viimane käib eriti ehitussektori kohta, mis on üks suuremaid puidukasutajaid. Metsaomanikul tasub täna raiele mõeldes ikkagi veel võimalusel vältida väga peenesse metsa minekut, kus oleks paberipuidu osakaal suur. Siiski ei ole ka siin välistatud lühiajalised kiired liikumised ülesse.  Saepalgi eest saab juba sellist hinda, mida võib laias laastus rahuldavaks pidada. Samas küttepuidu hinnad ei ole veel tõusnud oodatavale tasemele. Palju räägitud, oodatud või kardetud (sõltuvalt vaatenurgast) hinnatõusu, mille mootoriks peaks olema suured kombijaamad, ei ole tänaseks kätte jõudnud.
Teisest küljest tasub tähelepanelik olla ka nendel, kellel on vaja metsi majandada või kes on sunnitud oma finantsolukorrast tulenevalt raietegevusega tegelema. Nimelt peavad nad arvestama sellega, et uuel aastal võib oluliselt suureneda puidu pakkumine nendelt maadelt, mida praegu metsamaade oksjonitelt ostetakse. Ning arusaadavalt ei mõju see puiduhinnale positiivselt.

Ülevaade 2009. aasta II kvartali puiduturust

Jaanipäev koos kalendrisuve saabumisega tähendab puiduhindadele augu saabumist. Olgu siis üldine majandusseis missugune tahes.  Reeglina on mõõdukas langus alanud juba kevade saabumisega, mil raiemahud jõudsalt vähenevad ja metsas hakatakse rohkem tähelepanu pöörama erinevatele metsakasvatustöödele. 2009. aasta II kvartal on siin olnud erandiks. Ümberringi möllav „masu“ kihutas puiduhinnad sügavasse mutta juba märtsiks. Pärast seda on okaspuupalkide hinnad keeranud ennast tõusuteele, paberi- ja küttepuit on jätkanud traditsioonilist kerget langust suveks. RMKl, millel on pikemaajalised kokkulepped, toimus järsem nõksakas aasta alguses ja edasine langus on olnud laugem. Võrreldes II kvartali lõpuseisu eelmise aasta mai hindadega on langusprotsendiks 25-40 (vt joonist 1). Kõrgeimat keskmist hinda pakuti kase vineeripaku seest ja ega väga palju sellest ei jäänud maha ka okaspuupalgid. Ka peenpalgi eest on peaaegu võimalik saada juba topelt hinda võrreldes paberipuiduga. See viitab sellele, et meie saeveskid on oma toodangule turu leidnud ja seda kasvatamas, mis ühtlasi tähendab ka nõudluse kasvu palgi osas. Ilmselt siiski ei kiirustata kokkuostuhindade olulise tõstmisega vaid proovitakse pakkuda nn kompleksteenust. See tähendab väga erineva variatsiooniga kokkuleppeid teiste sortimentide ostmiseks, alates kase vineeripakust ja lõpetades paberipuiduga. Kui valmislõigatud vineeripakku on erametsaomanikul hetkel üldse raske kui mitte võimatu üksinda müüa, siis paberipuiduga tulevad arvesse erinevad kombinatsioonid  nii mahu kui hinna osas ning seda just palki müües.  Praegu joonisel kujutatud hinda on reeglina võimalik saada ikka ainult siis, kui on võimalik samale ostjale pakkuda ka palki. 

