Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU NIMI JA ASUKOHT

1.1. Mittetulundusühingu nimi on: Eesti Erametsaliit, edaspidi ühing.
1.2. Ühingu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Mittetulundusühing Eesti Erametsaliit on erametsaomanikke nende ühenduste kaudu ühendav ja esindav keskorganisatsioon, mis jätkab Eesti Talumetsa Liidu poolt alustatud peremetsaomanikke ühendavat tegevust.

II TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:

1) moodustada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsaressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks;
2) rakendada abinõusid metsade säilitamiseks ja taastamiseks;
3) toetada liikmete põhikirjaliste ülesannete täitmist, koordineerida nende tegevust ja vahetada informatsiooni;
4) arendada koostööle ja vastastikusele usaldusele rajanevat ühistegevust teiste organisatsioonidega;
5) arendada ettevõtlust ja ühistegevust maapiirkondades;
6) arendada metsa kõrvalkasutust, jahimajandust ja taluturismi.

2.2. Ühingu eesmärk ei ole ühingu liikmetele otsese ainelise tulu saamine ja jaotamine.

2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:

1) esindab oma liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega;
2) koordineerib liikmete omavahelist koostööd metsamajanduse, metsakasvatuse, metsakaitse ning metsamaterjalide varumise, ümbertöötlemise ja turustamise alal;
3) arendab välja nõuandeteenistuse, võtab osa metsandusalase kaadri ettevalmistamisest ja metsamajandusliku teadusliku ning rakendusliku uurimistöö korraldamisest;
4) astub lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ja/või välisriikide juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega. Sooritab muid tehinguid, mis vastavad ühingu tegevuse eesmärkidele ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele;
5) arendab vastastikusele usaldusele ja austusele rajanevat tegevust teiste asjaomaste organisatsioonide ja üksikisikutega;
6) arendab välja digitaliseeritud reklaami- ja teabetalituse, arendab kirjastustegevust, levitab metsandusliku kirjandust ja vahendab informatsiooni;

7) astub kohalike või rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks.

III ÕIGUSLIK SEISUND

3.1. Ühing on iseseisev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.

3.2. Ühingul on õigus:

1) omada, kasutada ja käsutada ühingu kinnis- ja vallasvara (hooneid, seadmeid, transpordivahendeid, inventari, väärtpabereid) ning informatsiooni;
2) vahendada oma liikmeid varustus-turustus ja teistes valdkondades;
3) arendada ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks majandustegevust;
4) korraldada transporditöid;
5) korraldada konkursse, näitusi, oksjone ja ise neist osa võtta;
6) asutada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks sihtotstarbelisi fonde ja kapitale;
7) ühingul on oma nimega pitsat ja sümboolika.

IV ÜHINGU LIIKMEKS ASTUMINE, SELLEST LAHKUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD.

 4.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eestis tegutsevad juriidilisest isikust erametsaomanike ühendused  (tulundusühistud ja mittetulundusühingud), kes taotlevad ühinguga sarnaseid eesmärke, kes tunnustavad käesolevat põhikirja ning on nõus ühiseks koostööks.

4.2. Ühingu liikmeks astumisel tuleb esitada:

1) kirjalik avaldus;
2) ärakiri üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusest ühingu liikmeks astumise kohta;
3) registreeritud põhikirja ja registrikaardi koopia;
4) liikmete nimekiri, kus on ära näidatud juhtorganid.

4.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmine otsustatakse kahe kuu jooksul juhatuse otsusega.

4.4. Ühingu liikmete arvestust korraldab ühingu juhatus.

4.5. Ühingust võib lahkuda vabatahtlikult kirjaliku avalduse alusel. Lahkumine otsustatakse juhatuse otsusega, kusjuures liikmel tuleb lahkumisel täita kohustused ja likvideerida olemasolevad võlgnevused ühingu ees.

4.6. Ühingu liikmest väljaarvamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel juhatuse poolt tehtud ettepanekul. Juhatus võib teha ettepaneku liikme väljaarvamise kohta ühingust, kui:

1) liige ei täida ühingu põhikirja või ühingu juhtimisorganite otsuseid;
2) liige ei tasu liikmemaksu;
3) liikmeks oleva organisatsiooni tegevus on lõppenud;
4) liige kahjustab oma tegevusega ühingu mainet või tegevust.

