PEFC Eesti

Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu

Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (EMSN) asutati mittetulundusühinguna 29. oktoobril 2001. aastal Eesti erametsaomanike initsiatiivil ja teiste sidusrühmade osavõtul. Eesti metsasertifitseerimisskeemi üldine eesmärk on aidata kaasa säästva metsanduse (säästva kolmes mõtetes: majanduslikus, keskkonnalikus ja sotsiaalses mõttes) põhimõtete rakendamisele Eestis. Skeemi elluviimine peab tagama PEFC nõuete järgimise metsade majandamisel ja tõendama puiduhankijale, et puit pärineb säästvalt majandatud metsast, ning kinnitama, et PEFC märgistusega puidu ja puidutoodete päritolu on võimalik tõendada tarneahela igas etapis.

Plaanid ja suunad 2011. aastaks

2011. aasta peamiseks eesmärgiks on PEFC Eesti metsasertifitseerimise skeemi uuendamise lõpule viimine. Skeem peab uuendatud olema 2011. aasta novembri lõpuks. Uuendamise protsessi käigus liidetakse skeemile juurde ka metsamajandaja Rohelise Kaarti süsteem. Seoses uue standardiga korraldame metsaomanikele koolitusi ja infopäevi, et anda ülevaade toimunud muutustest ja saada tagasisidet metsaomanikelt sertifitseerimistegevuse kohta.
Esialgu on planeeritud vähemalt neli infopäeva neljas erinevas maakonnas.
Uue aasta eesmärgiks on võetud ka PEFC aktiivsem tutvustamine metsaomanike ühenduste juures ja logode kasutamise propageerimine ning seeläbi sertifikaadiomanike arvu suurendamine.

 

Plaanid ja suunad 2010. aastaks

2010. aasta alguses viiakse lõpuni pilootprojekt Eesti esimese PEFC rühmasertifikaadi väljastamiseks. Sertifitseerija on AS Metrosert, kellele on ka Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud vastav tunnistus. Projektiga saab sertifitseeritud ligi 55000 ha metsi. Projekti tulemusena loodetakse metsaomanike aktiviseerumist ning  PEFC laiemat levikut Eestis. 2010. aasta üheks suuremaks essmärgiks on RMK-le PEFC sertifikaadi omistamine, millega saab PEFC standardi järgi sertifitseeritud suurim metsaomanik Eestis. Teiseks suuremaks eesmärgiks on PEFC Eesti metsastandardi uuendamine ja täiustamine vastavalt toimunud muutustele ning Rohelise Kaarti süsteemi väljatöötamine ja lisamine standardisse. Jätkub tegevus PEFC propageerimiseks Eestis ning aktiivne töö tarneahela laiendamiseks ja uute logode väljastamiseks.



Mis on metsasertifitseerimine?
See on menetlus, mille raames sõltumatu osapool kinnitab, et metsa majandamine või metsa- ja puidutöötlemine vastab eelnevalt huvigruppide ja riigi tasandil kokkulepitud reeglitele.
Kokku lepitud reeglid sätestatakse kriteeriumitena ja koondatakse standardisse.
Sertifikaat ise on kinnitus metsade säästliku majandamise kohta.

Milleks on metsasertifitseerimine vajalik?
Sertifitseerimise üldisemaks eesmärgiks on keskkonnasäästlik, sotsiaalselt õiglane ja majanduslikult efektiivne metsamajandamine ning puidu käitlemine.


Eesti seisukohalt võib sertifitseerimist põhjendada vajadusega:
1.    Edendada säästvat metsandust ja sellega seotud tööstuslikku tootmist;
2.    Tagada rahvusvahelisel tasandil hea maine Eesti metsasektorile tervikuna;
3.    Edendada metsatoodete turustamist ja tagada turg Eesti metsadest varutud metsamaterjalile ja sellest valmistatud toodangule;
4.    Täita tarbijate ootusi.

Miks osalevad metsaomanikud metsasertifitseerimisele?

Sertifikaat annab võimaluse, näidata et:
- Metsaomanik hoolitseb oma metsa eest ja majandab seda jätkusuutlikult. Tõenduseks on sertifikaat, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud.
- Metsamajandaja ei toeta ebaseaduslikke tegevusi, seega on tagatud metsade säilimine ja ei toimu illegaalseid tegevusi ja metsade hävitamist.
- Sertifitseeritud metsamajandaja võitleb oma tegevustega ebaseaduslikke raiete tegemise vastu ja tagab, et looduskeskkonda ei kahjustata.
- Osalemine sertifitseerimisel annab võimaluse, suunata standardite koostamist ja protsesse. Standardite koostamine on avalik protsess, kus on kõigil võimalus osaleda.

Jätkusuutlikkus on praeguses avalikus arutelus kuum teema ja metsadel on selles eriroll. Metsad võimaldavad näiteks CO2 vähendamist või bioenergia saamist puidust (ehk metsast)  ja see suurendab metsa tähtsust veelgi. EL tasandil tagab GPP (roheliste hanked)  selle arengu. Samuti mõjub ka  FLEGT (metsandusõiguse rakendamist, metsandushaldust ja –kaubandust) mitte ainult EL’is, aga üle maailma. Õigusaktide koostamisel kasutatakse ka olemasolevaid standardeid, nagu näiteks PEFC.
Majanduslanguse ajal võib tekkida olukord, et saeveskid soovivad sertifitseeritud puitu, kuna sertifitseeritud puitu ja sellest tehtud tooteid on lihtsam müüa.

Et teave metsade säästvast majandamisest Eestis jõuaks meilt varutud puidu lõpptarbijateni Lääne-Euroopas, peavad ka metsa ja puidu ostjad ning töötlejad oma tegevuse sertifitseerima. See tähendab, et puidu töötleja peab omama sellist metsamaterjali vastuvõtusüsteemi, mille abil on alati võimalik veenduda, millisest metsast konkreetne puit ikkagi on tulnud. Süsteemi olemasolu korral väljastatakse metsafirmale tarneahela sertifikaat ja tööstus saab oma toodangul kasutada PEFC logo ehk tootemärki. Valides logoga varustatud toote, võib tarbija olla kindel, et toote saamiseks kasutatud puidu varumisel ega töötlemisel ei ole metsadele liiga tehtud.


Kes saab sertifitseerimist taotleda?
Kõik metsaomanikud, kes majandavad oma metsi säästvalt. Kõik tööstused, kes suudavad tõendada toorme päritolu.

Säästvalt metsamajandamist edendades – lisateave: www.pefc.org

 

 

Üldinfo PEFC sertifitseerimise kohta

Tutvustav plakat

Sertifitseerimise juhend metsaomanikule


 


Juhendi ja plakati väljatöötamist toetas KIK projektiga nr 33: „PEFC rahvusliku metsastandardi edasiarendamine ja ellurakendamine ning säästliku metsakasvatuse printsiipide propageerimine"