Vanarahvas oli veendunud, et rege tuleb rautada suvel. Muuseas küttepuiduga, eriti täistüvestena varutava puiduga, on sama lugu. Võiks koguni väita nii, et suve alguseks peaks see töö tehtud olema. Vastasel juhul ei jõua puit meie niiske suve jooksul piisavalt kuivada. Vee transportimise ja katlasse ajamise eest aga metsaomanikule ei maksta. Aprillis metsanduse visioonikonverentsil tõdes Väo jaama puiduga varustamise eest vastutav Andrus Tamm, et suurimaks positiivseks üllatuseks oli küttepuidu suur pakkumine. See tähendab maakeeli küttepuidu hinna langust. Tänaseks on küttepuiduhind aasta taguse ajaga võrreldes -25%. Kuigi täna on küttepuidu nõudlus väga väike, asi ilmselts siiski nii ei jää. Tõenäoliselt on sügise lähenedes võimalik kaks varianti, kas suureneb puidu pakkumine või kasvab hind. Juunis muutis Riigikogu Elektrituruseadust ja  nüüd saavad taastuvenergia toetust taotleda ka Eesti Energia oma suurtele elektrijaamadele. 17. juuliks ongi juba hange välja kuulutatud. Küllaltki raevukalt reageeris sellele uudisele Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, mille hinnangul tähendab see toorme ehk küttepuidu hinna kallinemist ja konkurentsivõime vähenemist teiste energiaallikate suhtes. Tõsisem konkurents küttepuidule suuremates katlamajades on maagaas, mida Venemaalt sisse ostetakse. Maagaasi hind on seotud eelneva kuue kuu nafta turuhinnaga ja on seega kuuekuulises nihkes. Nii saabuski gaasihinna langus alles kütteperioodi lõppedes. Et aga tänaseks on nafta hind oma madalseisuga võrreldes enam kui 70% kallinenud (vt joonist 4), siis tähendab see ka seda, et gaasihind ei saa aasta lõpus nii madalale jääda. Lisaks tõusis 1. juulist maagaasi aktsiis üle 2,4 korra. Küttepuitu eksportivatele ettevõtetele on kindlasti probleemiks Lõuna-Prantsusmaalt Põhjamaadesse tormipuiduga saabuvad laevad, kus puit juba maha laetuna maksab kuni 32 € (500 kr). Täna selline hind meie hinda veel alla ei suru, kuid on hinna kasvule kindlasti piduriks. Joonisel 3 on toodud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt kogutud küttepuidu hinna võrdlus RMKga. Kuigi hinnad erinevad teineteisest kohati küllaltki tugevalt, näitavad nad siiski seda, et kasvuruumi peaks küttepuidu hinnal piisavalt olema. Väga huvitavad hinnatrendid on juhtunud lepahalgudega(vt joonis 5), kus käesoleval kevadel maksid kuivad halud vähem kui märjad. Ilmselt on juhtunud nii, et need, kellele on kevadeks kuivad halud kätte jäänud, on olnud sunnitud hinna alla laskma ja need kes olid oma lao kuivast puidust tühjaks müünud, on proovinud märja halu hinda hoida. Küllap kütteperioodi lähenedes positsioonid jälle vahetuvad.

Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL) paberipuidu hinnale tõusu ei prognoosi. Meie põhjanaabrid hindavad toodangu vähenemiseks aastaks 2020 paberi tootmisel kuni 28% ja tselluloosi tootmisel isegi kuni 35%. Läänemere regioonis paberi tootmise vähenemist on prognoosinud ka mitmed teised uuringud, viidates uute tehnoloogiate arengule, mis siis asendaksid senist traditsioonilist tselluloosi- ja paberitööstust. See kõik on aga järgneva 5-10 aasta teema. Majanduslanguse selja taha jätmine peaks siiski mõningase hinnatõusu tooma. 
 
Uudised, mis maailma puiduturult tulevad on valdavalt pessimistlikud, kuid annavad siiski lootust, et majanduslanguse põhi võiks käes olla. Nii prognoosib Euroopa Saetööstuste Organisatsioon, et nende liikmesriikide, mille hulka Eesti ei kuulu, saematerjali tootmine langeb 2009. aastal kuni 17%. Suurim vähenemine on Austrias ja Saksamaal, kuid ka meie naabrite Soome, Läti ja Rootsi toodang väheneb märgatavalt. 2010. aastaks oodatakse mahu väikest kasvu, kuid enne langust saavutatud tasemeni veel ei küündita. Saksamaal, kus toodetakse organisatsiooni riikide seas kõige rohkem okaspuu saematerjali, oli märtsis märgata elamuehituses teatud elavnemist, kuid kvartal kokku andis tagasiminekuks 11%. Samas on nii Saksamaal kui Austrias kasvanud nõudlus värske ümarmaterjali järele. Kasvanud on pelleti hind ja Suurbritannias  on kallinenud saematerjalide hinnad. Austrias on koguni tõusnud metsatööstuses töötajate palgad 2%. Teisalt on mitmed Kesk-Euroopa ettevõtted teatanud töötajate vähendamisest ja toodangu mahu langusest. Kui Hiinas on vineeri hind stabiilsena püsinud, siis Venemaal on kase vineeri hind langemas.
Metsälehti andmetel olid Soomes poolaasta seisuga kasvava metsa hinnad järgmised:
•    männipalk    680 kr/tm
•    kuusepalk    680 kr/tm
•    kasepalk    590 kr/tm
•    männipaberipuit    213 kr/tm
•    kuusepaberipuit     300 kr/tm
•    kasepaberipuit     205 kr/tm