V ÜHINGU LIIKME ÕIGUSED

5. Ühingu liikmel on õigus:

1) osaleda volitatud esindajate kaudu ühingu juhtimises ja tegevuses;
2) kasutada kõiki ühingu poolt osutatavaid teenuseid ja saada informatsiooni ühingu tegevuse kohta;
3) osa võtta kõigist ühingu poolt korraldatavatest üritustest;
4) esitada juhtorganitele arupärimisi ja ettepanekuid;
5) lahkuda ühingust.

VI ÜHINGU LIIKME KOHUSTUSED

6. Ühingu liige on kohustatud:

1) täitma ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
2) oma tegevusega kaasa aitama erametsanduse arengule ja ühingu tegevusele;
3) tasuma liikmemaksu ja täitma muud varalised kohustused ühingu ees tähtaegselt.

VII ÜHINGU STRUKTUUR JA JUHTORGANID

7.1. Ühingu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.

VIII ÜLDKOOSOLEK

8.1. Üldkooosolek on ühingu kõrgeimaks juhtorganiks, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt kaks korda aastas, esimene kord kolme kuu jooksul peale aruandeperioodi lõppu. Üldkoosolek kutsustakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või revisjonikomisjon.

8.2. Üldkoosolek koosneb ühingu liikmete volitatud esindajatest. Igal ühingu liikmel on üldkoosolekul üks esindaja.

8.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.

8.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles on esindatud üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutud arv liikmeid, tuleb üldkoosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata esindatud liikmete arvust.

8.5. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Põhikirja vastuvõtmise, sellesse muudatuste ja täienduste tegemise ning ühingu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise poolt peab olema rohkem kui 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest.

8.6. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

8.7. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja vastuvõtmine, selle täiendamine ja muutmine;
2) majandusaasta aruande ja revisjonkomisjoni aruande kinnitamine;
3) ühingu tegevuse ja arengu põhisuundade ning tegevuskava kinnitamine järgmiseks perioodiks;
4) ühingu liikmemaksude suuruse kinnitamine;
5) ühingu esimehe valimine. Ühingu esimees on ühtlasi ka juhatuse esimees ning ta valitakse salajasel hääletamisel;
6) ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine;
7) ühingu juhatuse liikmete valimine;
8) teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise otsustamine;
9) ühingu eelarve kinnitamine;
11) ühingu tegevuse lõpetamise otsuse tegemine, likvideerimiskomisjoni moodustamine.

IX JUHATUS

9.1. Üldkoosolek valib juhatuse ühingu liikmete esindajate poolt seatud kandidaatide hulgast; lisaks valitud ühingu esimehele vähemalt kolm (3), kuid mitte rohkem kui seitse (7), juhatuse liiget. Ühingu juhatuse liikmed valitakse kolmeks (3) aastaks.

9.2. Juhatuse koosoleku kutsub kokku ühingu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

9.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

9.4. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsutav hääl ühingu esimehel.

9.5. Juhatuse pädevuses on:

1) ühingu eelarves ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise korraldamine;
2) ühingu liikmete vastuvõtmine;
3) ühingu liikmete registri pidamine;
4) ühingu töötajatega töölepingute sõlmimine;
5) üldkoosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
6) revisjonikomisjonile finants- ja tegevusaruande esitamine üks (1) kuu enne üldkoosolekut;
7) ühingu eelarve väljatöötamine ja üldkoosolekule esitamine;
8) ühingu nimel lepingute sõlmimine;
9) ühingu vara kasutamine ja käsutamine;
10) ühingu tegevusse puutuvate teiste küsimuste otsustamine, mis on kooskõlas põhikirjaga ning üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevussuundade ja vastuvõetud otsustega;

9.5. Juhatuse koosolekust võivad osa võtta liikmesorganisatsioonide esindajad (hääleõiguseta).

9.6. Ühingu esimees valitakse kolmeks aastaks üldkoosolekul.

9.7. Ühingu esimees:

1) esindab ühingut ilma volikirjata suhetes nii üksikisikute kui ka asutuste ja ettevõtete, organisatsioonide ja riigiorganitega;
2) tagab ühingu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise;
3) juhib ühingu ja juhatuse tööd;
4) informeerib oma tegevusest juhatust;
5) annab üldkoosolekule aru enda ja juhatuse tööst.

