Muud kahjustajad

Tormikahjustus. (Foto:EMK)

Tormikahjustuste puhul eristatakse tormimurdu, kus puud murtakse, ja tormiheidet, kus kõva tuul puu koos juurtega maast välja rebib. Lehtpuu- ja segametsad on üldiselt okaspuupuistutest tormikindlamad. Kuna männi juurestik ulatub sügavale maasse, esineb männikutes pigem tormimurdu. Kuuse juurekava on pinnalähedane ja kuusikutes on seetõttu sagedamini tormiheidet. Lehtpuudest on madala juurestiku tõttu tormihellemad haab ja kask. Eriti tormihellad on hõredaks raiutud kuusikud ja raiega tuultele avatud metsaservad. Raieid tehes tuleks sellega arvestada. Lageraiel peaks raiesihitus olema valitsevatele tuultele vastupidises suunas ja langi pikitelg jääma risti valitsevate tuultega. Võimaluse korral tuleks iga järgmine lank raiuda eelmisest läände – nii suureneb metsa kõrgus läänest itta ja läänetormid suunatakse metsast üle. Kui torm on kahjustanud metsa, tuleks värske tormimurd või -heide võimalikult kiiresti koristada, sest see soodustab putukate (üraskid, siklased) sigimist ning juure- ja tüvemädanike levikut.

Lume raskuse all võivad vanemate mändide oksad ja kuuskede ladvad murduda, nooremad puud painduvad (lumevaalimine) või murduvad. Lumekahjustusi esineb sagedamini 20–40-aastastes liiga tihedalt kasvanud ja seejärel tugevasti harvendatud kuusikutes ja männikutes.Lumevaalimist esineb peamiselt kase- ja kuusenoorendikes ja taas on kahjustused tugevamad hooldusraietega hõrendatud puistutes. Lumekahjustusi on vähem, kui hoiduda puistute liiga järsust hõrendamisest. Lumest murtud okaspuud, eriti just kuused tuleks kevadeks metsast välja tuua, sest värske puidulõhn meelitab ligi putukkahjureid. Vaalitud puudega on rohkem aega ja mõnikord suudavad noored puud end isegi veel sirgu ajada. Kui ei suuda, jõuab neid raiuda ka järgmisel sügisel.

Puud võivad kuivada liigniiskuse või üleujutuse tõttu. (Foto:EMK)

Puud võivad kuivada liigniiskuse või üleujutuse tõttu, kui pinnavesi koguneb teetammide, kraavimullete või kopratammide taha. Eriti ohtlikud on veetaseme korduvad kõikumised, mida tuleb sagedamini ette kuivendatud aladel. Tuleks vältida veevoolude sulgemist ja kui on tekkinud ummistused (nt kopratammide näol), tuleb need ruttu kõrvaldada.

Metsatulekahjude puhul eristatakse põlemisel pinnatuld, ladvatuld ja maatuld (nt põleb turvas). Pinnatule suits on helehall ja ladvatule suits tumehall. Enamik metsatulekahjusid on Eestis põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Metsatulekahju kustutamine on seda edukam, mida kiiremini tulele jaole saadakse. Seepärast kehtib avastajale reegel: teata metsapõlengust kohe päästeteenistusele (telefon 112). Kui kustutamisega saadakse omal jõul hakkama, tuleb ikkagi päästeteenistusele sellest märku anda, sest võib olla vajadus korraldada järelkustutust ja valvet.

Ühele või mõnele inimesele on jõukohane käepäraste vahenditega kustutada vaid väiksemat pinnatuld ehk põlengut, milles põleb sambla, rohu- ja puhmarinne, madal põõsastik ning metsakõdu pealmine kiht. Kustutamiseks tuleks kasutada oksi või väiksemate puude latvu. Nendega tuleb tuli ja põlev materjal pühkida juba põlenud kohtadele, et kaitsta põlemata ala. Tuld tuleb lüüa just pühkivalt. Ülalt alla löömisel võivad löögihoog ja sädemed hoopis tule levimist soodustada.

Lisaks eelnimetatud kahjustajatele võib metsa kahjustada ka inimene oma tegevuse või tegemata jätmistega. Teinekord puud muutuvad sellest lihtsalt nõrgemaks. Aga nõrgestatud vastupanuvõimega puu ei suuda ennast enam nii hästi ka ise kaitsta ja võib sattuda muude kahjustajate küüsi. 
Metsa tervisele ja hoidmisele peaks tegelikult mõtlema alati, alates sellest, kui valitakse, mis puuliiki kusagile istutada. Olukorda mõjutavad metsahooldusvõtted, raied, metsa kokku- ja väljavedu. Näiteks raielankide planeerimise oskusest sõltub nii männikärsakate levik kui ka kasvama jääva metsa tormikindlus. Kui puistud hooldus- ja harvendusraietega raiutakse liiga hõredaks, võivad taas järgneda tormikahjustused. Suviste raietega võidakse soodustada juuremädanike, eriti kuuse- või männijuurepessu levikut. Kui raietel või metsamaterjali koondamisel vigastatakse kasvama jäävate puude koort või juuri, tekitatakse soodsad levimisvõimalused seenhaigustele ja putukkahjuritele. Samavõrd, kuidas võidakse teadmatusest ise oma metsa kahjustada, on teadlikult tegutsedes võimalik oma metsas kasutada võtteid, mis hoopis aitavad metsa tervist hoida ja seisundit parandadagi.