Langenud hinnad on veelgi vähendanud niigi tagasihoidlikku erametsaomanike huvi raiuda, mis on seadnud saetööstuse piltlikult öeldes mööda noatera käima.  Kui hetkel on leitud praegusele ümarmaterjali hinnale sobivad turud oma toodangule, siis piisava toorme puudumine võib selle tasakaalu suure tõenäosusega hävitada ning tuua kaasa uue hinnalanguse. Kui aga suudetakse kasvatada ümarmaterjali hinda koos toodangu nõudluse kasvuga tähendaks see aasta teiseks pooleks puiduhindadele positiivset trendi.
Metsaomanik peaks täna raiele mõeldes valima okaspuulanke, kus jätkuvalt oleks minimaalselt sees paberipuitu. Kaasikud võiksid rahulikult jätta kasvama ja ootama turu paranemist. Kui metsakasvatuslikult kannatab, siis jätta tegemata ka need harvendusraied, kus ülekaalus paberipuit. Nende harvendusraiete tegemist, kus valdavalt on tulemas küttepuit,  tasub kaaluda, nii nagu hall-lepikute raiumist küttepuiduks. Kindlasti peab jälgima palgi raiumisel ka mõõte, sest erinevatel pikkustel võib olla küllaltki suur hinna erinevus.

Heiki Hepner


Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel.
 
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) (allikas RMK)

Joonis 3. Küttepuidu jaehinnad käibemaksuta. Keskmine hind on EKI ja RMK aritmeetiline keskmine hind (allikas: EKI- Eesti Konjunktuuriinstituut ja RMK).

Joonis 4. Naftahind Euroopas (FOB).
 
Joonis 5. Lahtiste 50 cm pikkuste lepahalgude hinnad (allikas Eesti Konjunktuuriinstituut)


Ülevaade 2009. aasta I kvartali puiduturust

Kevade saabumisega lõpeb metsamajandajatel ka raieaasta. Kui 2007. aastal Eesti metsakasvatajate jaoks kõigi soodsate juhuste kokkulangemise läbi tõusid puiduhinnad erakordselt kõrgeks (paberipuidu kokkuostuhind sadamas oli üle 1000 kr ja saepalgi eest maksti saeveskis enam kui 1400 krooni), siis 2008. aasta alguseks oli juba sellise ebamõistlikult kõrgete hindade osas korrektsioon toimunud. 
2008. a esimene kvartal oli suhteliselt stabiilne, misjärel hakkasid hinnad langema ja aasta lõpus toimus juba väga järsk kukkumine, mis ei ole tänaseni peatunud. Kõik sortimendid peale küttepuidu on kukkunud 35-40 protsenti. Kõige stabiilsema hinnaga ongi püsinud kõige odavam sortiment, küttepuit, mille hind on aastaga vähenes 21 protsenti (vt joonis 1). Põhjuseid, miks selline trend on püsinud, on valdavalt globaalset laadi ning üleilmsest majanduskriisist tingitud. Saepalgi hinna languse üks olulisemaid põhjusi on ehitusturu kokku kukkumine ja selle läbi nõudluse vähenemine. Kuna ka paberitarbimine on tugevalt vähenenud, on Põhjamaade paberitööstustes huvi imporditava paberipuidu vastu langenud. Oma rolli mängib siin veel odavamad puiduhinnad Lätis ning odavnenud rootsi kroon, mis raskendavad meie puidu müüki. Odav paberipuit on alla surunud ka küttepuidu hinda. Taastuvate energiakandjate laialdasem kasutusele võtt loob siin kindlasti omad võimalused ning suurendab küttepuidu nõudlust. Et kaks suurt uut Tallinna ja Tartu lähistel käivitusid alles tänavu aasta alguses, oli nende mõju nõudluse kasvule tagasihoidlik. Lisaks on üks osa sügis-talvel raiutud paberipuidust läinud kütteks ja võib prognoosida, et osa praegu laoplatsidel seisvast puidust ootab sama tee.  Puidu suurem kasutamine taastuvenergia tootmises aitab kindlasti pehmendada paberipuidu hinna kukkumist. Mõningast survet hindadele avaldas ka see, et puidutööstuse ettevõtted on viinud oma rohelise lao tagavara miinimumi ehk raiuti ära 2008. aasta alguses ostetud langid ning uusi juurde kas ei ostetud või osteti oluliselt vähem.

