Katlamaja üllatab tasuta soojaga
09.06.2016
POSTIMEES.EE, Risto Mets:
Raske on uskuda, et Eestis võib praegusel ajal midagi tasuta saada, kuid ligi 400 elanikuga Ilmatsalu alevikus sel suvel nii on. Nimelt ei pea küttevõrguga liitunud elanikud ja asutused maksma kolmel suvekuul tarbevee soojendamise eest mitte sentigi.
Järjest odavam
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kallinesid fossiilsed kütused ning paljudes kohtades loobuti kaugküttevõrkudest. Vahepealsetel aegadel katsetati nii gaasi- kui elektrikütet.
«Nüüd on jõutud uuesti seisu, kus kaugküte on kõige odavam,» sõnas SW Energia juhatuse liige Tarmo Saarts.
Ilmatsalu on selline õnnelik koht, kus suurema osa vajaminevast toasoojast toodab 2014. aasta suvel küla tagumisse serva rajatud biogaasijaam. Soojus on jaama elektritootmise kõrvalprodukt.
Samal ajal on enamikku kortermajadest haldav Ropka Elamu sihtasutuse Kredex abiga soojustanud pea kõik korrusmajad. SW Energia rajas keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega uue soojatorustiku ning kohalik vallavalitsus on ettevõtmistele kõigiti kaasa aidanud, märkis Saarts.
«Kõigi asjaosaliste koostöö tulemusena oleme jõudnud selleni, et saame suvel pakkuda soojust väga hea hinnaga või lausa tasuta,» tõdes ta. Elektri- ja tööjõukulud jäävad küll soojatootja kanda, kuid Saartsi kinnitusel tahetakse sellise aktsiooniga propageerida kaugkütet ja taastuvate energiaallikate kasutamist.
Hiljuti ehitas SW Energia vana 2,4 kilomeetri pikkuse soojatorustiku asemele uue ja korralikult isoleeritud 1,6 kilomeetri pikkuse. «Seni oli Ilmatsalus väga kallis soe,» tõdes SW Energia projektijuht Sulev Kampus.
Soojakadu torustikust oli hinnanguliselt 35 protsenti ja elanikud ostsid veel neli aastat tagasi soojust hinnaga 84 eurot megavatt-tund. Praegu on hind 66 eurot ehk paarkümmend protsenti soodsam. Sügiseks plaanib firma langetada soojahinda aga veelgi, täpsemalt 62 euro peale.
Madalam hind on toonud ka kliente juurde, kinnitas Kampus. Varem kasutasid paljud korterite kütmiseks elektriradiaatoreid või õhksoojuspumpasid. Tarbevett soojendati oma boileritega.
Nüüd ehitas firma koos uute torude panemisega majades soojasõlmed ümber, et seal saaks ka tarbevett kütta.
Elanikud näevad, et keskkütte abil on vee soojendamine ligi poole odavam. Lisandub tarbijaid, kasvavad müüdava soojuse mahud ning soojatootmine muutub omakorda efektiivsemaks, mis aitab taas hinda alandada, selgitas Sulev Kampus.
Edasi Ülenurmes
Pole välistatud, et tulevikus nõutakse kõigilt soojatootjatelt fossiilsetelt kütustelt üleminekut taastuvatele energiaallikatele. Siis pole vähemasti Ilmatsalus enam vaja investeeringuid teha, sest kõik on juba tehtud, ütles Saarts.
Mujal katlamajades kasutatakse taastuva energiaallikana peamiselt hakkpuitu. Tartumaal on SW Energia ümber ehitanud katlamajad Käärdil, Nõos ja Tõraveres.
Tuleval aastal ootab sama töö ees Ülenurmes ja Tõraveres. Üle Eesti on firmal 30 kaugküttevõrku.
