Maksud

Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamine ( Maksuameti info põhjal )

Sisukord

1. Sissejuhatus
2. Metsa võõrandamise viisid
3. Metsamaa (kinnistu) võõrandamisest saadud tulu maksustamine
4. Kasvava metsa raieõiguse ning metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu maksustamine
5. Metsa uuendamise kulud (kehtiv kuni 2011. aastani k.a.)
6. Metsamaterjali ja raieõiguse müügist saadud tulu maksustamise erikord alates 2012. aastast
7. Töödeldud metsamaterjali maksustamine
8. Kuludega arvestamine metsa (vara) võõrandamisel
9. Toetused metsaomanikele


1. Sissejuhatus

Olenevalt metsa võõrandamise asjaoludest ja tingimustest maksustatakse saadud tulu kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest. Siinkohal on oluline teada, kas tegemist on füüsilise isiku ettevõtlusega (FIE) või füüsilise isiku vara võõrandamisega, sest maksustamise alused, maksukoormus, vara üle arvestuse pidamine ja deklareerimine on erinevad.

Metsa võõrandamise puhul tuleb otsustada, kas tegemist on ettevõtlusega või kasuga vara võõrandamisest. Kui metsa müüakse eraisikuna, on tegemist kasuga vara võõrandamisest. Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasust saab maha arvata vara müügiga otseselt seotud kulud. Kasu kuulub maksustamisele ainult tulumaksuga ning sotsiaalmaksu ei tasuta.

Tulumaksuseaduse kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Ettevõtluse puhul on võimalik metsa kasvatamise, ülestöötamise, tehnika soetamise, palgatud tööjõuga jms seotud dokumentaalselt tõendatud kulud kanda ettevõtluse kuludesse ja vähendada sellega maksustatavat tulu. FIE-l tuleb ettevõtlustulult lisaks tulumaksule maksta ka sotsiaalmaksu ning kogumispensioni kohustatud isiku puhul – kohustusliku kogumispensioni makset. Kui FIE käive ületab maksustamisperioodil 16 000 eurot, lisandub ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus. FIE on kohustatud pidama oma tulude ja kulude kohta maksu- ja raamatupidamisarvestust. Kõik ettevõtlusest saadud tulud deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E. Maksustamisel omab tähtsust, kas võõrandatud metsamaterjal on pärit FIE-le kuuluvalt või teisele isikule (nt sõbrale, abikaasa lahusvarasse) kuuluvalt kinnistult, sest FIE-le kehtib täiendav maksuvabastus kuni 2877 eurot ainult temale kuuluvalt kinnistult metsamaterjali müügist saadud tulule. Täiendav mahaarvamine ei pea olema dokumentaalselt tõendatud ja see võetakse arvesse alles pärast ettevõtlustulust dokumentaalselt tõendatud kulude mahaarvamist. Täiendav maksuvabastus ei saa tekitada maksustamisperioodil kahjumit, nagu ka maksustamisperioodil kasutamata maksuvabastuse osa ei kanta edasi järgnevatele maksustamisperioodidele. Raieõiguse võõrandamise puhul ei ole võimalik täiendavat mahaarvamist arvesse võtta.

Näide: FIE-le laekus 2011. aastal oma metsast metsamaterjali müügist 16 000 eurot. 2011. aastal tegi ta metsa ülestöötamisega ja tehnika soetamisega dokumentaalselt tõendatud kulutusi 6000 eurot. Tema maksustatav ettevõtlustulu oleks 16 000 – 6000 = 10 000 eurot. Kuid ta saab oma maksustatavat tulu veel vähendada 2877 euro võrra. Seega jääb maksustatavaks tuluks 10 000 – 2877 = 7123 eurot.
Juhul, kui dokumentaalselt tõendatud kulutusi oleks näiteks 15 000 eurot, saaks ta täiendavat maksuvabastust arvesse võtta 1000 (16 000 – 15 000) eurot ja maksustamisperioodil tulumaksuga maksustatavat tulu ei teki.