RMK puidumüügihinnad absoluutarvudes on kõrgemad. Põhjuseks on siin RMK poolt turule pakutavad suuremad puidukogused, aga ka tööstusega sõlmitavad pikaajalised lepingud, mis välistavad väga kiire kukkumise. Pilt on märksa kirjum. Suurim kukkuja on olnud kase paberipuit (-55 protsenti). Samas on ka männi paberipuit kukkunud  enam kui 50 protsenti ja kuuse oma peaaegu 50 protsenti. Ka männi ja kuuse saepalk on kukkunud enam kui 50 protsenti. Ka enamus teiste sortimentide hinnalangus on aastaga olnud 40-50 protsenti. Väga hästi on püsinud kase vineeripakk, mis on aasta sees olnud küll suure volatiilsusega, aga on võrreldes eelmise aasta märtsiga langenud kõigest 2 protsenti. Ka kase palgi ja küttepuidu hind on langenud vähem kui teistel sortimentidel ehk siis vastavalt 34 ja 27 protsenti. 

Täiesti omaette on haava paberipuit, mille müügihind RMK moodustab umbes poole eraomanikelt ostetavast puiduhinnast. Samas on keskmise müügihinna langus olnud küllaltki dramaatiline, olles kõigest 375 kr. See tähendab seda, et väga suurtes kogustes on müüdud odavaid sortimente ning kallite sortimentide osas on nõudlus olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik (vt joonis 2).  Nii madal keskmine hind oli viimati 2004. aasta suvel ning talvisel raieperioodil 2000. aastal.

Hinnatõusu kindlasti prognoosida ei julge. Rida ettevõtteid on tänaseks teatanud, et on lõpetanud paberipuidu ostmise lähematel kuudel. Madal hind või olematu müügivõimalus on viinud erametsaomanikud selleni, et kellel kannatab, siis see on ka raie edasi lükanud. Küttepuidu hinnale mõjub kindlasti negatiivselt vaheladudesse seisma jäänud paberipuit, mis sügisel ilmselt müüakse hakkeks.   Samas on päev selge, et päev-päevalt lähiaastatel kasvab puidu, kui taastuva loodusressursi, tähtsus ja nõudlus energeetikas. Olgu selleks siis kas suurenenud pelletiahjude müük Euroopas või meie kodumaiste energiatootjate huvi uute kombijaamade või puiduküttel töötavate katlamajade vastu. Prognooside kohaselt võib biokütuste nõudluse kasvada lähema kümne aastaga neli korda ulatudes kuni 100 miljardi euroni.  Tõsiselt on võetud biodiislitehaste arendust, mis juba mitte väga kauges tulevikus võib saada endale osa senist paberi või küttepuidu ressursist.   

Majanduslangus on sundinud jätkuvalt koomamale tõmbama põhjamaade metsatööstust.  Nii on teatatud kavatsusest sulgeda Metsä-Botnia Kaskisten tselluloositehas. Stora Enso võib sundpuhkusele saata kuni 5000 töötajat oma Euroopa tehastes.  Rootsi firma Holmen Paper aga kavandab vähendada tänavu ajalehepaberi tootmist 10 protsendi võrra. UPM suleb Lahtis asuva vineeritehase. Lisaks sellele hoiatab UPM saetööstusi ja teisi vineeritehaseid ees ootavate sundpuhkustega, mis võib puudutada kuni 2220 töötajat. Metsäliitto teatas, et peatab tootmise oma männipuitu saagiva saeveskis Karihaaras Kemi lähedal. Ka Venemaa põhjapiirkondades on vallandatud tuhandeid töötajaid nii sae- kui ka tselluloosi- ja paberitööstuses, vaatamata sellele et keskvalitsus on otsustanud metsatööstusettevõtteid toetada. Aasta alguses hindas Europäischer Wirtschaftsdienst et Rootsi saetööstuse toodang väheneb tänavu esimeses kvartalis umbes 15 protsenti ja Soomes isegi kuni 30 protsenti. Väga tugevat toodangu mahu langust on oodata ka Saksamaal ja Austrias. Viimased uudised näitavad, et Rootsis on I kvartalis kavandatud raiemaht jäänud tegelikkuses 36 protsenti väiksemaks, mis kinnitab eelpooltoodut. Aprilli alguseks oli Lääne- ja Lõuna-Saksamaal siiski saetööstuse toodangu hindade langus pidurdunud. Millal sellest saab uus tõus, näitab aeg.


