Puidu ja metsa müük

Majandusliku tulu saamisel on kolm võimalust:
•    metsaomanik teeb või organiseerib metsaraie või kasvava metsa müügi ise;
•    ühistu aitab metsaomanikku kasvava metsa raieõiguse müügil või metsa ülestöötamisel ja metsamaterjali müügil;
•    metsaomanik müüb metsa koos maaga.

Tehingute sõlmimisel peaks metsaomanik kindlasti jälgima, et lepingud oleksid korrektselt sõlmitud, et neisse saaks kirja mõlema poole vastutus ja õigused.

Metsaraie organiseerimine tähendab, et metsaomanik korraldab ise:
•    raieala ettevalmistamise;
•    kasvava metsa raiumise puidusortideks (palk, paber, küte);
•    sortimendi kokkuveo metsast laoplatsile;
•    sortimendi väljaveo metsa äärest puidu ostjateni;
•    sortimendi müügi.
Sellist puidumüügiviisi kutsutakse ka metsamaterjali võõrandamiseks. Metsaomaniku teadmised metsandusest peavad olema väga head.

Mida meeles pidada, kui metsaomanik hakkab metsa ise raiuma?
•    Peab tundma Metsaseadust ja sellega seotud õigusakte.
•    Peab tundma metsa ja metsamaterjali keerulist mõõtmismetoodikat.
•    Peab hästi tundma puiduturu spetsiifikat (kellele, mida, kuhu ja millal müüa).
•    Metsaraie organiseerimisega kaasnevad riskid jäävad kõik metsaomaniku kanda.

Kasvava metsa raieõiguse müük tähendab, et: 
•    metsaomanik müüb oma kinnistult kasvava metsa;
•    kasvava metsa all olev maa jääb metsaomanikule;
•    ostja, kes ostab kasvava metsa raieõiguse, korraldab metsaraie ja realiseerib puidu.

Kasvava metsa raieõiguse müük ehk kasvava metsa raieõiguse võõrandamine on vahepealne variant metsaomaniku organiseeritud metsaraie ja kinnistu müügi vahel. Siin on oluline, et metsaomanik koguks endale infot nii ettevõtte kohta, kes kasvavat metsa osta soovib, kui ka lepingute sõlmimise kohta – kas tasumine toimub sortimendi väljatuleku järgi või lepitakse kokku kindel hind.  Neis asjus võib abi leida nii metsanduskonsulentidelt kui metsaühistutelt.

Mida meeles pidada, kui metsaomanik hakkab kasvavat metsa müüma?
•    Peab tundma Metsaseadust ja sellega seotud õigusakte.
•    Mitme pakkumise küsimine ja võrdlemine võib anda tulemuseks suurema sissetuleku.
•    Hind pole pakkumise paremuse hindamisel alati ainuke kriteerium (tähtis on näiteks ka usaldusväärsus ja töö kvaliteet).
•    Peab arvestama, et vaja on ka kinnistu seisundi üldist kontrolli ja kinnistule alles jäänud kasvava metsa mõõtmist pärast raietegevuse lõpetamist.
•    Veenduge raieõiguse ostja kogemustes ning võimes selgitada teile raieõiguse müügiga kaasnevaid riske.
•    Mida detailsem on raieõiguse võõrandamise leping, seda väiksem on metsaomaniku risk.

Metsa müük koos maaga tähendab kinnistu müüki.
Sobib metsaomanikule, kes ei soovi enam metsamaad omada. Kindlasti tuleks läbi mõtelda, kas soovite maaomandit müüa. Kinnistu müügi puhul on omanikul riske kõige vähem, sest tehing on notariaalne ja kinnistu müügi hetkest vastutab uus omanik edasise tegevuse eest. Tegelikult tekib omandiõigus kinnistusraamatusse kandmise hetkest. Samas on tulu ühekordne.

Mida meeles pidada, kui metsaomanik hakkab kinnistut müüma?
•    Tellige maaüksusele, mida soovite müüa, erapooletu (metsa) väärtuse hindamine.
•    Küsige nõu ja abi metsaühistute puidumüügikonsulendilt (võib olla tasuline teenus).
•    Ärge sõlmige mittenotariaalseid ostu-müügi-, eel-, laenu- või võlalepinguid.
•    Kinnistu müügihinna tasumisel kasutage notari deposiiti.

Puidu- ja metsamüüki kokku võtva kirjelduse idee pärineb www.lignator.ee kodulehelt ja selle on kohandanud erametsaomanikele SA Erametsakeskus.

0Shares