Protestiaktsioon uue jahiseaduse toetuseks

 UUS! Loe maaomanike positsioone tutvustavaid dokumente (allpool)! 

 

Hea maaomanik!

 

Eelmise aasta sügisel tänasime Sind uue maaomanike huve arvestava jahiseaduse väljatöötamise toetamise ja hoiatusaktsioonis osalemise eest. Kahetsusega peame nentima, et tänaseks on keskkonnaministri juhtimisel toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel jõudnud järjekordsesse ummikseisu.

Eesti Jahimeeste Selts on oma 08.03.2012 kirjas nr.11 keskkonnaministrile taganenud pea kõigist eelnevatest kokkulepetest ja esitanud nõudmise, milles uue jahiseaduse alusel peaks riik kinnitama  igaaastased ulukite küttimise mahud ja nende täitmise korral ulukikahjude hüvitamise kohustust ei tohiks tekkida.

 Seadusega tahetakse kehtestada üleüldine  jahirendi määr, mis võimaldaks piiratud ulatuses katta ulukikahjustusi ning lisaks luua veel riigi osalusega hüvitusfond omanike omavastutust ületavate kahjustuste piiratud hüvitamiseks.  Nendele maaomanikele, kes eelpool nimetatud tingimustega ei ole nõustunud, tahetakse seada täiendavaid tingimusi, nagu see, et alla 5 ha suurusel põllul ja 15 m kaugusel metsaservast ning põllukultuuri toetuste saamise korral jääb ära igasugune ulukikahjude kompenseerimise nõudmise õigus.

 19. aprillil Tartus toimunud  Eesti Erametsaliidu korralisel üldkoosolekul arutasime tekkinud olukorda jahimeeste ja maaomanike suhetes ning  kiitsime heaks konkreetse tegevuskava maaomanike õigusi arvestava ja ulukipopulatsioonide head seisundit tagava jahinduspoliitika kujundamiseks. Teisel mail avaneb veebikeskkond www.jahiseadus.ee , kus on võimalus liituda või toetada uue jahiseaduse nimel korraldatavat üleriigilist jahipidamise keelamist. Seniks teile kannatust ja lootust, et Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus astub omapoolsed sammud tekkinud vastasseisu lõpetamiseks.

 

Eesti Erametsaliidu juhatuse nimel
Ants Varblane,
tegevjuht

Loe EJS kirja siit

Arvamus

Sõraliste ulukite kaitseks.

Metsaomaniku ja jahimehena teeb muret suhtumine sõralistesse ulukitesse. Viimastel aastatel on võimendatud ulukite tehtud kahjustusi metsas kui ka põllul. Me kõik saame positiivseid emotsioone neid metsloomi looduses vaadates. Kõik elusolendid vajavad toitu. Ringi liikudes võtavad nad suutäie siit ja teise sealt. Värske metsakahjustus tundub suur, kuid loodus parandab haavad päev päevalt ja aasta aastalt. Puud sirguvad kõrgemaks ja võrad muutuvad laiemaks. Metsapuude olelusvõitluses jäävad nõrgemad tugevamatele alla ka ilma ulukikahjustusteta. Mets vajab hooldusraiet ja aeg teeb oma töö. Aastate jooksul langeb noore metsa puude arv 3 kuni 4 tuhande võrra ha kohta puistu küpsusikka jõudes. Mingil ajamomendil hukkunuks tunnistatud metsakultuur on  aastate jooksul muutunud tootlikuks puistuks. Metsaelanikud püüavad taastada oma elupaiku. Näiteks koprad püüavad taastada inimese rikutud veereziimi. Põdrad söövad ära inimese poolt valesse kasvukohta istutatud männid. Põder soovib oma elupaikades säilitada lehtpuud. Inimene on okaspuudega looduse tasakaalu ära rikkunud. Segapuistute kasvatamisega saab kahjustusi ära hoida. Samuti annavad erinevate puuliikide erinevate kasvukiiruste ärakasutamine suurt metsamajanduslikku lisatoodangut. Näiteks 40% kuuse osalusega haava - kase segapuistust puhta kuusiku saamiseks raiuti puistu noores eas aastate jooksul lehtpuu välja 200 tihumeetrit ha kohta. Kokku tehti sellel 17 ha suurusel metsaeraldisel 3400 tm harvendusraiet ja järele jäi suure tagavaraga kuusik. Inimese tegematajätmised teevad metsale mitmekümnekordselt suuremaid kahjustusi kui sõralised ulukid. Sõnavõttudest kumab läbi suurem sõraliste arvukuse reguleerimine. Tänapäevane jahivarustus sõraliste suhtes on ülekaalukam kui kunagi varem. Kas valge mees on preeriatest jõudnud oma väärtushinnangutega meie metsa? 300 aastat tagasi elas Põhja - Ameerikas vähemasti 60 miljonit ameerika piisonit. Vibu ja nool indiaani mehe käes piisonikarja arvukust ei vähendanud. Valge mehe tulek viis piisonid väljasuremise äärele. Piisonid kasvavad kuni 1 tonni raskuseks ja jooksevad kiirusega kuni 65 km/h ( Usain Bolt 38 km/h ). Piison on ka elav lumesahk ja talub - 40 kraadi pakast ning otsib toitu 1 m sügavuse lume alt. Aastal 1899 loendati 1091 piisonit. Praegu elab Ameerikas umbes 200 000 piisonit. Selline on nüüdisaja hiiglase - suurima sõralise saatus.   

Noorele poisile esimesed jahimehe õpetused - ära kunagi lase ujuvat parti ja ära kunagi lase magavat jänest. Noore aja väärtushinnangud jäävad kogu eluks. Miks jahieetika ei kehti sõraliste suhtes? Sööda pealt vöib kiskjate arvukust reguleerida. Eestis kadus koos jahieetikaga jahikantsel ja asendati söödapukiga. Alguse sai riigi jahimajanditest ja hiljem kandus üle Jahiseltsile. Nüüd riigi jahimajanduse kadumisega on õige aeg eetiline jaht taastada. Ma ei lähe söödapukki ka siis, kui lapsed kodus seinapalkide vahelt krohvitükke söövad - ütles paljulapselise pere isa.

Meie riigil on kõige raskemad ajad möödas ja nüüd hakkab krohvisööjate perede arv vähenema. Söödapukis käimist võib nimetada liha varumiseks. Nad õigustavad oma tegevust valiklaskmisega. Halva nähtavusega on palju jahipraaki. Seda näitab mutionu pidukuhu tuleb kokku nii karvaseid kui sulelisi. Kõrgemad külalised on karu ja kotkas. Vähe on hannoveri verekoeri kellega hommikul jälgi otsida. 10.aprillil k.a. kuulutasid rongad metsas pidusöögist. Maas oli värske metssea nahk jalgadega ja vöödilised sündimata metsseapõrsad. Käpalised kiskjad ei olnud neid veel üles leidnud.

Söödapuki meestele tuleb teha väljund metsloomade farmide rajamiseks. Tegevusloa annab Keskkonna Ministeerium ja farmi majandamine Põllumajanduse Ministeeriumi koosseisus. Siis on neil võimalus pukist valikut teha.Sellisel juhul jahindus taastab oma väärikuse. Üldsus hindab neid jahimehi kes hommikul metsa lähevad. Õhtuste metsaminejate jaoks on teine sõna.

Üks päev jahil võrdub kolme päevaga sanatooriumis. Eestis on head jahimaad ja võimalusi jätkub kõigile maa- ja metsaomanikele.

Ants Teder