Heiki Hepner
 

Joonis 1. Puidu hinnad suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel (allikas Erametsakeskus)

Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) (allikas RMK)

Puiduhind 2008

Nii nagu prognoosida oli, langes puiduhind ka 2008 a neljandas kvartalis kõigi puidusortimentide osas, ulatudes ainult kasepakul üle tuhande krooni. Tegelikult oli ka kase vineeripakuostmine aasta lõpus tugevalt piiratud ja ostetavad kogused olid tagasihoidlikud ja pigem oma headelt pikaajalistelt partneritelt. Okaspuupalgi hind jäi aasta lõpus 800-700 krooni vahele. Paberipuidu hind ulatus õige napilt üle 400 krooni. Ka küttepuidu hind oli langenud, olles keskmiselt kõigest 340 krooni (vt joonis 1). Kuna paberipuidule puudub igasugune nõudlus, siis küttepuidu hinna ongi alla viinud paberipuit ning on selge, et kasepaberipuidust tehtud küttepuit on kallim kui segaküttepuit.

Kui vaadata aastaalguse trende, siis algas 2008. aasta 2007. aasta kõrgete puiduhindadega. Esimene kvartal oli suhteliselt stabiilne, misjärel hakkasid hinnad langema ja aasta lõpus toimus juba väga järsk kukkumine. Kõige suurem kukkuja oli kasepaberipuit (aastalõpuhind oli vähem kui pool aastaalguse hinnast). Okaspuupaberipuidu hinna kukkumine oli ca 35%. Sama palju kukkus aastaga ka männipeenpalk (jämepalk langes 30%). Kuusepalgi hind langes vähem, kuna aasta alguses oli tema hind võrreldes männipalgiga madalam, aga aastalõpuks jõudsid nad ühele pulgale. Haavapaberipuit vähenes aastaga veerandi ja kasevineeripakk ning kasepalk viiendiku võrra. Kõige stabiilsem oli kõige odavam sortiment küttepuu, mille hind vähenes 15% (vt joonis 2). 



Joonis 1. Puiduhind 2008. aasta lõpus[1]





Joonis 2. Lõpplao hinnadünaamika tavamüüjale[2]


Kuna RMK on ainuke organisatsioon, mis määrab puidu hinna aritmeetilise kaalutud keskmise alusel (st arvestatakse keskmise hinna määramisel ka müüdud puidu kogust), tasub vaadata ka RMK puiduhindade dünaamikat. Kui jätta kõrvale kasevineeripakk, siis kõik ülejäänud sortimentide hinnad on olnud kogu aasta lõikes kerges pidevas languses (vt joonis 3 ja 4). Järske kukkumisi on aidanud ära hoida sõlmitud pikaajalised lepingud. 2008. aasta keskmine hind oli 699 kr, 2007. aastal 740 kr ja 2006. aastal kõigest 500 krooni. Keskmine hind sõltub tugevalt sortimentide osakaalust kogumüügis,   aga kui vaadata ka eraldi sortimentide hindasid, siis need olid RMKl 2008. aasta lõpus pisut paremad kui 2006. aasta keskmised. Siit saaks igaüks ka ise paralleeli tõmmata oma tänaste tegemistega võrreldes 2006. aastaga. Samas ei ole langusetrend veel täna lõppenud.  2009. aastal kavatseb RMK raiuda 2,4 mln tm ning keskmisena kavandatakse puiduhinna langust 14%.

 

Joonis 3. RMK kallimate puidusortimentide vahelaohindade dünaamika 2008 a




Joonis 4. RMK odavamate puidusortimentide vahelaohindade dünaamika 2008 a

24. jaanuaril Prantsusmaal ja Hispaanias möllanud orkaan Klaus  murdis metsa üle saja miljoni tihumeetri. Prantsusmaal sai väga tugevalt kannatada ca 300 000 ha metsa, millest ülekaalus olid männikud. Nii nagu tormimurdudes tavaline on sealt varutud puit valdavalt paberipuidu iseloomuga. Täna tähendab see siiski ilmselt pigem bioenergia tootmiseks suunatavast täiendavast puidumassist, sest tselluloositehaste puidulaod on ümarpuitu ning toodangulaod tselluloosi täis.   


2008. aastal vähenes Kanadas okaspuupuidu eksport enam kui veerandi võrra (rohkem kui 30 mln tm). Põhiline põhjus selleks oli USA turu kokkukukkumine. Nõudlus okaspuu saematerjali järele on USA-s rekordiliselt väike veel vähemalt aasta aega, hindas Western Wood Products Association (WWPA) oma prognoosis ning alles 2010. aastaks ennustatakse väikest saematerjali vajaduse tõusu.

