Arved Viirlaid

Arved Viirlaid on sündinud 11.aprillil 1922.aastal Harjumaal Padise vallas taluperemehe pojana. Esimesel nõukogude okupatsiooni aastal liitus ta metsavendadega.
1943.aastal oli soomepoisina Jätkusõjas 200. jalaväerügemendis (JR 200).
1944. oli Eestis idarindel, siis põgenes Rootsi ning valmistus Inglismaal luuretegevuseks okupeeritud Nõukogude Eestis. Reedetute põlvkonna ühe esindajana asus 1953.aastal Kanadasse, kus elab tänini. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Kirjanduslikult on tema loomingut võrreldud Jaan Krossi omaga. Ühe tuntuima Eesti väliskirjanikuna on teda nimetatud Eestimaa Hemingway´ks. Okupeeritud Eestis tema raamatud olid keelatud, kodumaal ei tohtinud tema nimegi nimetada.
1997.aastal määras president Lennart Meri Viirlaiule Riigivapi III klassi teenetemärgi. Viirlaiule omase radikaalsusega keeldus kirjanik seda vastu võtmast.
Arved Viirlaiu tuntumad teosed:
Proosa
Tormiaasta  I-II
Ristideta hauad  I-II
Seitse kohtupäeva
Vaim ja ahelad
Kustuvad tuled
Sadu jõkke
Kes tappis Eerik Hormi?
Surnud ei loe
Märgitud
Ajal on mitu nägu
Põhjatähe pojad
Luule
Hulkuri evangeelium
Üks suveõhtune naeratus
Jäätanud peegel
Hõllalaulud
Käsikäes
Igaviku silmapilgutus
Lühiproosa
Saatuse sõlmed

 

Mõned viited Arved Viirlaiule:
Kautla_lahingud_Juri_Liim
http://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid
http://www.ohtuleht.ee/2059
Mõned viited vabadusvõitlejate meenutustest:
http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-soduritund-juuli-1995
http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-soduritund-14867/same-series