Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine

Mis asi on vääriselupaik ja kuidas seda kaitsta?

Vääriselupaik on ala, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Tegemist on väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva alaga. Sellise ala kaitseks saab erametsaomanik sõlmida Erametsakeskusega lepingu, kes hüvitab metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud (metsaseadus §23).

Inventeeritud ja registrisse kantud vääriselupaiga olemasolust on võimalik teada saada metsaregistri avalikust veebiteenusest http://register.metsad.ee/avalik/. Kui veebiteenuses vääriselupaika ei kajastu, pöörduge Keskkonnaameti poole.

Kuidas sõlmida vääriselupaiga kaitselepingut?

Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Kui metsaomanikul on soov kaitsta väärtuslikke metsaosi lepinguga, tuleks kõigepealt pöörduda Keskkonnaametisse. Seda on võimalik teha aasta ringi, konkreetseid kuupäevi-tähtaegasid ei ole.

Keskkonnaameti spetsialist kontrollib metsas vääriselupaiga olemasolu, vajadusel korrigeerib piire ning koostab täpse hinnakalkulatsiooni. Lähteinformatsioonina kasutatakse hinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali müügistatistikat ning raiekulu andmeid ja likviidse puidukoguse määramisel metsa takseerimise andmed.

Kui erametsaomanik soovib sõlmida lepingu vääriselupaiga kaitseks, kinnitab ta allkirjaga, et Keskonnaameti koostatud aktis märgitud andmed on õiged ning et ta on nõus andmete edastamisega Erametsakeskusele ja notarile. Seejärel korraldab Erametsakeskus notariaalse lepingu sõlmimise, millega koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20 aastaks. Lepingu sõlmimisega kaasnevad notari tasud maksab Erametsakeskus. Vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima Keskkonnaamet.

Hüvitist ehk ametlikult vääriselupaiga kasutusõiguse tasu maksab Erametsakeskus omanikule iga-aastaste võrdsete maksetena.

Erametsaomaniku kohustused peale vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimist

Lepinguga kohustub kinnisasja omanik vältima ja mitte lubama vääriselupaiga alal: metsaraiet (va erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul), lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, samuti telkimist ja lõkke tegemist. Lepingu rikkumisel võib oodata omanikku leppetrahv, mis moodustab kuni 10% lepingu kogusummast.

Kui vääriselupaiga omandiõigus muutub, lähevad kõik senise omaniku vääriselupaiga kaitsega seotud õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Uuel omanikul ei ole õigust ühe aasta kestel vääriselupaiga lepingut ennetähtaegselt lõpetada.

Kui omanik lõpetab lepingu enne tähtaega, tuleb tal lepingu alusel seni saadud hüvitusesumma tagastada ja maksta leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast.

Seadused ja määrused

Metsaseadus (vaata § 23)
Vääriselupaiga määrus

Lisainformatsioon:
SA Erametsakeskus
Piia Kiivramees
Tel. 673 6033
piia.kiirvramees@eramets.ee

Kaitseme üheskoos väärtuslikke elupaikasid Eestimaa metsades.