2. Metsa võõrandamise viisid

Võõrandatakse:

metsamaad (kinnisasi)
kasvava metsa raieõigust (kasvav mets)
metsamaterjali (langetatud puu, puutüvi, puutüve järkamisel saadud tüveosa)
töödeldud metsamaterjali (küttepuud, lauad, prussid, elektripostid jne)
kasutusvaldust (kantakse kinnistusraamatusse, kasutusvaldaja kasutab asja ja omandab selle vilju)

Võõrandamisena käsitletakse tehinguid, mille tulemusel vara vahetab omanikku, näiteks ostu-müügitehingud, kinkimine, vahetus jms, kusjuures vahetuslepingule kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatut. Vahetamisel loetakse maksustatavaks tuluks vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe, olgugi et sellise tehingu toimumisel raha saadud ei ole.

Tulu saadakse ka metsa rendile andmisest või mõne muu pikaajalise lepingu (nt majandus-, haldus-, hooldusleping) alusel. Sellisel juhul valib maksumaksja ise, kas tegemist on tema ettevõtluse tuluga või mitte, kuna renditulu puhul on maksumaksjale endale antud tulumaksuseaduses valikuvõimalus. Juhul, kui renditulu ei ole füüsilise isiku ettevõtlustuluks, siis renditulust mahaarvamisi ei tehta.


3. Metsamaa (kinnistu) võõrandamisest saadud tulu maksustamine

Metsamaa on maatükk, millel kasvab mets ja mis on kantud metsamaana maakatastrisse.

Maksustamine/mittemaksustamine oleneb sellest, kuidas on metsamaa omandatud ja kas seda on ettevõtluses kasutatud.

Kui omandireformi õigustatud subjekt võõrandab temale omandireformi käigus tagastatud metsamaad, siis on saadud tulu talle maksuvaba, seda ka siis kui metsamaad kasutati ettevõtluses.

Kui võõrandatakse metsamaad, mille soetamismaksumus on ettevõtlustulust maha arvatud, siis loetakse metsamaa müügihind või vahetuse teel vastu saadud vara turuhind FIE ettevõtlustuluks.

Metsamaa, mille soetamismaksumus on eelnevalt kantud ettevõtluse kuludesse, isiklikku tarbimisse võtmisel (nt ettevõtluse lõpetamisel või peatamisel kauemaks kui 12 kuud) loetakse selle metsamaa turuhind ettevõtlustuluks. Selle metsamaa hilisemat võõrandamist sama isiku poolt käsitletakse füüsilise isiku (mitte kui FIE) vara võõrandamisena ja saadud kasu maksustatakse tulumaksuga, kusjuures metsamaa soetamismaksumuseks loetakse ettevõtlustulule lisatud metsamaa turuhind.

Kinkimise või pärimise teel tasuta omandatud ja ettevõtluses kasutatud metsamaa võõrandamisel, mille soetamismaksumust ei ole ettevõtlustulust maha arvatud, maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest ning müügihinda või vahetuse teel vastu saadud vara turuhinda ettevõtlustulule ei lisata.

Vara omandamine kingitusena või pärandina välistab üldjuhul olukorra, et see omandatakse müügi eesmärgil, kuid ei ole välistatud, et sellise vara võõrandamisest saadud tulu saab mõningal juhul ettevõtlustuluks lugeda. Näiteks vara pärandina saanud isik kasutas vara pika aja jooksul enda ettevõtluses, tegi selle parendamiseks hulgaliselt kulutusi, vara oli tema ettevõtluse oluliseks osaks jms.

Kui võõrandatakse ostetud või kinkimise/pärimise teel tasuta omandatud metsamaad, mida ei ole ettevõtluses kasutatud, siis loetakse võõrandamisest saadud tulu füüsilise isiku kasuks (soetamismaksumuse ja müügihinna vahe) vara võõrandamisest.

Kinnistute sihipärane kokkuost ja müük või vahendustegevus sarnaneb juba majandustegevusele ja sellepärast on tegemist ettevõtlusega.

Kui ostetakse kasvava metsaga kinnistu, saab omanik kinnistu ostuhinna jagada sisuliselt kaheks: osaks, mille saab arvesse võtta kinnistu võõrandamisel, ning osaks, mille saab arvesse võtta kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel. Kinnistule vastava soetamismaksumuse (ostuhinna) osa suuruse arvutamisel võib aluseks võtta maa maksustamishinna. Kinnistule vastava osa soetamismaksumusest saab arvesse võtta kinnistu võõrandamisel. Soetamismaksumuse osa, mis on arvesse võetud kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu maksustamisel, ei või kinnistu võõrandamisel enam teist korda arvesse võtta. Kinnistu soetamismaksumuse hulka saab lugeda ka dokumentaalselt tõendatud parenduskulud, näiteks maaparanduse kulu, truupide ehitamise kulu, vms.