Rootsi on suutnud 2008 detsembri alguse seisuga suurendada oma saetööstuse toodangu  (sh höövelmaterjal) eksporti võrreldes 2007. aasta sama ajaga rohkem kui 5 %. Euroopa sisene eksport vähenes küll 3%, kuid märgatavalt suurenes Euroopast väljapoole suunatud  eksport (u 36%).

Jaapanis vähenes imporditava saematerjali maht 2008. a esimese 11 kuuga 14%, kuid vähenemise trend on süvenev. Samas on Euroopast imporditava puidu maht langenud hoopis järsemalt, olles 30% võrra vähem võrreldes sama ajaga 2007. aastal.

Kui Saksamaa saetööstuses vähenes käive 2008. aasta esimese 11 kuuga 12%, siis Ðveitsis ennustatakse oma puiduturule 2009. aasta esimeseks pooleks siiski suhteliselt stabiilset turusituatsiooni, mis ei too kaasa suurt langust. Suhteliselt hästi on seni püsinud hind lehtpuu osas ka Prantsusmaal, olles langenud kuni 10% võrreldes 2008. aasta algusega.

Stora Enso kaalub jätkuvalt, kas on mõistlik jätkata saematerjali tootmist praeguses mahus, olgugi et puidu sissevedu on oluliselt vähendatud. Põhiprobleem on suurima kliendi, ehitussektori, väga sügavas kriisis olemine. Stora Enso saematerjali tootmise vähendamised on kõige rohkem mõjutanud Soomes ja Balti maades asuvaid saetööstusi. Kui aasta-kaks tagasi kimbutas palgipõud ja põhi probleemiks oli kuidas saada tooret ja kuidas mõjub Venemaa poolt kehtestatud tollid, siis täna on põhiküsimuseks, kuhu müüa toodang. 2009. aasta alguses kavatseb Stora Enso peatada töö Porvoo Tolkkisten saekaatris aastaks ja Kiteeni saekaatris  9 kuuks. Ka Kotka saekaatri töötajaid võidakse saata kuni kolmeks kuuks sundpuhkusele.

Ka UPM kavandab järgmisel aastal oluliselt vähendada saematerjali ja vineeri tootmist. Kokku plaanib firma saata sundpuhkusele ligemale tuhat töötajat. UPM on tootnud aastas 2,4 milj. tm saematerjali. Soome saekaatrite osa on sellest 1,9 milj. tm. Lisaks Soomele on UPM-il saekaatrid ka Venemaal ja Austrias. UPM vähendas saematerjali tootmist juba 2008 aastal, sest Euroopas valitses aasta teises pooles saematerjali ülepakkumine. UPM-i seitse Soomes asuvat saekaatrit on Lappeenrannas, Kajaanis, Pietarsaares, Korkeakoskel, Heinolas, Poris ja Leivonmäel. Viimasena nimetatud saekaater aga suleti eelmise aasta lõpus. 2009. aastal kavandatud tootmise vähendamise põhjus on seotud ainult turu nõudlusest. Lisaks saetööstustele otsustati 2008. aasta lõpus saata Heinola vineeritehase töötajad sundpuhkusele. Heinolas töötab umbes 230 töötajat.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et langustrend jätkub kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eesti palgiturg on naaberriikide poolt tugeva surve all. Kuigi Lõuna-Soomes saab palgi eest veel kuni 150 krooni tm eest rohkem kui Eestis, on Rootsi odavnenud kroon ja Läti odav toore meie metsaomanike olukorda veel halvendanud. Halva asja juures on ainuke hea asi veel see, et Läti ei ole oma latti devalveerinud ja meie olukorda veelgi halvendanud. Täna ei tasuks metsaomanikul paberipuidu iseloomuga metsa raiuma minna. Oht kõrvetada saada on ka palgi raiumisel, kui eelnevalt ei ole hinnas kokku lepitud vaatamata sellele, et palgi hind on niigi madalal. Paberipuidu olematu turg põhjustab tõsist survet ka küttepuidu hindadele, aga tõenäoliselt on selle sortimendi hind kõige väiksema langusega ning lisaks ei rikne küttepuit nii kiiresti kui kallimad sortimendid. Tänavu talvel tööle hakanud kombijaamad tõstavad kindlasti küttepuidu nõudlust, aga vaevalt et nad kogu täiendavalt turule tulnud paberipuidu ära kasutavad. Eelpool toodu aga ei tähenda, et väikeses koguses ei võiks kohapeal avaneda hea võimalus mõnda erisortimenti (näiteks liiniposte vms) müüa. Siiski peab silmas pidama, et lisaks ühele kitsale sortimendile, mille väljatulek võib olla ainult 10-20 %, tuleb turg leida ka ülejäänud puidule ja seepärast tuleb hinda ikkagi komplektselt vaadata.