9.8. Juhatus võib valida oma liikmete hulgast ühingu aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul.

X REVISJONIKOMISJON

10.1. Revisjonikomisjon:

1) on kontrollorgan, mille ülesanne on ühingu finantsmajandusliku tegevuse ja ühingu valitavate juhtorganite tegevuse revideerimine vähemalt üks kord aastas;
2) valitakse üldkoosolekul kolme (3) liikmelisena kaheks aastaks. Revisjonikomisjoni ei või kuuluda juhatuse liige, tegevdirektor ega raamatupidaja, samuti nende perekonnaliikmed.

10.2. Revisjonikomisjoni esimees valitakse komisjoni poolt. Revisjonikomisjon on otsutusvõimeline, kui kohal on 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Võrdsete häälte korral otsustab revisjonikomisjoni esimehe hääl.

10.3. Revisjonikomisjonil on aruandekohustus ainult üldkoosoleku ees.

10.4. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osaleda juhatuse istungitel ilma hääleõiguseta.

XI ÜHINGU VARA

11.1. Ühingu majandus- ja aruandeaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.2. Ühingu vara tekib:

1) liikmemaksudest;
2) riigi poolt eraldatud vahenditest;
3) varalistest annetustest ja eraldistest;
4) sponsorite toetusest;
5) tulust, mis saadakse ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevast tegevusest;
6) muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjaliseks tegevuseks.

11.3. Ühingu omandiks võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus seadusega.

11.4. Ühing on vastutav oma varaliste kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga.

11.5. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste ees.

11.6. Ühingu liikmemaks tuleb tasuda vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud suurusele ja korrale.

11.7. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel liikmemaksu ei tagastata.

11.8. Ühing peab seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust, tasub riiklikke ja kohalikke makse ning esitab statistika- ja teistele riigiorganitele aruanded seadusandluses ettenähtud korras ja tähtaegadel.

XII ÜHINGU LÕPETAMINE

12.1. Ühing lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsusega;
2) pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
3) allesjäänud liikme otsusel, kui ühingu liikmete arv on vähenenud alla kahe;
4) ühingu liikmete üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjas ettenähtud organite liikmeid;
5) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.

12.2. Ühingu lõpetamine on üldkoosolekul vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

12.3. Juhatus esitab pankrotiavalduse, kui selgub, et ühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või sellega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed ühingule või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.

12.4. Ühing lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või huvitatud isiku nõudel kui:

1) ühingu eesmärk ja tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
2) ühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;
3) juhatus ei esita seaduses sätestatud lõpetamise avaldust;
4) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

12.5. Kui ühing lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, esitab juhatus avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse. Sundlõpetamise või pankroti korral tehakse vastav kanne kohtuotsuse alusel.

12.6. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideermine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed või määratakse likvideerijad kohtu otsusega. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

12.7. Likvideerijatel on juhatuse õigused. Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad vara pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist. Vara jaotatakse võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel. Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue (6) kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.

12.8. Ühingu likvideerijatel on õigus esindada ühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki tegevuseks.

12.9. Likvideerjad avaldavad viivitamata teate ühingu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes. Teadaolevatele võlausaldajatele saadetakse likvideerimisteade. Teates märgitakse nõuete esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui üks kuu pärast viimase teate avaldamist.

12.10. Tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajate nõuded rahuldatakse. Teadaoleva võlausaldja raha, kes keeldus täitmist vastu võtmast või jättis nõude esitamata, deponeeritakse.

12.11. Ühingu lõppemisel kustutatakse ühing registrist ühingu enda avalduse või seaduses sätestatud muul alusel ja Maksuameti nõusolekul.

12.12. Likvideerijad annavad ühingu dokumendid hoiule likvideerijate poolt määratud kolmandale isikule, kelle nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel. Kui dokumentide hoidja määrab kohus, tehakse kanne kohtuotsuse alusel.

12.13. Kui ühingu likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud ühingu vara välja enne võlausaldjate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

Käesolev põhikiri on kinnitatud üldkoosolekul 09. detsembril 2011. a. Haapsalus.