4. Kasvava metsa raieõiguse ning metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu maksustamine

Raieõiguse võõrandamisel ei ole tegemist kinnisasja võõrandamisega, vaid ressursi kasutusõiguse võõrandamisega. Metsamaterjal metsaseaduse tähenduses on langetatud puu ja puutüvi ning puutüve järkamisel saadud tüveosa.

Tulu maksustatakse kas ettevõtlustuluna või kasuna vara võõrandamisest:

kui võõrandatakse metsamaterjali ettevõtluse objektiks olevalt metsamaalt, olenemata sellest, kas isik töötas metsa ise üles või kasutas selleks teenust, on saadud tulu ettevõtlustulu;
kui võõrandatakse metsamaterjali ettevõtluse objektiks mitteolevalt metsamaalt, siis olenevalt metsa ülestöötamise viisist, metsamaa soetamise viisist ja otstarbest, võõrandamise asjaoludest, jms loetakse saadud tulu kas ettevõtlustuluks või eraisiku kasuks vara võõrandamisest;
kui võõrandatakse ostetud metsa raieõigust või metsamaterjali, mille soetamismaksumus on ettevõtlustulust maha arvatud, siis loetakse raieõiguse või metsamaterjali müügihind või vahetuse teel vastu saadud vara turuhind ettevõtja ettevõtlustuluks;
kui isiklikku tarbimisse võetakse metsamaterjali, mille soetamismaksumus on ettevõtluskuludesse kantud, lisatakse ettevõtlustulule metsamaterjali turuhind. Isiklikku tarbimist ei teki, kui ettevõtte hulka kuulunud vara antakse üle või pärandatakse isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust.
kui võõrandatakse ostetud või kinkimise/pärimise teel tasuta omandatud raieõigust või metsamaterjali, mis ei ole ettevõtluse objektiks, loetakse saadud tulu kasuks vara võõrandamisest.


5. Metsa uuendamise kulud (kehtiv kuni 2011. aastani k.a.)

Siinkohal juhime tähelepanu, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse metsa uuendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud võõrandamisega seotud kuluks. Arvesse lähevad vaid need kulud, mis on otseselt seotud metsa uuendamisega, st metsaseemnete külvamisega, metsataimede istutamisega või loodusliku metsauuenduse tekkele kaasa aitamisega (pinnase mineraliseerimine, istutusmaterjali soetamine, hoidmine ja transport, seemnete soetamine, jms).

Selleks, et metsa uuendamise kulud arvesse võetakse, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses;
metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.

Kui omanik aga müüb metsamaterjali ning seejärel metsa uuendab, siis on dokumentaalselt tõendatud metsa uuendamise kulud soetamismaksumuseks, mida ta võib hiljem metsamaterjali müügitulust või kinnistu võõrandamisel laekunud müügihinnast maha arvata.


6. Metsamaterjali ja raieõiguse müügist saadud tulu maksustamise erikord alates 2012. aastast

Alates 2012. aastast kehtestati kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule (edaspidi metsatulu) maksuarvestuse erikord. Erikord kehtib olukordadele, kui metsatulu saadakse eraisikuna ning selline tegevus ei ole ettevõtluseks. Alates 2012. aastast võib metsatulust saadud kasu  edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile. Näiteks, kui raieõiguse müügist saadi tulu 2012. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2015. aastal. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata. Kuni 2011. aastani võis kasust maha arvata metsa uuendamiseks tehtud kulud ning kasu maksustati tulu saamise aastal. Alates 2012. aastast laieneb kulude arvesse võtmine metsa majandamise kuludele. Neid kulusid saab deklareerida, kui metsa majandamise tegevus on kooskõlas metsaseaduses sätestatud nõuetega. Kui metsaseadusega on kehtestatud nõue esitada majandamistegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatis, peab Keskkonnaamet olema lubanud metsateatises kavandatud tegevuse. Metsa majandamisega seotud tegevusteks loetakse metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset (metsaseaduse § 16). 2012. aastale eelnenud aastatest edasikantud metsa uuendamiskulud võetakse 2012. aastal maksuarvestusse 2012. aasta majandamiskulude hulgas ning neid kulusid saab kasust maha arvata kuni 2015. aastani. Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud, mida ei ole tehtud tulumaksuga mittemaksustatava toetuse arvel. Näiteks, kui on ostetud metsakultiveerimismaterjali 875 euro eest ja saadud selle katteks metsa uuendamise toetust 700 eurot, võib maksuarvestuses metsa majandamise kulusid deklareerida osas, mis tehti omafinantseeringu arvel 875 – 700 = 175 eurot.