Heiki Hepner


--------------------------------------------------------------------------------

[1] Hinnagraafikud on tuletatud järgmiste ettevõtete, Metsaliitto Eesti, StoraEnso ja UPM-Kymmene, Väo Hake, hinnainfo alusel

[2] Hinnagraafikud on tuletatud järgmiste ettevõtete, Metsaliitto Eesti, StoraEnso ja UPM-Kymmene, Väo Hake, hinnainfo alusel




Puiduhind oktoober 2008

Kui võrrelda aasta algusega, siis saepalkidel ja
kasevineeripakul ei ole langus olnud suur. Küll aga ei saa seda ütelda
paberipuu kohta, mis aastaalguses oli erakordselt kõrge hinnaga. Siin on
hinnalangus olnud märgatav. Suvel küttepuidu kokkuostu alustanud Väo kombijaam
mõjub kindlasti stabiliseerivalt küttepuiduhinnale. Nad on alustanud ka hakke
kokkuostmist kütteks, mille hind on 210-220 kr/MWh.



Joonis 1. Puiduhind oktoobris[1]

Juba oktoobris mõjutas puiduhindasid alanud majanduskriis. Kui eelmisel aastal
nappis tooret ja hinnad kerkisid väga kõrgele, siis tänavu on ettevõtetel laod
tooret täis. Eelkõige on põhjuseks langenud nõudlus nii paberitoodete järele
kui ka ehitussektoris. Ümarmaterjali hinnalangust lähiperioodile on prognoosinud
ka soomlased. Kui vaadata RMK, kui kõige suurema metsamaterjali müüva
organisatsiooni, hinnagraafikuid, siis
ka need on olnud teisel poolaastal enamus sortimentide osas stabiilses
languses. Siiski on suutnud RMK 9 kuuga müüa puitu keskmiselt 8,3% kallimalt
kui möödunud aastal! Oma roll on siin kindlasti eelmisel aastal turu
kõrgpositsioonilt sõlmitud lepingud. 2009. a kavandatakse vaatamata langevatele
hindadele suurendada raiemahtu 100 000 tm võrra (enam kui 4%).

Käesoleval hetkel on ajutiselt katkestanud vineeripaku vastuvõtmise Otepää
vineeritehas, kuna laovarud on piisavalt suured. Samuti seisab Kehra
tselluloositehas, mis mõjub negatiivselt madalama kvaliteediga
okaspuupaberipuidule. Imavere saeveski kavandab tootmismahu vähendamist 20-25%,
mis kindlasti suurendab saepalgi pakkumist turul ja surub hinda alla. Eelkõige
on probleemiks saematerjali nõudluse langus nii Euroopa Liidus kui ka Jaapanis
ja USAs. Siseturul hinnati oktoobriks saematerjali hinnalangust Puumarket AS
andmetel 10-15% võrreldes aasta alguse seisu.

Järgnevaks kvartaliks võiks prognoosida hinna püsimist või väga kerget
hinnatõusu küttepuidule. Viimasele avaldab kindlasti kaudset mõju nafta ja
gaasi hind. Nafta hind on tugevalt langenud, samas gaasi hind tavatarbijale aga
kasvab (kodutarbijatele uuel aastal kuni 40%). Kindlasti mõjub küttepuu hinnale
ka lähenev talv. Praeguseks on prognoositud, et see tuleb külmem kui möödunud. Ning
loomulikult peaks nõudlust suurendama rajatavad kombijaamad. Seega nõudlus
küttepuidu järele peaks võrreldes möödunud aastaga kasvama.  Siiski ei ole olukord pilvitu siingi. Nii
teatati oktoobris ASi Hansa Graanul pankrotist, kuna kohustusi oli oli rohkem
kui varasid ja jooksev majandustegevus tõi igakuiselt kahjumit. Teisest
poolaastast on tehas seisnud ning tegu on püsiva maksejõuetusega.


Joonis 2. Hinnaprognoos kaheks järgnevaks kuuks

Metsandusliku Uurimisinstituudi Metla uurija Lauri Hetemäki arvates kasutatakse
Soomes 2015.aastal tselluloosi ja paberi tootmiseks paberipuud ja haket 5-15
milj. m3 vähem kui 2006.aastal. Metla ennustus on juba saamas tegelikkuseks.
Soome paberi ja kartongi tootmiskapasiteet on vähenenud, peamiselt
paberitehaste sulgemise tõttu, 15,5 miljonilisest rekordtasemest 1,5 milj.
tonni võrra.

Elektroonilised sidevõimalused vähendavad algul ajalehepaberi vajadust,
seejärel kvaliteetpaberi ning lõpuks ka ajakirjade paberi vajadust. Selline
tendents ilmneb selgesti Põhja-Ameerikas. USA-s kasutatakse ajalehepaberit ühe
inimese kohta sama palju kui II Maailmasõja ajal. Kogu paberikasutus on
langenud 1965.a. tasemele.

„USA olukord sunnib kanadalasi viima oma paberi Euroopa turule. Konkurents
Euroopa paberiturul suureneb ja Euroopas jätkub paberitootmise vähendamine,“
hoiatab Hetemäki.

Rahvusvahelistel turgudel toimuvat vaadates võib tõdeda, et mitmete
rahvusvaheliste kontsernide kahjumid on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
oluliselt  kahanenud. Kontsernid on
viinud läbi teatud struktuursed muudatused, vähendanud püsikulutusi ja tõstnud
toodangu hindasid. Viimaseid hakkab kindlasti alla suruma üleüldine tarbimise
vähenemine.  Septembris teatas Stora
Enso, et koondab 1700 töötajat, mis sisaldas ka Paikuse saeveski sulgemist ja
seal töötanud inimeste koondamist. UMP sulgeb Kajaani paberitööstuse ja Tervasaari tselluloosivabriku juba sel
aastal. Kahe järgneva aastaga, aastail 2009-2010 vähendatakse töötajate arvu
1600 võrra. Oma mõju avaldab siin lisaks vähenevale nõulusele ka see, et
suletavad tehased asuvad turgudest kaugel.

Kindlasti mõjub ümarpuidu hinda alandavalt Venemaalt
tulnud sõnum, kus nad teatasid, et lükkavad 1. jaanuarist kavandatud
ümarpuidule kehtestatud tollide rakendamise edasi 9-10 kuud. Tõenäoliselt ei
ole siin tegemist murega meie või Soome puidutööstuse pärast vaid
eksporditulude vähenemises ja suhteliselt madalale langenud naftahindades. Kokkuvõtteks
võib prognoosida, et lähiajal enamuse sortimentide osas hinnatõusu oodata ei
ole. 



[1] Hinnagraafikud on tuletatud järgmiste ettevõtete, Metsaliitto Eesti,
StoraEnso ja UPM-Kymmene, Väo Hake, hinnainfo alusel .




2008 aasta  jaanuar-märts metsamaterjali  hinnainfograafiku vaatamiseks kliki siia:

 HINNAINFO 2008 jaanuar-märts



Selgitus hinnainfo graafikule

Kui võrrelda palkide prognoositud ja tegelikku hinnataset, siis mõnede sortimentide osas polnud hinnalangus nii järsk, küll aga tegi oodatust suurema languse kasepaberipuu.

Harjumuspäraselt oleme pidanud kuusepalgi hinda kõrgemaks männi omast. Praegu aga on tänu kuuse ülepakkumisele hind madalam ja seda laiemas mastaabis - põhjuseks ulatuslikud tormikahjud nii Kesk-, kui Lääne- Euroopas. Kuna ehitussektoris on töömahud oluliselt vähenenud, ei ole ka saematerjali nõudluse kasvu ette näha – seega püsivad hinnad samal tasemel või isegi langevad. Kase saematerjali hind peaks püsima stabiilsena kuna selle puhul pole ülepakkumist.


**************************************************************************************************************

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar 2008
Hinnainfo_jaanuar_2008.doc

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007
Hinnainfo_jaanuar-detsember_2007.doc

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2007
Hinnainfo_graafik_01-10-07.doc

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-mai 2007
Hinnainfo_graafik_01-05-07.doc

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2006
Hinnainfo_graafik_jaanuar-detsember_2006.doc

Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-oktoober 2005
Hinnainfo_graafik_jaanuar-oktoober_2005.doc

Metsamaterjali hinnainfo september-oktoober 2004
Hinnainfo_september-oktoober_2004.a..doc