Metsatulu deklareerimise juhistega saate tutvuda siin: „Metsamaterjali või raieõiguse võõrandamisest saadud tulu deklareerimisest“.


7. Töödeldud metsamaterjali maksustamine

Metsamaterjali liigitatakse töötlemata ja töödelduks (näiteks saepuit, prussid, liiprid, lauad, lõhutud metsamaterjal, tünnilauad või keemiliselt töödeldud metsamaterjal, jms) materjaliks. Töödeldud metsamaterjali võõrandamise korral lähtutakse maksustamise üldpõhimõtetest, st kas tegemist on vara võõrandamisega või ettevõtlusega. Töödeldud metsamaterjali võõrandamisel ei saa täiendavat mahaarvamist 2877 eurot arvesse võtta.


8. Kuludega arvestamine metsa (vara) võõrandamisel

Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Puidu töötlemise, ladustamise, vedamise jms teenuse sisseostmisega seotud kulud, mida tehakse kasu saamiseks vara võõrandamisest, on müügiga otseselt seotud kulud. Sarnasteks kulutusteks on ka kinnisvara hindamise teenuse ostmine enne selle võõrandamist, kulud, mis on seotud kinnistu jagamise ning märgistamisega enne müüki, jne. Müügiga otseselt seotud kulu ei ole aga näiteks metsa ülestöötamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine (seaduse alusel määratud trahvid).

Võõrandamisega otseselt seotud kuludeks ei loeta kulusid metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamisele juhul, kui ülestöötamine tehakse maksumaksja enda või palgatud tööjõu poolt, kuna selline tegevus viitab ettevõtlusele kui iseseisvale majandustegevusele.

Sisseostetud teenuse abil ülestöötatud ja transporditud metsamaterjali müügist saadud tulu võib deklareerida kasuna vara võõrandamisest. Müügihinnast arvatakse maha teenustasuna makstud metsa ülestöötamise ja transportimise kulud kui müügiga otseselt seotud kulud.

Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on konkreetse võõrandamistehinguga seotud hädavajalikud kulud, ilma milleta ei saa tehingut sooritada või mis võimaldavad tehingut edukamalt sooritada või mis oleksid tehingu mittetoimumisel jäänud kandmata. Näiteks, kui metsamaterjali poleks müüdud, ei oleks olnud vajalik ka kasvava metsa ülestöötamisele ja metsamaterjali transportimisele kulutusi teha.


9. Toetused metsaomanikele

Toetuse saamisel on oluline, kas metsaomanik saab toetuse FIE-na või füüsilise isikuna, sest maksustamine on erinev.

Maksustamisele ei kuulu füüsilisele isikule seaduse alusel makstavad toetused, va juhul, kui need toetused makstakse seoses töö- või teenistussuhtega või ettevõtlusega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga.

Seega, kui metsaomanik füüsilise isikuna saab erinevatelt institutsioonidelt toetusi, mille maksmine tuleneb seadusest, on need maksuvabad.

Erinev on olukord, kui toetuse saab FIE ettevõtluse tegevusalaga seotult, sest tema puhul arvestatakse saadud toetus ettevõtluse tulude hulka. Ettevõtlusega seotud kulud saab ettevõtlustulust, sh toetusest, maha arvata.

Samuti on oluline toetuse saamise aeg. Kui FIE-l on maksustamisperioodi lõpuks toetuse arvel dokumentaalselt tõendatud kulutused tehtud, siis toetuselt maksukohustust ei teki. Kui aga toetus on saadud kalendriaasta lõpus ja kulutusi enam teha ei jõuta või soovitakse toetuse arvel teha suuremaid investeeringuid, siis tuleks toetus kanda otse erikontole (nt lasta toetuse väljamaksjal kanda saadud toetus, kas koheselt erikontole või kui toetus laekub FIE arvele, mis ei ole erikonto, tuleb FIE-l saadud summa ise kümne tööpäeva jooksul alates selle laekumisest erikontole kanda).